Kas töötada kodus või kontoris ehk Kuidas sujub suhtlus pikaleveninud koroona tingimustes?

ANNE AIDLA, ENELI KINDSIKO, HELEN POLTIMÄE, KÄRT RÕIGAS

Koroonapandeemia on nüüdseks kestnud üle kahe aasta. Kuigi suvel on pärgviiruse haigus kõige teravamate probleemide hulgast taandunud, on siiski võimalus, et sügisel algab kõik uuesti. Jälle on osa kontoritöötajaid kodus, osa kohapeal ja vahel hommikuti isegi ei teata, kui palju inimesi on rivis ja kes on kus. Kuidas niisugustes tingimustes toime tullakse? Kas hakatakse kõigest sellest väsima? Või on aja jooksul leitud toimivad lahendused?

Tööelu on raske korraldada, kui inimesed on töötamiskohtades laiali. Näiteks Allen et al.¹ ning Fonner ja Roloff² on leidnud, et need, kes töötavad kodus, saavad informatsiooni vähem ja viivitusega. Kodustöötajad tajuvad rohkem üksildust ja tunnevad puudust suhtlusest,³ kannatada võib ka suhete kvaliteet ning tajutakse meeskonnatunde vähenemist.⁴ Kuid inimestel on väga hea kohanemisvõime ja nad leiavad häid lahendusi, näiteks sotsiaalset isolatsiooni on võimalik väga edukalt „ümber pöörata“ sotsiaalse toetuse abil, seda ka pandeemia tingimustes.⁵ Teaduskirjanduses on hakatud rääkima lausa e-sotsiaalsetest oskustest, e-kommunikatsioonist, e-meeskonnatööst⁶ ja e-personalijuhtimisest⁷.

Milline on olukord Eestis? Eesti palga­info agentuuri kolme aasta andmed annavad ainulaadse võimaluse jälgida, kas info liikumises, koostöö korralduses ja omavahelises läbisaamises on mingeid erinevusi nüüd, mil hoopis rohkem on neid, kes töötavad kodus või siis vaheldumisi kodus ja kontoris. Töötegemise asukoha paindlikkus on ju hüppeliselt suurenenud. Andmed on 2019. aasta sügisest, mil keegi veel koroonast midagi ei teadnud, 2020. aasta kevadest, kui koroona tabas meid suure ehmatusega ning ka 2020. aasta sügisest ja 2021. aasta kevadest, kui eeldatavasti hakati kohanema või hoopiski väsima. Uuringus analüüsisime neid osalejaid, kes vähemalt osa aega teevad oma tööd arvutiga, s.t töös on kontoritöö elemente. Andmebaasis on olenevalt aastast umbkaudu 6000–8000 vastajat kõigist maakondadest ja eri sektoritest.

Selgub, koostöö kohta on tulemused nii enne kui ka pärast koroonat samaväärsed. Hea meel on tõdeda, et siin on leitud toimivad lahendused. Keskmine hinnang koostööle 5 palli skaalal on umbes 3,5 palli. Omavahelisele läbisaamisele nii juhi kui töökaaslastega on antud aga kõrgem hinnang vahemikus 4,1 kuni 4,4 palli ja siin on olukord koroonaajal isegi paremaks läinud. Kõige madalam hinnang läbisaamisele oli 2019. aasta sügisel ja kõige kõrgem esimesel koroonakevadel 2020. aastal. 2020. aasta sügise ja 2021. aasta kevade tulemused jäävad sinna vahele. Sellest võib järeldada, et keerulises olukorras võtsid kontoritöötajad end hästi kokku. Mõnevõrra hakatakse väsima, kuid omavahelist läbisaamist hinnatakse siiski paremaks kui 2019. aastal. Informatsiooni liikumises on üsnagi samasugune tendents. Kõige madalam tulemus on 2019. aasta sügisel, kõige kõrgem 2020. aasta kevadel ning ülejäänud seal vahepeal. Tervikuna on uuringus osalejad aga info liikumist kriitilisemalt hinnanud kui omavahelisi suhteid, sest hinnangud jäävad vahemikku 3,2–3,7.

Kui võrrelda kodus ja kontoris töötavaid vastajaid, siis selgus, et informatsiooni liikumises, omavahelises koostöös ja juhiga läbisaamises on kõigil aastatel kodustöötajad olnud rohkem rahul kui need, kes töötasid kontoris. Kaastöötajatega läbisaamise kohta olid tulemused 2021. aasta kevadel samuti kodusolijatel paremad, ülejäänud aastatel samaväärsed kui kontoris. On meeldiv, et kodustöötajatel ei ole ei enne koroonat ega koroonaajal tulemused halvemad, vaid on isegi pisut paremad. Siinkohal peab muidugi suhtuma tulemustesse ettevaatlikult suurte muutuste tõttu töö asukoha paindlikkuses. Näiteks 2019. aastal töötas kodus ainult 6% vastanutest. Eeldatavasti töötasid enne koroonat kodus need, kellele see sobis nii töö sisu kui ka isiklike eelistuste poolest. 2020. aasta kevadel lendas pendel teise äärmusse ja eriolukorra tingimustes töötas kodus lausa 65% vastanutest. Olukord oli uus ja harjumatu, sest ootamatult pidi peaaegu üleöö suur hulk inimesi koju tööle jääma. Samuti ei ole teada, kas nii kodus kui kontoris leidsid aega ja tahtmist küsitluses osalemiseks need, kes olid rohkem rahul, või kõnetas küsitlus rahulolematuid.

Arvestades valimi suurust võib öelda, et terve hulk inimesi saab pikaleveninud pandeemia tingimustes hästi hakkama, ja seda sama hästi nii kodus kui kontoris. Veelgi enam, töötamiskoha paindlik valik on muutunud inimestele väga tähtsaks.⁸ Ilmselt seetõttu, et on üle saadud hirmust, et kodus ei õnnestugi tööd teha ja et nii saab aega kokku hoida tööle­sõidu arvelt, töö ja pereelu ühildamise arvelt jne. Appel-Meulenbroek et al.⁹ ja Oidermaa¹⁰ sõnul on üha enam suund sinnapoole, et töötamise asukoht valitakse selle järgi, millist ülesannet parajasti täidetakse – rohkem keskendumist ja privaatsust nõudvaid ülesandeid saab täita kodus ning koostööd ja suhtlemist vajavaid ülesandeid kontoris. Rohkem kui 50% palgainfo agentuuri uuringu 2021. aasta vastajatest tahab pärast koroonakriisi möödumist ikkagi võimalust töötada vajaduse korral nii kodus kui kontoris (vt joonist), sõltumata sellest, kas küsitluse hetkel töötati peamiselt kodus või kontoris. Küll aga soovivad pärast koroonakriisi ainult kontoris töötada rohkem need, kes küsitluse hetkel samuti kontoris töötasid, ning ainult kodus eelistavad töötada need, kes ka küsitluse hetkel on kodus.

Siit tuleb selgelt välja, et töötamiskoha puhul on tähtsad nii isiklik eelistus kui ka võimalused.⁹ Mitte sugugi kõigile ei sobi kaugtöö ühtemoodi.¹¹ Mitte kõik ei saa kodus segamatult töötada ja mõnel võib ka kontoris olla raske leida keskendumiseks vaikset nurgakest. Seda kinnitas ka meie uuring. Nendest vastajatest, kellel oli töötamise ajal kodus neli või rohkem inimest, soovis väiksem arv pärast koroonakriisi ainult kodus edasi töötada, kuid neid oli siiski ligi kolmandik (vt tabelit). Samamoodi, kui kontoris on rohkem inimesi, siis soovitakse vähem kontoris töötada ja rohkem vabadust töötamiskohta valida või hoopis kodus töötada.

 

 

 

Tagantjärele võib kinnitada, et igas halvas on ka midagi head. Kogu maailma elu peapeale pööranud koroonapandeemia on osutunud kiirendiks, mis toetab hüpet digivõimaluste kasutuselevõtuks ja paindlikkuse suurendamiseks. See avab täiesti uusi ja seni kasutamata võimalusi ka keskustest kaugemal,¹² näiteks võimaldatakse meeldiva algatusena kaugtööd teha 170 Eesti raamatu­kogus.¹³ Ilmselt pole pääsu ja tuleb jätkata e-kommunikatsiooni, e-meeskonnatöö, e-eestvedamise jms oskuste arendamist, et muutunud oludes töötajate ja organisatsioonide heaolu ei kannataks. Sealjuures on teadlikkus digihügieenist¹⁰ ja tehnostressist¹⁴ igale kontoritöötajale hädavajalik.

Töötamiskoht uuringu hetkel	Inimeste arv kodus / kontoris	Eelistatud töötamiskoht pärast koroona pandeemiat
		kontoris	nii kodus kui kontoris	kodus
Kodus	kodus üksi	8	53	39
	kodus 2–3 inimest	9	54	38
	kodus 4 või rohkem inimest	7	64	29
Kontoris	kontoris üksi	47	49	5
	kontoris 2–3 inimest	42	53	5
	kontoris 4–9 inimest	43	50	7
	kontoris 10–24 inimest	36	56	8
	kontoris 25 ja rohkem inimest	31	53	16

Tabel. Eelistatud töötamiskoht sõltuvalt sellest, kui palju inimesi on töötamise ajal ümberringi (%).

Allikas: artikli autorid

Autorid tänavad Kadri Seedrit, tänu kellele saadi kasutada Eesti palgainfo agentuuri andmeid.

1 Tammy D. Allen, Timothy D. Golden, Kristen M. Shockley, How effective is telecommuting? Assessing the status of our scientific findings. – Psychological Science in the Public Interest 2015, Vol. 16 No. 2, lk 40–8. doi: 10.1177/1529100615593273.

2 Kathryn L. Fonner, Michael E. Roloff, Why teleworkers are more satisfied with their jobs than are office-based workers: when less contact is beneficial. – Journal of Applied Communication Research 2010, Vol. 38 No. 4, lk 336–361. doi: 10.1080/00909882.2010.513998.

3 Barbara Z. Larson, Susan R. Vroman, Erin E. Makarius, A Guide to Managing Your (Newly) Remote Workers. – Harvard Business Review 18. III 2020.

4 Tanja van der Lippe, Zoltán Lippényi, Co-workers working from home and individual and team performance. – New Technology, Work and Employment 2020, Vol. 35 No. 1, lk 60–79. doi: 10.1111/ ntwe.12153.

5 Bin Wang, Yukun Liu, Jing Qian, Sharon K. Parker, Achieving effective remote working during the Covid-19 pandemic: a work design perspective. – Applied Psychology 2021, Vol. 70 No. 1, lk 16–59. doi: 10.1111/apps.12290.

Yasuhiro Kotera, Pauline Green, Christine Rhodes, Alan Williams, James Chircop, Rachel Spink, Rebecca Rawson, Uche Okere, Dealing with isolation using online morning huddles for university lecturers during physical distancing by COVID-19: Field notes. – International Review of Research in Open and Distributed Learning 2020, Vol. 21 No. 4, lk 238–244. doi: 10.19173/irrodl.v21i4.4843.

6 Priya Chaudhary, Mukta Rohtagi, Reetesh K. Singh, Simple Arora, Impact of leader’s e-competencies on employees’ wellbeing in global virtual teams during COVID-19: The moderating role of emotional intelligence. – Employee Relations: The International Journal 2022, Vol. ahead-of-print No. ahead-of-print. doi: 10.1108/ER-06-2021-0236.

7 Mattia Martini, Dario Cavenago, Elisabetta Marafioti, Exploring types, drivers and outcomes of social e-HRM. – Employee Relations: The International Journal 2021, Vol. 43 No. 3, lk 788–806. doi: 10.1108/ER-10-2019-0404.

8 Steve Marsh, Why remote work is here to stay. – Forbes 15. II 2021.

9 Rianne Appel-Meulenbroek, Astrid Kemperman, Amke van de Water, Minou Weijs-Perrée, Jan Verhaegh, How to attract employees back to the office? A stated choice study on hybrid working preferences. – Journal of Environmental Psychology 2022, Vol. 81, lk 1–12. doi: 10.1016/j.jenvp.2022.101784.

10 Anna-Kaisa Oidermaa, Hübriidtöö on tulnud, et jääda. – Postimees 28. V 2022.

11 Henri Zeigo, Pia Pedanik: kodukontoris tuleb panna paika põhimõtted, riietus ja rutiinid. –

Postimees 28. V 2022.

12 Garri Raagmaa, Kaugtöö – kaugel ja nii lähedal. – Postimees 28. V 2022.

13 Raamatuportaal, Enam kui 170 raamatukogu pakuvad kaugtöö tegemise võimalusi. – Postimees 17. V 2022.

14 Maaja Vadi, Hedi Truu, Tehnoloogia + stress = tehnostress. – Sirp 27. VII 2021.