Kui kaua on teadlaskarjäär veel tõmbetuules?

Arvestatav osa teadlaskonnast ei ole rahul teadussüsteemi rahastatusega ega ka teadustöö hindamise tingimustega.

MAAJA VADI, ENELI KINDSIKO

„Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.“1 See lause pärineb teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja teaduste akadeemia pöördumisest 2014. aastal. Ilmselt ei ole veel kellelgi selget vastust pakkuda. Vaatamata sellele et kontekstil on teadlaste töös märkimisväärne osa, saavad teadlased ise ja nende töökeskkonna kujundajad paljutki mõjutada. Järgnevalt esitatakse mõned Eestis konteksti ja indiviidi valikuid iseloomustavad teadlaskarjääri seaduspärasused, kusjuures materjali ilmestamiseks on kasutatud uuringus kogutud arvamusi.

Eesti teadlaste karjäärimustrid

Sissejuhatuseks toome esmalt arv­näitajatega toetatud pildi doktorikraadi saanute edasisest karjäärialasest liikumisest.

Vahest suurima üllatusena tuli uuringu tulemustest välja see, kuivõrd erineva profiiliga inimesed teadusteele astuvad või seda katsetavad. Teadlase töö sõltub valdkonnast – reaalteadustes läbitakse teadlastee esimene etapp palju nooremas eas kui humanitaarteadustes. Ka on huvitav märkida, et umbes kolmandik doktorantidest ei ole doktorantuuri astunud vahetult pärast magistriõpet, vaid on mõned aastad töötanud, olles seega juba praktikud. Kui nendelt uuriti põhjusi, miks doktorantuuri oli astutud, toodi välja soov saadud kogemusi süsteemselt mõtestada. Ka rahvusvahelised uuringud on kinnitanud praktikute üha kasvavat huvi doktorantuuri astumise vastu. Hea meel on välja tuua, et Eesti teadlased tunnetavad, et nende töö võimaldab täita ühiskonnas vajalikku rolli. Hinnatakse võimalust kaasa rääkida Eesti ühiskonna ja mõtteloo kujunemises, koos töötamist tarkade inimestega inspireerivas õhustikus, olla sageli oma valdkonna (ainus) kõrgtasemel ekspert. Karjääri tehes on palju lihtsam tippu jõuda kui suurriigis.

Humanitaarteaduste doktorant: „Võimalus oma riigile midagi tagasi anda. Võimalus olla Eesti mõtteloo kujunemise juures.“

Sotsiaalteaduste doktorant: „Võimalus panustada ühiskonna arendamisse (muuta asju paremaks).“

Seega on tööd motiveerivad eeldused olemas. Nimelt on ühe tööga rahulolu käsitluse järgi motivatsiooni aluseks töö sisuga, nt eneseteostus- ja arengu­võimalused, seotud nähtused ning rahuolematust tekitavad nn tingimuste teguritega, nt tasu, füüsiline keskkond, seotud asjaolud. Vaatenurga puänt seisneb selles, et väidetavalt ei ole rahul­olematuse kõrvaldamisega võimalik saavutada rahulolu ja motivatsiooni. On vaja, et töö oleks mitmekesine, võimaldaks oma võimeid rakendada, edasi areneda jne. Soodsate olude korral peaks Eestis olema palju hästi motiveeritud teadlasi, kuid kahjuks tuli välja asjaolusid, mis seda potentsiaali vähendavad. Ka neile on vaja tähelepanu juhtida.

Teadlane ühiskonnas

On vaja üldist diskussiooni, missugune on teadlaste roll ühiskonnas, sest sageli nähakse teadlast stereotüüpselt ja kitsalt eeskätt valges kitlis laboris töötava tegelasena või siis kõrgkooli õppejõuna. Eestis tuleks palju kriitilisemalt jälgida, et doktorantuuri ajal saadud ettevalmistus haakuks peale akadeemilise tööturu ka mitteakadeemilise tööturu vajadusega. Siin ei piisa ülikoolide ponnistustest – teadlaste ettevalmistus ja nende tööturul rakendamine sõltub eeskätt ülikoolide, avaliku sektori, erasektori ja ka erialaliitude koostööst. Sellega saab teadlastele ja organisatsioonidele selgemaks, mida neilt oodatakse, sest praegu on rollikujutlus määratlemata osalt ka ootuste ja kuvandi ebaselguse tõttu.

Eesti ja rahvusvahelise praktika võrdlemise tulemusena saab välja tuua, et teadlase elukutset peaks paremini väärtustama ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, et teadus saaks ühiskonnaelu arendamises kaasa rääkida. Samm teaduspõhise riigi poole liikumisel tuleks teha nii, et riigivalitsemises tehtaks palju rohkem teaduspõhiseid otsuseid kui seni. Riigi strateegilistes dokumentides on aastaid loosungitena rõhutatud majanduse teadmistepõhisust kui eesmärki, ent vahel tekib tunne, et üks küsimus on tähelepanuta jäetud – kuidas seatud eesmärgile jõuda?

Kas meil on oskusi teaduspõhisust riigi tasandil rakendada? Teaduspõhisus ei peaks klammerduma ülikooli külge. Üks näidik on ka see, kui palju on meie riigiametites doktorikraadiga inimesi otsustuspositsioonil. Teaduspõhise ühiskonna ja majanduse loomiseks peaksid poliitika kujundamises osalema teaduselu tundvad inimesed. Tehtud uuringu kandva ideena jääb kõlama soovitus: teadlaskonna järelkasvu kujundamisse peab lähenema süsteemsemalt, tuleb teada, milliseid kompetentse ja kus vajatakse.

Teadlaste tööd ja rahastamist puudutavate meetmete kujundamisel tuleb arvestada, et need suurendaksid teadlase staatust, tööalast kindlustunnet ja toetaksid töömotivatsiooni. Teisisõnu, kesise tasu korral võib rahulolematus kasvada nii suureks, et arengu- ja eneseteostuse võimalused kaotavad motiveeriva mõju.

Eestis ei tohiks mööda vaadata tõsiasjast, et ülikoolis võib doktorikraadiga teadlane üsna mitu aastat teenida madalamat palka kui tema bakalaureuse- või magistrikraadiga kolleeg väljaspool ülikooli – see on üks teravamaid põhjusi, miks noored teadlaskarjääri ei vali. Nõuded teadlasele kasvavad (doktorikraadi olemasolu, teadusprojektide kaudu ülikoolile raha toomine, õppejõutöö, rahvusvahelisel tasemel inglise keeles publitseerimine jne), ent on küsitav, kas see pingutus on õiglane teadlase igakuise sissetuleku suhtes.

Sotsiaalteaduste doktorant, lektor: „Palk on väike ega ole ette näha ka selle tõusu, samal ajal kui nõudmised nii tööandja kui ka ühiskonna poolt järjest suurenevad. Nõudmised on võrreldavad tippspetsialistide omadega muudes valdkondades, kuid töötasu on võrreldav kvalifitseerimata lihttöölise omaga.“

Arvestatav osa teadlaskonnast ei ole rahul ei teadussüsteemi rahastatusega ega teadustöö hindamise tingimustega ehk põhimõtetega, kuidas raha teadusvaldkondade ja -rühmade vahel jaotatakse. Elu teeb stressirohkeks teadustöö rahastamise ennustamatus ning osa kõrgema karjääritaseme teadlastest on läbipõlemise äärel, sest nad ei suuda tagada uurimisrühma majanduslikku jätkusuutlikkust.

Kuna teadlaseks saamine ja olemine on seotud isiku otsustega, siis oleks vaja parandada karjäärialast nõustamist eri etappidel, nt virtuaalkursused, nõustajad, nii et seda ka tõsiselt võetaks. Siin on vaja üleriigilist algatust, sest kokku ei vajata ju väga palju eksperte, kuid nad peaksid olema väga hea tasemel. Kuigi akadeemilised teadlased alates noorteadlastest kuni professuurini tajuvad teadlaskarjääri võimalusena või lausa missioonina vajadust ühiskonnas kaasa rääkida, siis oma probleemide lahendamisel vajavad nemadki asjatundlikku kõrvaltvaataja pilku. Kindlasti tuleb kasuks juhtimis- ja ettevõtlusalaste teadmiste arendamine, sest üha enam sõltub teadlaskarjäär sellest, kas osatakse leida vahendeid, luua töövõimeline grupp ning seda käigus hoida.

Joonis 1. Eesti teadlaste karjäärimustrid. Märkused: R1– alustav teadlane, doktorant;  R2 –teadur/lektor; R3 – vanemteadur/dotsent;  R4 – juhtivteadur/professor. Lineaarne doktorant alustab õpinguid kohe ja vaheaastatega doktorant asub õppima kaks või enam aastat pärast magistrikraadi omandamist.

Joonis 1. Eesti teadlaste karjäärimustrid. Märkused: R1– alustav teadlane, doktorant; R2 –teadur/lektor; R3 – vanemteadur/dotsent; R4 – juhtivteadur/professor. Lineaarne doktorant alustab õpinguid kohe ja vaheaastatega doktorant asub õppima kaks või enam aastat pärast magistrikraadi omandamist.

Tööstusdoktorantuur ja avalikule sektorile suunatud doktorantuur

Indiviidi tasandilt paistab, et tööelus ja karjääris on tähtis ka ajastus ning siin ei saa üksikisik ise palju teha. Näiteks Tartu ülikoolis 2000. aastal kaitsnud doktorandist jõudis mõni juba kolme aasta pärast professori ametini ja seitsme aasta pärast olid doktorantuuri 48 lõpetanust üheksa professorid. 2005. aasta lõpetajate seas oli nii kiire liikumine pigem erand. Seega võib väita, et karjääris edenemise kiirus sõltub ka haridus- ja teadussüsteemi stabiilsusest – mida ebamäärasem keskkond, seda enam ebatüüpilisi ja kiireid karjääriteid, nt kohe pärast doktorikraadi kaitsmist professoriks saamine.

Eestlased on väärtustanud haridust ja haritust. Esmalt peame küsima: kas ka nüüd? Kui on, ja me ei soovi, et neile väärtustele jääks üksnes deklaratiivne roll, siis vajatakse kõrgel tasemel, hästi motiveeritud teadlasi nii reaal- kui ka sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas. Siin on kindlasti heaks eeskujuks Hollandis ja Põhjamaades edukalt rakendatud tööstusdoktorantuuri (industrial PhD) ning avaliku sektorile (public sector PhD) suunatud doktorantuuri idee. Mõlemad on üles ehitatud ülikoolivälise tööturu vajadustele. Paraku oleme selle tunnistamisest kaugel ning tundub, et konteksti korrastamata jäävad teadlase karjäär ja areng juhuste meelevalda.

„… ega tööturg neid [doktoreid – M. V., E. K.] oota – ei riigiasutused ega ärisektor. Usaldus justkui puudub, nii riigil kui ka ettevõtjatel, aga pigem on see ikkagi oskamatus rakendada teaduspõhisust ühiskonna teenistusse, oskamatus konverteerida teadustulemusi ühiskonda ja majandusse. Sellest oskamatusest jagusaamine on intellektuaalne ja poliitiline ning ka valdkondade ülene küsimus, mille lahendamine vajab täit tähelepanu kohe ja praegu. [—] Kõige olulisem on teadmuspõhine teaduspoliitika – prooviks esimesena tõeseid teadmisi konverteerida just nimelt teaduspoliitikasse.“ (Mart Meri, XII riigikogu stenogramm).2

Kui kaua suudab üks väikeriik lasta end ja oma teadlasi sellisest tõmbetuulest (loe: juhuslikkusest) kanda?

1 Koppel, A., Kalm, V., & Villems, R. (2014). Eesti Teadus­agentuuri hindamisnõukogu, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avalik pöördumine. http://www.etag.ee/eesti-teadusagentuuri-hindamisnoukogu-rektorite-noukogu-ja-eesti-teaduste-akadeemia-avalik-poordumine

2 Meri, M. (2014). XII riigikogu stenogramm, VIII istungjärk, 2. XII 2014; [http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=0&toimetamata=1&date=1417507778.289&paevakord=15971]

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht