Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?

Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.

KRISTINA MERING, WŁODZIMIERZ GOGŁOZA

Koos SARS-CoV-2 levikuga on meie keelekasutusse jõudnud seni vaid spetsialistidele tuttavad terminid koroonaviirus, inkubatsiooniperiood ja epideemiakõver. Seda tüüpi terminitest on kõige tähtsam zoonoos – haigus, mis kandub loomalt inimesele.

Koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 hakkas levima 2019. aastal ning on viimane suurest hulgast kiiresti levivatest loomset päritolu nakkushaigustest, millel on õnnestunud ületada liikidevaheline barjäär ja nakatada inimesed nn zoonootilisesse haigustesse.1

Tänapäeva meditsiin tunneb ligikaudu 1400 patogeeni, millest üle 800 (~60%) on pärit loomadelt.2 Pea igal aastal avastatakse uusi loomset päritolu patogeene, mis kujutavad inimkonnale suurt ohtu.3 Peale COVID-19 kuuluvad zoonootiliste viiruste põhjustatud ohtlike haiguste hulka ka linnu- ja seagripp, raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS) ja hemorraagilised palavikud, sh ebola.4

Zoonoosid on enamasti viiruslikud, mõnikord ka bakteriaalsed haigused, mis tekivad kas otsesest kontaktist haige loomaga või tema liha tarbimisel.

Teadlased kahtlustavad, et koroonaviiruse leviku allikas on Wuhani lihaturg, kus müüdi suurt hulka kohutavates tingimustes peetavaid mets- ja farmiloomi. Kuna sellised turud kujutavad endast ohtu rahvatervisele, on rahvusvaheline surve turgude sulgemiseks suur. Allkirju elusloomadega kauplevate turgude sulgemise toetuseks saab anda ka Eestis lehel loomaturud.nahtamatudloomad.ee.

Toiduohutus tulevikus

Sellegipoolest ei tohiks kaugete eksootiliste Aasia loomaturgude olemasolu meid eksitada. Ekspertide arvates on suurim epidemioloogiline riskitegur tööstuslik loomakasvatus.5 Eriti ohtlikud on tööstuslikud loomafarmid, kus peetakse valdavat enamikku inimestele tarbimiseks kasvatatavaid loomi.6

Maailma esimese loomsetest tüvirakkudest kasvatatud lihast hamburgeri esitlus 2013. aastal. Pihvi valmistasid Maastrichti ülikooli teadlased projekti „Cultured Meat“ raames.

Wikimedia Commons

Loomade tiheda paigutuse ja vähese geneetilise mitmekesisuse tõttu võimaldavad seda tüüpi farmid väga kiiret viiruste levikut, mida võimendab tootmise intensiivsus – see tekitab loomadel kroonilist stressi ja nõrgestab immuunsüsteemi. Zoonootiliste haiguste levikut kiirendavad ka loomade pikamaavedu ja lihatööstuse pikk tarneahel.7

Tööstusliku loomapidamise tagajärjed joonistuvad selgelt välja uuringutest, mis on keskendatud sigadelt pärinevate patogeenide arengule. Vahemikus 1985–2010 on maailma sealihatoodang suurenenud üle 80 protsendi. Samal perioodil tuvastati maailma seafarmides 77 uut patogeeni, millest enne 1985. aastat ei esinenud sigade seas ühtegi. 82% patogeenidest tuvastati 20% riikides, kus sealiha tootmise osakaal on maailmas suurim.8

Vähemalt üks sigadelt pärit patogeen on osutunud inimesele surmavaks. Eri hinnangute põhjal suri 2009. aasta A/H1N1 seagripi pandeemia tõttu maailmas 100 000–400 000 inimest ning veel 180 000 inimest suri haigusest tingitud tüsistustesse.4

Patogeenide vähendamiseks kasutatakse intensiivses loomakasvatuses söödalisandina antibiootikume ja seda tehakse murettekitavalt suures koguses ka Eestis. Kuigi ennetava meetmena on antibiootikumide manustamine Euroopa Liidu õigusnormide järgi keelatud (neid võib kasutada ainult ravis ja veterinaarjärelevalve all), toovad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat Eesti kohta käivas ettekandes välja, et tööstuslikes farmides kasutatakse liiga palju antibiootikume ja osa antibiootikumide lihatööstuses kasutamiselt oleme maailmas esirinnas.9

Epidemioloogide arvates on antibiootikumide laialdane kasutamine maailma loomakasvatuses üks suuremaid ohte rahvatervisele.10 Kui suureneb antibiootikume sisaldavate loomsete toodete tarbimine, kasvab ka oht, et patogeenid muutuvad antimikroobsete ainete suhtes resistentseks (nn antibiootikumresistentsus).11

Aastas põhjustavad ainuüksi Euroopas ja Ameerika Ühendriikides antimikroobsete ainete suhtes resistentsete mikroorganismide tekitatud nakkushaigused ligi 50 000 surmajuhtumit. 2014. aastal Suurbritannia ametivõimude koostatud ettekandes eeldatakse, et kui praegune olukord jätkub, sureb maailmas 2050. aastaks antibiootikumresistentsuse tõttu enneaegselt 300 miljonit inimest.12

Taimsete toodete turg

Eespool toodud andmete põhjal on pandeemiaid uurivad teadlased veendunud, et halvim ootab meid veel ees. Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutisest ettekandest võib lugeda, et „möödunu on vaid soojendusring“ ning on reaalne oht kiiresti leviva ja väga surmava respiratoorse patogeeni põhjustatud pandeemia tekkeks, mille tagajärjel sureb 50–80 miljonit inimest ning mis pühib minema 5% maailma majandusest. Nii ulatuslik üleilmne pandeemia oleks katastroof, mis tekitab üleüldise kaose, ebastabiilsuse ja ebakindluse. Maailm ei ole selleks valmis.“13

Samal ajal kui oleme tunnistajaks võimude visadele püüdlustele COVID-19 pandeemia peatamiseks, peame endale selgelt aru andma, et me võitleme vaid sümptomite ja mõjuga, mitte põhjusega. Tervishoiutöötajate inimvõimeid ületavad pingutused, sanitaar- ja epidemioloogilistele teenustele langev koormus ja teadlaste raske töö vaktsiini väljatöötamisel ei anna kahjuks püsivaid tulemusi, kui ei kaasne süsteemseid muudatusi meie toidu saamise ja tootmise viisides.

Läbimurret laboris kasvatatud liha tootmises oodatakse käesoleval aastal. Pildil bioreaktorid rakkude kasvatamiseks.

Cellular agriculture

Bioloogiadoktor Liz Specht, kes juhib USA organisatsiooni Good Food Institute teadus- ja tehnoloogiaosakonda, ütles leviva SARS-CoV-2 pandeemia kohta, et „on aeg teadvustada, et tsivilisatsioonina oleme välja kasvanud iganenud arusaamast, et liha tootmiseks on vaja kasutada loomi. Küttimine ja loomakasvatus on üha kasvava rahvaarvuga maailmas oma eesmärki täitnud aastatuhandete vältel. Aga 2020. aastal peame olema enda suhtes üdini ausad. Me ei saa niimoodi jätkata. Praegune süsteem on katki. See on ebatõhus, ebakindel, jätkusuutmatu ja ääretult ohtlik.“14

Teadur lisab, et õnneks on sellele süsteemile ka alternatiive: taimsetel valguallikatel põhinevad uudsed liha analoogid ning kiirelt arenev rakkude kultiveerimisele tuginev põllumajandus, eeskätt mõeldakse selle all puhast kultiveeritud liha tootmist.

Valgurikastest kaunviljadest valmistatud kotletid, vorstikesed, lihalõigud, juust ja piim on olnud juba aastaid poelettidel kättesaadavad. Sellegipoolest on neid enamasti tootnud ainult väiksemad ettevõtted või on need moodustanud vaid marginaalse osa suurettevõtete toodangust ning neid on tarbinud eeskätt veganid, taimetoitlased ja toiduallergiate käes kannatajad. Praegu on näha traditsiooniliste toitumisharjumustega tarbijate suurenevat huvi nende toodete vastu. See omakorda viib liha alternatiivide masstootmiseni, milleni on jõudnud aina sagedamini ka suurettevõtted nagu Nestlé, Unilever, Cargill ja Tyson Foods.15

Ka meie piirkonna lihatootjad avastavad järk-järgult taimsete toodete turgu. 2019. aasta lõpus teatas Rakvere lihatööstuse emafirma HKScan börsiteate vahendusel, et on koostöös Hesburgeriga astumas alternatiivsetest valguallikatest valmistatud toodete turule.16 Samuti soovib uuringute järgi 33% Eesti elanikest, et poodides oleks lihatoodetele rohkem taimseid alternatiive – see tõenäoliselt paneb ka teisi kohalikke tootjaid taimsete liha alternatiivide tootmisse investeerima.17

Taimsete lihatoodete turu plahvatuslikku kasvu näitab ka sektori ühe turuliidri, USA idufirma Beyond Meat lugu. Vahetult pärast Beyond Meati NASDAQi börsile minekut suurenes ettevõtte aktsiate väärtus 734% võrra – see on USAs 2019. aasta parim esmasel avalikul pakkumisel (initial public offering) saavutatud tulemus.18

Taimsete valguallikate sektorisse tehtud hiigelinvesteeringud suurendavad taimsete toodete kättesaadavust ning võimaldavad üha rohkem kõrgetasemelisi teadusuuringuid nende toitaineliste, maitse- ja tekstuuriomaduste kohta. Tooted, nt eespool nimetatud Beyond Meati pihvid ja nende peamise konkurendi Impossible Burgeri omad, on edukalt läbinud järjestikused pimekatsed ning enamik katsetes osalejaid ei olnud võimelised neid traditsioonilistest lihatoodetest eristama. Sellised alternatiivtooted rahuldavad lihaarmastajate maitsevajadusi, ilma et oleks vajadust kasutada ohtlikes tööstusfarmides elavaid loomi.19 Nendel toodetel on tihtipeale parem toiteväärtus kui lihatoodetel ning nende puhul ei kasutata antibiootikume ja loomade kasvu soodustavaid hormoone, nagu tehakse loomatööstuses. Pealegi saab neid toota märkimisväärselt vähem loodusressursse kasutades ning kasvuhoonegaase emiteerides.20

Laboris kasvatatud liha

Toiduohutust ja kestlikkust aitab tagada ka kiiresti arenev kultiveeritud liha sektor. Niinimetatud puhas liha on liha, mis on toodetud väljaspool looma organismi pärast seda, kui looma kehast on võetud mõned koed.21 Kuigi kultiveeritud liha tootmist nähakse tihtipeale laboritööna, sarnanevad selle tootmisüksused rohkem mikropruulikoja kui teadus- ja arenduskeskusega. Selle protsessi käigus saadud toodetel on sama toiteväärtus ja maitse nagu harilikul lihal, kuid need ei eelda loomade kasvatamist ja tapmist. See võimaldab kultiveeritud liha tootjatel tagada palju parem bioloogiline ja tervise kaitse ning välistada suurem osa epidemioloogilistest, eriti zoonootilistest, ohtudest, mis kaasnevad traditsioonilise põllumajandusega.22

Kuigi rakkude kultiveerimisel põhinev põllumajandus on praegu iduettevõtete arendamise faasis, on sellesse valdkonda teinud üüratult suuri investeeringuid mitte ainult Bill Gates, Richard Branson ja Sergei Brin, vaid ka traditsioonilise lihatööstuse hiiglased nagu USA ettevõtted Tyson Foods ja Cargill, samuti Saksa suurtööstus PHW-Gruppe. See annab lootust, et laboris kasvatatud liha vallutab lähitulevikus toiduaineturust märkimisväärse osa.23

Üha suuremaks kasvava zoonootilise pandeemia tingimustes on erakordselt tähtis kiiresti välja arendada tööstusliku loomakasvatuse alternatiivid. Taimsed valguallikad ja kultiveeritud liha ilmselt ei aita meil praegu levivat zoonootilist koroonaviirust seljatada, kuid need lahendused võivad meid märkimisväärselt kaitsta uue samalaadse ohu eest. Nagu väidab eespool nimetatud bioloogiadoktor Liz Specht: „Nii taimsed kui ka kultiveeritud lihatooted kõrvaldavad zoonootiliste haiguste ja toiduohutuse probleemid, mis on olemuslik osa loomsest toidust. Taimse ja kultiveeritud liha tootmine võimaldab tarbijatel teha valutult muudatusi oma toiduvalikus ning sellega kaasneb tohutu kasu tarneahela kõikides etappides, sest tagatud on ohutus ja säästlikkus.“17 See on hea algatus ka rahvatervise vaatenurgast, arvestades, et Eestis tarbitakse praegu ca 87 kg liha elaniku kohta aastas, mis on kolm-neli korda rohkem kui tervise arengu instituut toitumissoovitustes ette näeb. Väiksed sammud tasakaalustatuma toidulaua poole aitaksid rahva tervisenäitajaid parandada.

1 K. G. Andersen, A. Rambaut, W. I. Lipkin, E. C. Holmes, R. F. Garry, The proximal origin of SARS-CoV-2. – Nature Medicine 2020, vol 26.

2 W. B. Karesh, A. Dobson, J. O. Lloyd-Smith, J. Lubroth., M. A. Dixon, M. Bennett, S. Aldrich, T. Harrington, P. Formenty, E. H. Loh, Ecology of zoonoses: natural and unnatural histories. – The Lancet 2012, vol. 380 no. 9857.

3 M. Greger, The human/animal interface: emergence and resurgence of zoonotic infectious diseases – Critical Reviews in Microbiology 2007, vol. 33 no. 4.4.

4 Z. Gliński, K. Kostro, Zoonotyczne wirusy stale zagrażające człowiekowi – Życie Weterynaryjne 2013, 88.

5 Zoonotic Diseases, Human Health and Farm Animal Welfare. Compassion in World Farming 2013.

J. Bryner, 13 Animal-to-Human Diseases Kill 2.2 Million People Each Year. – Live Science 6. VII 2012.

6 Putting Meat on the Table: Industrial Farm Animal Production in America. A Report of the Pew Commission on Industrial Farm Animal Production, 2008.

7 M. Greger, The Long Haul: Risks Associated with Livestock Transport. – Biosecurity and Bioterrorism: Biodefense Strategy, Practice, and Science 2007, vol. 5 no. 4.

8 M. Truszczyński, Z. Pejsak, Zoonozy wywoływane przez bakterie i wirusy, których gospodarzem jest świnia. – Życie Weterynaryjne 2016, 91.

9 Country visit to Estonia to discuss policies relating to antimicrobial resistance. European Centre for Disease Prevention and Control. Mission report 16. IX 2019.

10 T. P. Van Boeckel, J. Pires, R. Silvester, C. Zhao, J. Song, N. G. Criscuolo, M. Gilbert, S. Bonhoeffer, R. Laxminarayan, Global trends in antimicrobial resistance in animals in low- and middle-income countries. – Science 2019, vol. 365 no. 6459.

Stop using antibiotics in healthy animals to prevent the spread of antibiotic resistance. WHO News release 7. XI 2017.

11 R. J. Fair, T. Yitzhak, Antibiotics and bacterial resistance in the 21st century. –

Perspectives in Medicinal chemistry 2014, 6.

M. Mckenna, The Hidden Link Between Farm Antibiotics and Human Illness. –

Wired 7. IX 2018.

12 Antimicrobial Resistance: Tackling a Crisis for the Health and Wealth of Nations, The Review on Antimicrobial Resistance Chaired by Jim O’Neill. Review on Antimicrobial Resistance, 2014.

13 Global Preparedness Monitoring Board, A world at risk: annual report on global preparedness for health emergencies, Geneva: World Health Organization 2019.

14 L. Specht, Modernizing Meat Production Will Help Us Avoid Pandemics. –

Wired 13. III 2020.

15 D. Yaffe-Bellany, The New Makers of Plant-Based Meat? Big Meat Companies. – New York Times 14. X 2019.

16 BNS, HKScan hakkab tootma taimseid alternatiive lihale. – Postimees 18. XI 2019.

17 Ligi 70% eestlastest ei poolda kanade pidamist traatpuurides. MTÜ Nähtamatud Loomad Kantar Emorilt 2018. novembris tellitud avaliku arvamuse uuring.

18 C. Reinicke, Beyond Meat extends its post-IPO surge to 734%, breaking the $200-a-share threshold for the first time. – Market Insider 23. VII 2019.

19 A. Peters, Inside the lab where Impossible Foods makes its plant-based “blood”. – Fastcompany12. XI 2018.

20 A. Peters, Here’s how the footprint of the plant-based Impossible Burger compares to beef. – Fastcompany 20. III 2019.

21 Paul Shapiro, Clean Meat: How Growing Meat Without Animals Will Revolutionize Dinner and the World. Gallery Books, New York 2018.

22 Z. F. Bhat, S. Kumar, H. Fayaz, In vitro meat production: Challenges and benefits over conventional meat production. – Journal of Integrative Agricultur 2015, vol. 14 no. 2.

23 R. Morgan, Bill Gates and Richard Branson are betting lab-grown meat might be the food of the future. – CNBC 23. III 2018.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht