Kas noored puud kasvavad kiiremini?

Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.

TEET RANDMA

Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“¹ tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite tõlgendamise nõksud“,² Rainer Kuuba „Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta“³ ja metsaseltsi kriitikale vastav artikkel „Ühe metsatüli anatoomia: kas teadlasi saab usaldada? Aga milliseid teadlasi?“⁴ avavad juba pealkirjas metsaarutelude sisu, kuid metsaseltsi esitatud argumentatsioon tekitab küsitavusi.

Metsade süsiniku sidumine

Kõige rohkem tekitab kummastust järgmine metsaseltsi artikli lõik: „Kuna noored puud kasvavad kõige kiiremini, on ka süsiniku sidumine nendes jõudsam.“

Mäletan koolist, et puude kasvukõver ei ole maksimaalne puu nooruses, vaid puu on nooruses kiireneva kasvuga kuni saavutab maksimaalse kasvukiiruse platoo mõnekümne aasta vanuselt. Kasvukiirus jääb suhteliselt stabiilseks kuni kasvu vähenemiseni haiguste tõttu puu kõrges vanuses. Visuaalselt meenutab puu kasvu graafik „Väikse printsi“ illustratsiooni maost, kes on elevandi alla neelanud. Noorte puude istutamisjärgse kasvukiiruse andmeid on aastatel 2000–2012 analüüsinud Risto Kaljund, jälgides proovitükkidele istutatud kaheaastasi umbes 30 cm pikki istikuid. Selgus, et kuusk kasvas esimestel aastatel alla 10 cm aastas, aga mõõtmisperioodi lõpus, 11 aastat istutamisest, juba üle 50 cm aastas.⁵

Samuti peaks metsaseltsi artikli väite „pikaajalistesse puittoodetesse seotud süsinik (on) globaalsest süsinikuringest väljas“ valelikkus olema inimestele selge: puittooted kõdunevad või põlevad lõpuks ja globaalsest süsinikuringest väljunuks saab lugeda vaid kosmosesse lennutatud süsinikku, kuna kasutame veel isegi fossiliseerunud süsinikku. See ei ole ainult teadusliku tõlgendamise küsimus: Euroopa Liidu maakasutuse (LULUCF) direktiiv⁶ võimaldab küll ehitusmaterjaliks toodetud puitu aastate kuludes amortiseerida, kuid lõpuks tuleb siiski metsast välja võetud süsinik kinni maksta CO₂ kvootide kaudu. Paludes allikaviidet väite kohta, et noored puud kasvavad kõige kiiremini, vastas Eesti Metsaseltsi tegevjuht Liina Gross: „Sain oma päringu peale Maaülikoolist vastuseks, et sellised küsimused ei vajaks teaduslikku tõestust, vaid need on ammused teadmised, sh kooliõpiku tarkus. Näiteks geograafia gümnaasiumile (Tartu, 2017) lk 62; „Noores metsas toimub intensiivne fotosüntees ja sel perioodil on CO₂ sidumise võime kõige suurem.“ Sama õpik, lk 81: „Juurdekasv on suurem metsanoorendikes, raieküpse metsa aastane juurdekasv on väga väike.““

Võib-olla on Eesti metsanduse probleemi põhjused tõesti aegunud kooliõpikutes, kuna viimase aja teadusuuringud räägivad üha veenvamalt põhjamaa metsade pidevast süsiniku sidumise võimest. Eelkõige on uuritud männimetsi kui meie peamist metsatüüpi, mis on ka Euroopa Liidu elupaikade direktiiviga kaitse alla võetud.

RMK rakendusuuring „Raiete mõju metsade süsinikuringele“ (Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli koostöö aastatel 2015–2018)⁷ hindas CO₂ sidumise võimet eri vanuses männimetsades. Uuring näitab, et pärast lageraiet toimub metsamaalt esimesel kuuel aastal süsiniku emissioon ja mets saavutab üle keskmise süsiniku sidumise võime kümne aasta vanuselt ja see jääb üle keskmise väärtusega isegi 109 aasta vanuse männiku puhul, mis on vanim käsitletud metsa vanus. Sellesarnaseid uuringuid on tehtud meie naabrite juures Soomes (Kolari et al. 2004),⁸ kus uuriti süsiniku sidumist 4, 12 ja 75 aastat vanades pohla-männimetsades ja Lätis (Ķēniņa et al. 2019),⁹ kus uuriti süsiniku sidumist 163–218 aasta vanustes männikutes.

Me näeme, et Uri ja Kolari andmed osutavad küllaltki selgelt, et pärast lageraiet on metsa süsiniku sidumine palju halvem noorendikes ning see on põhjustatud taime aeglasemast kasvust ja pinnase lagunemisel tekkivatest gaasidest. Ķēniņa andmed näitavad, et Eesti metsanduse praeguse arusaama järgi on väga vanad männimetsad edukad süsiniku sidujad ja sidumine ei muutu kuigi palju sõltuvalt metsa vanusest isegi üle 200aastaste männikute puhul.

Tööd on kooskõlas üldise teadmiste taseme tõusuga metsade süsiniku sidumisest ja näitavad selgelt, et senised arusaamad tuleb ümber hinnata ja kiiresti täiustada metsapoliitikat, kuna lageraied põhjustavad süsiniku sidumise vähenemist vähemalt noorendiku esimese seitsme eluaasta jooksul ja seega tuleb praeguse lageraieid soosiva metsapoliitika tagajärjed järgneval seitsmel aastal kinni maksta.

Maksude ja toetuste süsteem

Esialgu on lageraie täielikust pikaajalisest mõjust teavet liiga vähe, seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja arvestada kahjusid varuga. Üle kümne aasta vana männimets seob aastas keskmiselt vähemalt 2 tonni süsinikku hektarilt, lageraie järgselt toimub raiesmikult süsiniku netoemissioon, mis on kuni 2 tonni. Kokku põhjustab lageraie seega kuni 28 tonni ulatuses süsiniku sidumata jätmise või emissiooni seitsme aasta jooksul metsauuenduse tänapäeva meetodeid kasutades.

Peame siiski tahtma süsinikku siduda, kuna see on Euroopas maksustatud CO₂ kvoodiga, mida riik peab ostma või saab müüa. Üks hektar männimetsa lageraiet halvendab Eesti süsiniku emissiooni kauplemise positsiooni umbes 2500 euro võrra. Samuti viiakse metsast CO₂ kvoodiga maksustatud puit, kus ühes tihumeetris puidus on süsinikku umbes 0,9 tonni CO₂ jagu, s.t umbes 22 eurot tihumeeter. Seevastu männimetsa kasvada laskmine parandab männimetsa puhul Eesti kauplemise positsiooni 176 euro võrra hektari kohta.

Pakun seega välja Eesti metsanduse arengukava alternatiivse visiooni.

• Kehtestada pindalapõhine metsa kasvatamise toetus, mida haldab PRIA. Sellel oleks baastase, kuid võimalik saavutada suurem pindalatoetus, kui metsaomanik näitab ära parandatud süsiniku sidumise oma metsas või kaitstavate koosluste eksisteerimise. Orienteeriv metsakasvatuse toetuse baastase võiks männimetsa puhul olla vähemalt 170 eurot hektari kohta. Teiste metsatüüpide kohta tuleks teha täiendavaid uuringuid, kuid metsakasvatuse pindalatoetus võiks olla vähemalt võrdne põllumajanduse omaga: juhul kui maaomanik soovib asendada põllu metsaga, siis ei peaks see muutma maakasutuse toetuse määra.

• Metsast puidu väljavõtmine on maksustatud vastavalt puidu süsinikusisaldusele ja kvoodi hinnale. Maksu tase umbes 25 eurot tihumeeter.

• Lageraie on maksustatud, v.a tule leviku takistamiseks. Ligikaudne süsiniku sidumise vähendamisega põhjendatav makse maht on vähemalt 2500 eurot lageraie hektari kohta.

• Metsade raadamine on maksustatud umbes saja-aastase CO₂ sidumise tasumääraga, s.t umbes 17 000 eurot hektar.

Maksude ja toetuste eesmärk on riigis võimalikult otseselt üle võtta Euroopa Liidu kohustuslik LULUCF-direktiiv.

CO₂ kvoodi arve tuleb soolane

Metsanduses toimuvat tuleb kiiresti muuta, kuna praegu viiakse metsast välja puitu rohkem, kui on Euroopa Liidus Eestile lubatud. Esialgne Eesti metsaraie referentstaseme on keskkonnaamet prognoosinud 9–10 miljonit tihumeetrit (Mtm) aastas, kuid 2018. aasta raiemaht küündis 12,5 miljoni tihumeetrini,¹⁰ seega on metsanduse sektoris puudujääk umbes 3 Mtm ehk umbes miinus 66 miljonit eurot aastas. Referentstasemel lageraiet tehti aastatel 2005–2010 umbes 15 000 ha aastas, praegu 36 000 ha,¹⁰ seega on lageraiete kasvust põhjustatud süsiniku sidumise vähenemine võrdne 53 miljoni euroga aastas, mis tuleb samuti tasuda.

Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil küsis Jevgeni Ossinovski keskkonnaministeeriumi ametnikelt, mis on prognoositav LULUCFi sektori esimene CO₂ kvoodi arve 2026. aastaks, kuid ei saanud isegi umbkaudset arvu. Eelneva põhjal võib öelda, et lageraiete intensiivistamisega jätkates on arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis riigil tuleb maksta, kui metsanduses kordasaadetavat väga kiiresti ei muudeta.

Ettevõtja ja maksumaksjana ma ei soovi, et selline summa tasutaks solidaarselt. Juhul kui me ei võta metsi range kaitse alla Euroopa elupaikade ja lindude direktiivide ja riikliku kliimastrateegia täitmiseks, siis vähemalt peaksime Eestis kehtestama Euroopas kehtiva CO₂ maksu, et piirata maksuaugu tõttu kujunenud metsandusettevõtjate alusetut rikastumist, millele tugineb kogu praegune pelletiäri, mis võimaldab lääne ettevõtetel hoiduda CO₂ kvoodi maksmisest, kui nad impordivad pelleteid Ida-Euroopast. Kuna metsandussektor on ilma raieta tugev CO₂ siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.

Pannes kogu Eesti 2,3 miljonit hektarit metsa süsinikku siduma, on võimalik muuta umbes 15 miljonit tonni CO₂ gaasi hapnikuks ja puiduks. Nullmetsandusega võiks Eesti esitatav metsade CO₂ sidumise arve Euroopale olla umbes 247 miljonit eurot aastas, lisaks on võimalik parandada soode ja rabade süsiniku sidumist, milleks Eesti peab 2026. aastaks koostama arengukava ja esitama selle Euroopa Liidule.

Riigikogu ja valitsus peaksid selle küsimusega tegelema esmajärjekorras, kuna praegu valitsev teadmatus tuleviku suhtes põhjustab metsades ulatuslikku üleraiet, mis omakorda kahjustab elupaikade ja lindude direktiivis seatud eesmärkide saavutamist ja on kuritegu meie riigi, rahva ja looduse vastu. Selle kohta tuleb valitsusel aru anda mitte ainult oma lastele, vaid ka Euroopa Komisjonile.

Teet Randma on Eesti Rohelise Liikumise Tallinna osakonna juhataja.

1 ÜRO kliimateadlaste raport: Metsandus aitab leevendada kliimakriisi. – Eesti Metsaselts 23. X 2019.

2 Aleksei Lotman, Metsasõnumite tõlgendamise nõksud. – Postimees 8. XI 2019.

3 Rainer Kuuba, Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta. – Postimees 8. XI 2019.

4 Mari Kartau, Ühe metsatüli anatoomia: kas teadlasi saab usaldada? Aga milliseid teadlasi? – Maaleht 21. XI 2019.

5 Risto Kaljund, Hariliku kuuse eeluuenduse kasv lageraie järgselt Järvselja püsiproovitükkide näitel. Magistritöö metsamajanduse erialal, Eesti Maaülikool 2014.

6 Regulation (EU) 2018/841 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 on the inclusion of greenhouse gas emissions and removals from land use, land use change and forestry in the 2030 climate and energy framework. https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj

7 Kristi Parro, Veiko Uri, Kuidas mõjutab metsade majandamine süsiniku sidumist? – RMK ajakiri Metsamees 30. IV 2019.

8 Pasi Kolari, Jukka Pumpanen, Üllar Rannik, Hannu Ilvesniemi, Pertti Hari, Frank Berninger, Carbon balance of different aged Scots pine forests in Southern Finland. – Global Change Biology 2014, 10(7). https://doi.org/10.1111/j.1529-8817.2003.00797.x

9 Laura Ķēniņa,* Ieva Jaunslaviete, Līga Liepa, Daiga Zute, Āris Jansons, Carbon Pools in Old-Growth Scots Pine Stands in Hemiboreal Latvia. – Forests 2019, 10. https://doi.org/10.3390/f10100911

10 Eesti metsavarud. Keskkonnaministeerium; https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eestimetsavarud_1.pdf