Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?

Meil on hädasti vaja mõista, et mets ei ole lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming.

MICHAL WIEZIK

Mets on tuhandete seoste võrgustik. Komplekssusest tuleneb kõik see, mis metsa on kätketud – stabiilsus, tootlikkus, kohanemisvõime, sitkus, mitmekesisus ja ilu. Me ei suuda ikka veel mõista, kui keerukas on see süsteem.

Me ei tea, kui palju liike metsa moodustavad, millised on peamise tähtsusega liigid ning milliseid liike, kuidas ja millal saab süsteemis asendada, sealt kõrvaldada või sinna juurde tuua. Isegi kui koostaksime ammendava loetelu metsas elavatest liikidest, ei oleks see metsa kui sellise analüüs, vaid lihtsalt n-ö poenimekiri. Liigid peavad ju omavahel kokku puutuma. Teiste liikidega suheldes kujundab iga liik oma osa metsa loost. Nendevahelised seosed ja ühendused on mitmesugused: nõrgad, tugevad, positiivsed, negatiivsed, neutraalsed, vastastikused või ka juhuslikud. Isegi kui paneksime tähele iga viimase kui metsaliigi vahel aset leidvaid kokkupuuteid ja mõistaksime nendega toimuvaid protsesse, ei hoomaks me siiski terviklikku pilti.

Liigid esinevad populatsioonidena ja üksiti, neil kõigil on oma saatus ja elutee, paljud neist läbivad elus mitu staadiumi, näiteks on põrnika vastne täiesti teistsugune kui täiskasvanud isend. Just eri isendid on need, kes puutuvad teistega kokku vastavalt oma liigi imperatiivile ning ehitavad üles metsa maatriksi. Ammendavaks käsitluseks on meil vaja arvestada ka aja ja abiootilise keskkonnaga, mis toob dünaamikat lõputute kokkupuudete muidu üsna staatilisse olekusse. Alles siis hakkame jõudma ligilähedale arusaamisele, kuidas metsa ökosüsteem toimib.

Siin me siis oleme ja vaatleme metsa kui elust pulbitsevat, pidevalt muutuvat, kuid siiski järjekindlat, erakordselt keerulist ja kohanemisvõimelist biosüsteemi, mis on meie planeeti asustanud 365 miljonit aastat. Ometi ei mõtle me sellest keerukast süsteemist, vaid … puudest, puidust. Kui tutvuda riigi või Euroopa tasandil rakendatavate metsaalaste õigusaktidega, torkab silma, et need tuginevad mõnesaja aasta pikkusele metsanduspraktikale, keskenduvad puudele ja puidule ning domineerib metsandusparadigma. Reguleeri ja garanteeri puidutarnet, istuta vanade puude asemele uued ning kõik saab korda ja kõik muugi laabub. Kooskõlas meie õigusaktidega on võimalik isegi kliimamuutust leevendada veelgi suurema puukoguse maha raiumisega ja süsiniku talletamisega mööblisse – või isegi puude ja metsade kasutamisega vahetult energia saamiseks. Kuni me räägime sellest kui kestlikust asjaajamisest, ei tohiks ju mingeid küsimusi tekkida.

Mets on elust pulbitsev, pidevalt muutuv, kuid siiski järjekindel, erakordselt keeruline ja kohanemisvõimeline biosüsteem, mis on meie planeeti asustanud 365 miljonit aastat. Pildil Poruni lammimets.

Arne Ader

Paraku pole see tõsi. Kui oma silmaringi pisutki laiendada ja märgata kas või mõnda neist liikidest, mida ei ekspluateerita, kuid millel on metsa eluprotsessides elutähtis osa, avastate, et seisate silmitsi inimtegevuse põhjustatud kaunis sünge allakäiguspiraaliga. Kui otsite arve, siis tutvuge vaid Euroopa Liidu metsaelupaikade seisundiga. Valdav osa metsast on halvas olukorras ning kaotab liike ja funktsionaalsust. Teisalt aga on tervelt 60 protsenti Euroopa metsadest saanud säästva majandamise sertifikaadi. Vastuolu missugune, eriti kui adume, et keskkonnasammas on üks säästva arengu kolmest põhimõttest.

Määratluse järgi ei tohiks keskkonnaseisundi halvenemine säästlikult majandatud metsas võimalik olla. Kui kasutaksime säästliku majandamise indikaatorina metsa ökosüsteemi soodsat seisundit, möönaksime, et mõistet „säästlik majandamine“ kasutatakse tavaliselt üksnes sõnakõlksuna ja see võimaldab metsanduses tegelda lihtsalt rohepesuga.

Lõpuks on meil käes vastus, mille Euroopa metsad roheleppega saama peaksid. Meil pole vaja hakata uuesti jalgratast leiutama, kõik on elurikkuse strateegias kirjas. Me peame metsi kaitsma ning kaitsmise all silma ees hoidma ranget kaitset, mis on keskendatud peaasjalikult ürg- ja põlismetsadele, kuigi need kujutavad endast väikest osa säilinud loodus- ja funktsionaalsetest metsadest, mida Euroopa Liidus sellegipoolest praegu aina enam raiutakse. Nii või teisiti tuleb ranget kaitset laiendada ka metsadele, mis ei vasta nende kahe kategooria kriteeriumidele. Strateegia järgi tuleb 2030. aastaks range kaitse alla võtta umbes 10 protsenti Euroopa Liidu maismaa-alast ning metsad peavad kindlasti moodustama sellest suure osa. Metsaelupaikade omavaheliste sidemete ja esinduslikkuse tagamiseks on määrava tähtsusega ka metsa taastamine.

Mida aga hakata peale ülejäänud metsamaadega, mida me endiselt kasutame peamiselt puidu varumiseks? Lahendus on mõistagi säästlik majandamine, kuid see säästlikkus tuleb tõsiselt proovile panna, näiteks Euroopa Liidu rohelise taksonoomia abil. Me ei saa endale lubada seda, et peame säästlikuks iga metsandustava, mille kohaselt pärast raiet uued puud istutatakse. Säästlikkuse kontseptsioon peab olema rangem ning mingi raieplaneerimise instrument ei tohi seda automaatselt garanteerida.

Loodan, et olukord paraneb ning me eemaldume metsandusparadigmast. Meil on hädasti vaja mõista, et mets on palju enamat kui lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming, mida inimese sekkumine mitte mingil moel parendada ei suuda. Edaspidi peame austama metsa kui tervikut, võtma arvesse kõiki metsaliike, metsas toimuvaid protsesse ja metsa funktsioone ning laskma tal lihtsalt kasvada. Peame arvestama metsa ökosüsteemiteenuste täieliku spektriga ning hindama täpselt meie sekkumiste mõju kliimale ja elurikkusele. Ennustan, et puidutootmine asendub vältimatult palju vajalikumate kliima, mulla, vee ja elurikkusega seotud teenustega. Seni aga tuleb meil võtta kasutusele ettevaatusabinõud, et lakkaks nende metsade hävitamine, mis on endiselt kodupaigaks kõigile metsaliikidele ning kus algne komplekssus on säilinud. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Meil on olemas õiguslikud vahendid metsade kaitsmiseks seni, kuni me oleme hakanud tast aru saama.

Michal Wiezik on Euroopa Parlamendi liige Slovakkiast.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht