Enn Tõugu 20. V 1935–30. III 2020

30. märtsil lahkus meie hulgast pärast pikaajalist haigust Eesti teaduste akadeemia liige Enn Tõugu.
Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil 1941. aastal koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. aastani Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumisel. Kuna Siberis suri tema ema ja hukati isa, asus 1946. aastal Eestisse naastes elama tädi juurde Haabersti külla. Põhihariduse sai ta Haabersti 7-klassilisest koolist. Aastal 1953 lõpetas Tallinna 20. Keskkooli ja aastal 1958 Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal. Tänu akadeemik Aleksander Voldekile läks Enn Tõugu end täiendama Leningradi Polütehnilisse Instituuti. Ta lõpetas Leningradi instituudis arvutustehnika erialal 1961 ja aastal 1965 kaitses Valgevene NSV Teaduste Akadeemia juures kandidaadiväitekirja „Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga“ ja 1973 Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja „Arvutusmudelite rakendamine masinprojekteerimise tarkvaras“.

Enn Tõugut loetakse eesti arvutiteaduse alusepanijaks. Aastast 1976 oli Enn Tõugu seotud Küberneetika Instituudiga, tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Teaduste akadeemia liikmeks valiti Enn Tõugu 1981. aastal informaatika alal. 1985–1991 oli ta teaduste akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär. 1992–2000 oli Enn Tõugu Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli tarkvaratehnika professor, seejärel Estonian Business School’i professor ning 2008. aastast Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik. Aastatel 1967 ja 1987 tunnustati Tõugu teadustööd riiklike preemiatega, 2017. aaastal pälvis ta elutööpreemia.

Tõugu oli kõrvuti teadustööga väga aktiivne ka Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus. Aastatel 1989-1991 oli ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Koos teiste eestlastest saadikutega oli Tõugu üks Molotov-Ribbentropi Pakti salaprotokollide tühistamise ja hukkamõistmise eestvedajaid. Aastal 1996 kandideeris Enn Tõugu valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks. 2001. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk.

Enn Tõugu õpilasi võib kohata terves maailmas. Korduvalt oli ta külalisteaduriks Stanfordi ülikoolis (USA) ja Turingi instituudis (Suurbritannia), samuti Kestreli instituudis (USA), Pariisi ülikoolis, Norra tehnika ja loodusteaduste ülikoolis ning NSVL teaduste akadeemia Novosibirski arvutuskeskuses. Ta oli paljude magistri- ja enam kui kahekümne doktoritöö juhendaja ning lihtsalt hea nõuandja erialastes küsimustes. Tema sulest on ilmunud seitse monograafiat ja üle 220 teadusartikli. Kuni viimase ajani avaldas Enn Tõugu ajakirjanduses arvamust teaduse ja ühiskonna kohta.

Teaduste akadeemia kollektiiv leinab korvamatut kaotust ja avaldab Enn Tõugu omastele sügavat kaastunnet.

Eesti Teaduste Akadeemia