Lõunaudmurdi noorte initsiatsiooniriitused

Varkled-Bodjas toimuvad kevaditi initsiatsioonirituaalid, mis mujal nii puhtal kujul enam aset ei leia: teismelised poisid saavad külakogukonna silmis meheks ja tüdrukud naiseks.

NIKOLAI ANISIMOV, EVA TOULOUZE

Varkled-Bodja on omapärane udmurdi küla, mis asub Tatarstanis, Udmurdimaa piir ei ole sealt kaugel. Omapärane on küla selle poolest, et seniajani ei ole valdav osa külaelanikke ristiusku või islamiusku vastu võtnud, vaid on jäänud ustavaks oma traditsioonilistele usukommetele. Võimalikuks on see osutunud just sellepärast, et kohaliku administratsiooni tatarlased on sellise tegevuse ees, mis läks vastuollu ateistliku Nõukogude riigi usupoliitikaga, silma kinni pigistanud. Meie käisime Varkled-Bodja külas 2017. aasta aprillis, et tutvuda kevadrituaalidega.¹

Initsiatsiooniriitused

Varkled-Bodjas toimuvad kevaditi initsiatsioonirituaalid, mis mujal nii puhtal kujul enam aset ei leia: teismelised poisid saavad külakogukonna silmis meheks ja tüdrukud naiseks. Staatuse muutus annab võimaluse abielluda ning täita teatud kogukondlikke ülesandeid, näiteks noormehed võivad osaleda rituaalses tegevuses. Peaaegu kõik külaelanikud on siirderiituse läbinud. Isegi need, kes elavad linnas, tulevad ikka sel päeval tagasi, et nende lapsed ei jääks oma initsiatsioonist ilma.

Nõukogude ajal oli initsiatsiooniriitusi pidada muidugi keeruline, sest seal käimine tähendas sel päeval koolist puudumist. Õpetajate survel muudeti tüdrukute rituaali toimumise aega: kui see varem toimus esmaspäeval pärast suurt päeva,² viidi see pühapäevale, nii et kooliskäimine sellest ei kannataks. Poiste oma aga jäi neljapäeva peale.

Initsiatsioonirituaalide ühisosa

Poiste ja tüdrukute rituaalid osaliselt kattuvad: poisid, nagu ka tüdrukud, käivad varahommikul külas ringi ja koguvad majapidamistest vilja, võid, liha, mune. Ka liha puudutavad keelud on poistele ja tüdrukutele samad. Kuna nendest toiduainetest valmistatakse palveajaks putru, peab hoolitsema selle eest, et pühitsetud putru ei satuks ei sea- ega kanaliha (esimest peetakse ebapuhtaks, teine on seotud surnutega). Sel hommikul oodatakse noori kõikides majapidamistes ning pererahvast kutsutakse õhtul putru sööma. Siiski on erinevusi, peamine neist puudutab riietust: tüdrukud on valmistanud selleks päevaks uue erilise kleidi, aga poisid kannavad valget põlle. Samuti alustavad poisid ja tüdrukud oma ringi küla eri otstest.

Poiste initsiatsiooni omapära – eru karon

Kui annid on kogutud, saavad poisid kindlas kohas kokku. Selle koha läheduses asub vana lud’i³ palvekoht, mida aastakümneid enam ei kasutata. Mälestus selle koha pühadusest on siiski jäänud, mistõttu seal niisama ei käida, ei võeta puid maha ega niideta. Isegi ümbritsev tara laguneb. Poisid teevad lõket ja hakkavad putru keetma. Neil on ülesanne ehitada õlgedest onn. Karkass on juba kohapeal olemas, hobusevankriga tuuakse õled ning onni pannakse toiduained ja joogikraam. Tol aastal, kui me seal olime, võtsid poisid ette ka ukse valmistamise. Seejärel rahvas tasapisi koguneb. Aga mitte kogu külarahvas! Poiste kombetalitusele naised tulla ei tohi. Tulevad üksnes mehed ja poisslapsed. Kui puder on valmis, hakkavad kaks ohvripappi ohvripudruga palvetama. Põlledega poisid seisavad ohvripappide taga ning rahvas omakorda poiste taga. Ohvripapid palvetavad vaikselt endamisi ja vahel kummardavad. Teised teevad liigutusi järele. Pärast palvet jagavad poisid pudru anumatesse ja kõik söövad ühiselt. Sel ajal pannakse õlgonn põlema ning tasapisi minnakse koju tagasi.

Tüdrukute initsiatsiooni rituaali omapära – akaška

Nagu poisidki, kogunevad tüdrukud oma pühakohta, kus nendega ühinevad kolme päeva eest meheks pühitsetud poisid. Kuigi tüdrukute edaspidises elus on söögitegemine nende ülesanne, toimetavad siin nende eest poisid, kes valmistavad putru. Selle pikaajalise protsessi käigus on noortel lõbu laialt: ühed tulevad, teised lähevad, tehakse pilte, selfisid, videoid. Kui puder on valmis, koguneb kogu küla, naised kaasa arvatud. Ohvripapid on kolmekesi. Ohvripappidel on palvetades käes eri asjad: ühel puder, teisel tass, kuhu kõik tüdrukud on valanud natuke oma kodupuskarit, ja kolmas hoiab käes rahvalt saadud korjandusraha. Palvet peetakse analoogselt poiste rituaaliga, nii et kohale tulnud naised seisavad meeste taga. Pärast palvet jagavad poisid jällegi rahvale putru ja tüdrukud valavad kõigile, eelkõige omastele, puskarit. Poisid koristavad ja siis lähevad kõik koju.

Tihe rituaalide aeg

Tegelikult pole need kaks initsiatsiooniriitust ainsad rituaalid sel intensiivsel ajal: samal õhtul, kui eru karon on peetud, ajavad peremehed oma ümbruskonnast kurjad vaimud välja. Nad müravad püsside ja paugutitega ning pistavad värskeid kadakaoksi ustele ja akendele. Samal ajal võtavad nad maha eelmise aasta kadaoksad, põletavad need ning puhastavad maja nende suitsuga. Pärast seda, kui kombetalitus tõsteti pühapäeva peale, langeb tüdrukute initsiatsioonirituaal akaška kokku ühe teise rituaaliga, mis on sugulaste üritus, kus ühte sugulasrühma kuuluvad inimesed käivad kordamööda üksteisel külas, söövad muu hulgas ka rituaalitoite (munatoidud ja puder) ning palvetavad. Korraga see tegevus katkestatakse, et minna ühiselt tüdrukute initsiatsiooni lõpetamisele ning seejärel jätkatakse teise rituaaliga. Nõnda on Varkled-Bodja elanikele rituaalne elu väga aktiivne ning sellest on saanud nende identiteediloome lahutamatu osa.

Nikolai Anisimov on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur / VTA UO Udm. FK Ajaloo, keele ja kirjanduse udmurdi instituudi filoloogia uuringute osakonna noorem teadur.

Eva Toulouze on Tartu ülikooli etnoloogia teadur, Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi (INALCO ehk Institut National des Langues et Civilisations Orientales) professor.

1 Vt Eva Toulouze, Nikolai Anisimov, „The Year Replaces the Year.“ Udmurt Spring Ceremonies of the Non-Christian Udmurt: An Ethnographic Analysis of Contemporary Ritual Life (on Materials from Varkled-Böd’ya Village). Journal of Ethnology and Folkloristics, 12 (1), 2018, 59−94.

2 Suur päev (udmurdi keeles badz’ynnal) on pühapäev, mis langeb kokku õigeusu lihavõtetega.

3 Lud, ka nimetatud keremet, on Volga alal üks karm jumalus, kellega seonduvad paljud keelud ja kellel on eraldi, tarastatud palvekohad.