Monsanto dokumendid II

Kas glüfosaat põhjustab vähki?

ÜLO NIINEMETS

20. märtsil 2015 avaldas mõjukas meditsiiniajakiri Lancet Oncology Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (International Agency for Research on Cancer, IARC) artikli, kus leiti, et maailmas kõige enam kasutatav herbitsiid glüfosaat põhjustab tõenäoliselt inimesel vähki.¹ Artikkel oli kokkuvõte IARC rahvusvaheliste ekspertide ulatuslikust uuringust, mille käigus analüüsiti kogu teadaolev teaduskirjanduses glüfosaadi mõjude kohta leiduv informatsioon ja lõpptulemusena saadi ekspertide konsensuslik hinnang, mida IARC traditsiooniliselt publitseerib oma monograafiate seerias.² Vastavalt IARC klassifikatsioonile on kõik vähki põhjustavad faktorid (mitmesugused kemikaalid, aga ka näiteks UV-kiirgus, õhusaaste) jaotatud viide kategooriasse (1, 2A, 2B, 3, 4) sõltuvalt tõenäosusest, et antud faktor põhjustab inimesel vähki: 1 – põhjustab vähki (120 eri põhjustajat), 2A – tõenäoliselt põhjustab vähki (82 faktorit) ja 2B – võimalik, et põhjustab vähki (302 faktorit), 3. ja 4. kategooria puhul hinnatakse vähi põhjustamise tõenäosus väiksemaks.³ Üldjuhul analüüsib IARC ainult faktoreid, mille puhul on eelnevate teadustööde põhjal juba põhjust arvata, et sel faktoril on vähi tekkes mingi osa.⁴ Seega klassifikatsiooni 2A näol oli tegemist väga tugeva ja autoriteetse arvamusega, et glüfosaat on vähki tekitav.

Pärast avaldamist põhjustas IARC klassifikatsioon glüfosaadi tootjate ja nende lobiorganisatsioonide (nt Glyphosate Task Force) valulise reaktsiooni. Äärmuslikult reageeris pikaaegne monopoolne tootja Monsanto,^5,6 kes valis täieliku eitamise tee kohe pärast IARC raporti avaldamist ja täiendas vastulauset veel 2017. aastal,⁶ väites, et puudub igasugune teaduslik alus järeldusteks, et glüfosaadil on vähiga mingigi seos, ning süüdistas IARCd andmete valikulises kasutamises.

EL andis loa tootja andmete põhjal

IARC klassifikatsioon avaldati glüfosaaditootjatele kriitilisel ajal, sest Euroopa Komisjon oli just kaalumas glüfosaadi kasutusloa pikendamist Euroopa Liidus. Glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks vajaliku riskihindamise viis aastail 2012–2015 läbi Saksamaa Riskihindamise Instituut (Bundesinstitut für Risikobewertung, BfR; Saksamaa oli ELi raportöör selles küsimuses) koos Euroopa Toiduohutusametiga (European Food Safety Authority, EFSA). BfR ja EFSA leidsid oma analüüsis, et ei ole tõenäoline, et glüfosaat põhjustaks inimesel vähki.^7,8 See hinnang tekitas suure segaduse, sest ei olnud selge, keda siis uskuda, kas IARCd või EFSAt.⁹ Vahetult enne seda, kui Euroopa Liidu liikmesriigid pidid 2016. aasta mais hääletama glüfosaadi kasutamisloa pikendamise üle, väitis ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (Food and Agriculture Organization, FAO) ühine pestitsiidialane eksperdikomisjon omakorda, et glüfosaat ei põhjusta vähki.¹⁰ WHO FAO hinnang ja WHO IARC diametraalselt lahknevad seisukohad võimendasid segadust veelgi.¹¹ Seda eri organisatsioonide hinnangute karjuvat vastuolu on ajakirjanduses hakatud nimetama „glüfosaadi vähiriski vastuoluks“.¹²

BfRi ja EFSA glüfosaadi riskihinnangut kritiseerisid omakorda teravalt 96 tunnustatud teadlast avalikus kirjas, milles nad heitsid uuringu tegijatele ette selle uuringu koostamise läbipaistmatust ning eelkõige keskendumist tööstuse esitatud andmetele, samuti ka mõjukate sõltumatute teadlaste publitseeritud andmetega mittearvestamist.¹³ Kirjas toodud argumentide detailne analüüs avaldati nimekas teadusajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health, kus autorid võrdlesid IARC ja EFSA kasutatud allikaid ja andmete interpreteerimist ning jõudsid järeldusele, et mõningate andmete kõrvalejätmine ning EFSA otsus vähiriski välistamise kohta on täielikult põhjendamata.¹⁴ Samuti heideti EFSA riskihinnangule ette läbipaistmatust, kuna raporti autorid olid anonüümsed ning avalikkusele kättesaadavaks tehtud versioonis olid kõik viited algallikatele, kaasa arvatud viited isegi avalikult kättesaadavates allikates publitseeritud teadusartiklitele, välja toimetatud.¹⁴ Tuntud teadlaste kiri pälvis laialdast meediatähelepanu,^15,16 kuid põhjustas ka tootjafirmade, eelkõige Monsanto, koordineeritud rünnaku alla kirjutanud teadlaste diskrediteerimiseks.^14,17,18

Erapooletud vaatlejad ja teadlased märkisid, et Euroopa Liidus on kemikaalide riskihinnangute põhiline probleem selles, et need teostatakse firmade enda esitatud materjalide põhjal, kaasa arvatud firmade tellitud kemikaalide ohu-uuringud ning see kätkeb endas huvide konflikti.^14,16,19

Suurim erinevus kahe sõltumatu riskihinnangu vahel seisneski selles, et IARC kasutas ainult avalikult kättesaadavaid eelretsenseeritud teaduspublikatsioone, samal ajal kui EFSA hinnang tugines olulisel määral eelretsenseerimata materjalidele, mis olid kas tootjafirmade tellitud või olid tootjafirmad need materjalid ise koostanud.^14,16 Portier’ga analoogsetele järeldustele jõudsid teisedki, näiteks Itaalia sõltumatu vähiuuringute instituut Istituto Ramazzini, kes IARC ja EFSA aruandeid ja olemasolevaid uuringuid analüüsides jõudis järeldusele, et võimalikku vähiriski tuleb võtta tõsiselt.¹⁶

EFSA ja BfRi eksperdid avaldasid omakorda EFSA ja IARC analüüside võrdlust käsitleva teadusartikli, milles nad väitsid, et glüfosaadi kantserogeensust näitavad uuringud ei ole alati korratavad ning samuti, et toiduga saadavad glüfosaadikogused on väiksemad kui loomkatsetes kasutatud kontsentratsioonid, mistõttu kokkuvõttes vähiriski ei ole.²⁰ Mingi faktori kantserogeensus ei tähenda veel, et see peaks igaühel põhjustama vähki. Samuti on informatsioon igapäevaste väikeste dooside kroonilisest mõjust väga puudulik^21,22 ja seetõttu ei ole põhjendatud võimaliku probleemi täielik eitamine.

Monsanto laimukampaania

Erinevalt EFSA hinnangust avaldas USA California osariigi Keskkonnakaitse Agentuur 2016. aasta algul kavatsuste protokolli, mille kohaselt taheti glüfosaat lisada kantserogeensete ainete nimekirja. See ei olnud üllatav, sest California keskkonna- ja tervisekaitsenormid on maailmas ühed kõige karmimad ja Californiat tuntakse keskkonna- ja tervishoiuprobleemide ennetava tõstatajana. Monsanto kaebas California Keskkonnakaitse Agentuuri osariigi kohtusse. 13. märtsil 2017 otsustas Fresno maakonna ülemkohtu kohtunik, et Monsanto glüfosaatse herbitsiidi Roundup võib liigitada kantserogeeniks.²³

Monsanto initsieeritud meediakampaania jooksul ilmus aastail 2015–2017 laia levikuga meediaväljaannetes, nagu Forbes, New York Times ja Reutersi uudisteportaal, suurel hulgal IARC ning glüfosaadi vähiriskist teavitanud teadlasi isiklikult ründavaid ja naeruvääristavaid artikleid.⁴ Need artiklid esitasid justkui sõltumatute teadlaste ja ajakirjanike arvamust, näiteks Stanfordi ülikooli professori Henry I. Milleri artikkel ajakirjas Forbes²⁴ ja Reutersi reporteri Kate Kellandi sulest ilmunud kirjatööd. Kõigi artiklite eesmärk oli näidata, et glüfosaadi riskidest teavitanud teadlaste renomee on väga madal ja nende öeldu ei vääri tähelepanu, samuti, et kogu IARC glüfosaadi vähiriski hinnanud asjatundjate tegevuses ilmneb küsitavusi andmete interpreteerimisel.^18,25,26 Lisaks ilmus veel, jällegi justkui sõltumatute teadlaste koostatud teadusartikleid, kus kinnitati, et glüfosaat ei kujuta inimesele mitte mingisugust riski.²⁷ Sellele lisandusid Monsanto advokaatide ähvardused ja nõuded konfidentsiaalse informatsiooni väljastamise vastu.^17,25,26

Paljastus aastakümneid valetamist

Suur pauk kärgatas USAs märtsis 2017. Nimelt nõudsid mitu haruldast mitte-Hodgkini lümfoomi põdevat inimest Monsantolt kohtu kaudu valuraha, kuna just seda tüüpi vähki oli IARC seostanud glüfosaadi toimega. Enne kui osariikide kohtud olid saanud hakata nõudeid analüüsima, vaeti USA San Francisco föderaalkohtus kõigepealt seda, kas Monsantot võib üldse kohtusse kaevata seoses tema peamise glüfosaatse herbitsiidi Roundup põhjustatud vähi tekke tõttu, s.t, kas glüfosaadi vähki tekitav toime on piisava teadusliku tõestusega. Selle protsessi käigus nõuti Monsantolt välja suur hulk Monsanto sisedokumente ja kirjavahetust, kokku enam kui 10 miljonit lehekülge nn Monsanto pabereid.¹⁸ Need dokumendid paljastasid kaua kestnud uskumatu ulatusega meedia ja teaduskirjanduse manipulatsiooni ning juhitud meediakampaania IARC reputatsiooni hävitamiseks.^17,18,28

Lekkinud dokumentidest selgus, et kohe, kui Monsantole sai teatavaks, et IARC hakkab hindama glüfosaadi vähiriski ning on suur tõenäosus, et mingi seos vähi ja glüfosaadi vahel leitakse, alustati IARCd diskrediteeriva meediakampaania ettevalmistamist.¹⁸ Nagu Monsanto sisekirjavahetus paljastas, kasutati libareportereid ja variautoreid ning meedias ilmunud „sõltumatute“ ekspertide ja ajakirjanike artiklid olid tegelikult kirjutanud Monsanto töötajad. Kõik ülal mainitud meediaväljaanded Forbes, New York Times ja Reuters eemaldasid variautorite artiklid oma veebisaitidelt ning katkestasid koostöö variautorite materjale oma nime all esitanutega.^{17, 24, 26, 29}

Samuti selgus, et „sõltumatute“ teadlaste avaldatud teadusartiklid, nt viis teadusartiklit toksikoloogia tippajakirjas Critical Reviews in Toxicology, kus vaidlustati IARC järeldused, olid kirjutanud ja toimetanud Monsanto töötajad.^26,27 Monsanto dokumentidest tuli välja, et nii oli toimitud väga pikka aega. Näiteks ilmus 2000. aastal ajakirjas Regulatory Toxicology and Pharmacology kolme teadlase ülevaateartikkel, kus leiti, et glüfosaat ei ole inimesele ohutegur.³⁰ See artikkel oli olnud sõltumatu teaduse glüfosaadiuuringute teetähiseks ja mänginud olulist osa glüfosaadi riskihinnangute koostamisel. Nagu teaduse tippajakirjas Science välja on toodud, näitasid Monsanto dokumendid, et selle artikli olid kirjutanud Monsanto variautori(d), või vähemalt seda, et Monsanto oli artikli tellinud,²⁶ kuigi viimase elusoleva autori tööandja, New York Medical College eitas variautorsust.³¹

Kuulanud ära eksperdid ning arvestanud ilmsiks tulnud suurejoonelist ja süstemaatilist avalikkuse eksitamist Monsanto poolt, leidis USA ringkonnakohtu kohtunik Vince Chhabria, et glüfosaadi vähki põhjustava toime kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid ning otsustas 10. juulil 2018 lubada toimuda mitte-Hodgkini lümfoomi põdevate patsientide algatatud kohtuprotsessidel.³² Monsanto jäi endale kindlaks ka pärast föderaalkohtu otsust ja andis pressiteates teada, et igasugune seos vähi ja glüfosaadi vahel puudub.³²

Esimene kohtuasi

Esimese lahendina Monsanto-vastastes vähki põdevate patsientide hagides mõistis California kohus 10. augustil 2018 välja 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus glüfosaadipõhise väetise Roundupiga iga päev tööl kokku. Kohtulahendis mainitakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseohu kohta. See otsus sai üle maailma tohutu meediatähelepanu osaliseks,^12,33,34 kaasa arvatud Eesti meedias.³⁵ USA osariikide kohtutes on Monsanto vastu esitatud juba ligi 8000 analoogset hagi.^18,32 25. veebruaril 2019 toimub San Francisco föderaalkohtus avaistung Monsanto vastu koondatud 580 hagi arutamiseks.¹⁸ Tulevaste kohtuvõitluste pidamiseks on USA advokaadifirmad juba avanud eraldi glüfosaadiprotsesside osakonnad.^36,37

Kuidas edasi?

Mis puudutab IARC ja EFSA vähiriskihinnangute vastuolu hetkeseisu, siis EFSA direktor Bernhard Url hoiatas hiljutises Nature artiklis kemikaalide ohuuuringuid teostavate agentuuride kritiseerimise eest lühiajalise poliitilise kasu saamise nimel.³⁸ Url rõhutas veel kord EFSA seisukohta, et praegu on glüfosaadi kontsentratsioonid toidus väikesed ning kutsus poliitikuid üles mõtlema sellele, kas jätkata toiduohutuse riskihinnangutes sama praktikat, et tööstus maksab kõigi uuringute eest. Kui see jääb nii, siis tuleb poliitikutel aktsepteerida tööstusinformatsiooni põhjal tehtud riskihinnanguid.³⁸

IARC, analüüsinud meedia ja teadlaste reaktsioone, mis järgnesid glüfosaadi klassifitseerimisele vähitekitajaks, leidis oma pöördumises, et IARC poolt glüfosaadi klassifitseerimine tõenäoliselt vähki tekitavaks põhjustas pretsendenditu agressiivse tootjate initsieeritud meediakampaania.⁴ Selle kampaania käigus esitati laialdaselt valeargumente ja variisikud avaldasid „sõltumatute“ ekspertide nime all meedias ja teadusajakirjades erakordselt kriitilisi artikleid. Kõigi nende artiklite juures on paljastunud otsene side Monsantoga ja enamiku artiklitest on ajakirjad nüüdseks tagasi võtnud.⁴

IARC kinnitas ka, et esialgsest hinnangust välja jäänud ja viimastel aastatel lisandunud andmed pikemaajalistest epidemioloogilistest töödest on kooskõlas sellega, et glüfosaat põhjustab vähki.⁴ Teadusliku informatsiooni lisandumisel on tavapärane, et IARC korraldab taashindamise ja seni on üldjuhul taashindamise hinnang vähi tekitamise tõenäosusele kasvanud.⁴

Ülo Niinemets on maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Monsanto dokumendid I
Monsanto dokumendid III
Monsanto dokumendid IV
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?

1 K. Z. Guyton et al., Carcinogenicity of tetrachlorvinphos, parathion, malathion, diazinon, and glyphosate. Lancet Oncology 2015 16 (20. III), 490–491 (2015).

2 International Agency for Research on Cancer (IARC), Some organophosphate insecticides and herbicides 2015 Vol. 112 IARC Monographs (ed IARC) 321–412.

3 IARC Monographs (ed. IARC) 30. VII 2018

https://monographs.iarc.fr/agents-classified-by-the-iarc

4 IARC Director, IARC response to criticisms of the Monographs and the glyphosate evaluation. International Agency for Research on Cancer, 2018.

5 D. Cressey, Widely used herbicide linked to cancer. Nature 24. Märts 2015 doi:10.1038/nature.2015.17181

6 Monsanto Inc. Vol. 21. IV 2017. https://monsanto.com/company/media/statements/glyphosate-report-response

7 European Food Safety Authority, Final Addendum to the Renewal Assessment Report. Vol. Oct. 2015.

8 European Food Safety Authority, Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate. EFSA Journal 13, 2015, 4302. doi:10.2903/j.efsa.2015.4302

9 A. Schadwinkel, Glyphosat laut EU-Behörde „wahrscheinlich nicht krebserregend“. Zeit Online 12. XI 2015.

10 Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO) & World Health Organization (WHO). Summary report of the Joint FAO/WHO meeting on pesticide residues. Geneva, 9–13 V 2016, published 16. V 2016.

11 Anon, Glyphosat laut UN-Studie doch nicht krebserregend. – Die Welt 17. V 2016. www.welt.de/politik/ausland/article155396117/Glyphosat-laut-UN-Studie-doch-nicht-krebserregend.html

12 J. Cook, Glyphosate controversy far from settled. – BBC News 11. VIII 2018.

13 C. J. Portier, & et al. (96 teadlast). Open letter: Review of the Carcinogenicity of Glyphosate by EFSA and BfR. Vol. 27. Nov 2015.

14 C. J. Portier et al., Differences in the carcinogenic evaluation of glyphosate between the International Agency for Research on Cancer (IARC) and the European Food Safety Authority (EFSA). Journal of Epidemiology and Community Health 2016 70, 741-745, doi:10.1136/jech-2015-207005

15 A. Schadwinkel, Forscher wollen Glyphosat-Zulassung stoppen. Zeit Online 30. XI 2015. www.zeit.de/wissen/umwelt/2015-2011/glyphosat-pflanzenschutzmittel-krebs-risiko

16 Corporate Europe Observatory, EFSA and Member States vs. IARC on glyphosate: Has science won? Corporate Europe Observatory 25. XI 2015.

https://corporateeurope.org/food-and-agriculture/2015/2011/efsa-and-member-states-vs-iarc-glyphosate-has-science-won

17 C. Gillam, How Monsanto manufactured ‘outrage’ at IARC over cancer classification. US Right to Know 17. IX 2017. https://usrtk.org/pesticides/how-monsanto-manufactured-outrage-at-iarc-over-cancer-classification

18 US RTK, Roundup (Glyphosate) Cancer Cases: Key Documents & Analysis. 19 X 2018. https://usrtk.org/pesticides/mdl-monsanto-glyphosate-cancer-case-key-documents-analysis

19 Istituto Ramazzini.XII 2005, Bologna, 2005. www.assis.it/wp-content/uploads/2015/2012/2010-Relazione-Comuni_2015-tmp.pdf

20 J. V. Tarazona et al., Glyphosate toxicity and carcinogenicity: a review of the scientific basis of the European Union assessment and its differences with IARC. Archives of Toxicology 2017 91, 2723-2743. doi:10.1007/s00204-017-1962-5

21 Anne Luik, Glüfosaadi kasutamine tuleb keelata.– Maaleht 10. V 2106, maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/mahepollundusteadlane-anne-luik-glufosaadi-kasutamine-tuleb-keelata?id=74478601 (2016).

22 M. Forter, Glyphosat verbieten! In der Nahrungskette hat Glyphosat nichts zu suchen! Interview mit Prof. Dr. Monika Krüger, Universität Leipzig, 2015. www.aefu.ch/fileadmin/user_upload/aefu-data/b_documents/Aktuell/M_151005_Glyphosat_-_Auszug_OEKOSKOP.pdf

23 S. Augenstein, California judge rules Roundup can be labeled as carcinogen, Monsanto blasts allegations of scientific fraud. Laboratory Equipment 16. III 2017.

www.laboratoryequipment.com/news/2017/2003/california-judge-rules-roundup-can-be-labeled-carcinogen-monsanto-blasts-allegations-scientific

24 C. Wedler, Documents show pro-Monsanto article ghost written by Monsanto. According to leaked internal emails, Monsanto discussed ghost-writing research and having academics put their names on it. MintPress News 11. VIII 2017 www.mintpressnews.com/documents-show-pro-monsanto-article-ghost-written-by-monsanto/230795

25 Corporate Europe Observatory. What the Monsanto papers tell us about corporate science. Corporate Europe Observatory 1. III 2018. corporateeurope.org/food-and-agriculture/2018/2003/what-monsanto-papers-tell-us-about-corporate-science

26 C. Gillam, Decades of Deceit. How Corporate Influence Has Manipulated Science & Safety Assessments Revelations from The Monsanto Papers & Other Research. 11. X 2017.

www.europarl.europa.eu/cmsdata/129120/PH%20Glyphosate_Gillam.pdf

27 Sustainable Pulse, Journal admits Monsanto role in reviews of glyphosate cancer risks. Sustainable Pulse 28. IX 2018.

sustainablepulse.com/2018/2009/2028/journal-admits-monsanto-role-in-reviews-of-glyphosate-cancer-risks/#.W2018WdWxRoTOQ

28 D. Hakim, Monsanto weed killer Roundup faces new doubts on safety in unsealed documents, The New York Times 14. III 2017. www.nytimes.com/2017/2003/2014/business/monsanto-roundup-safety-lawsuit.html

29 R. Loki, Unsealed court documents suggest Monsanto ghostwrote research to coverup Roundup cancer risk EcoWatch, 16. III 2017. www.ecowatch.com/monsanto-cancer-roundup-coverup-2317043832.html

30 G. M. Williams, R. Kroes & I. C. Munro, Safety evaluation and risk assessment of the herbicide Roundup and its active ingredient, glyphosate, for humans. Regulatory Toxicology and Pharmacology 2000 31, 117–165. doi:10.1006/rtph.1999.1371

31 W. Cornwall, Update: After quick review, medical school says no evidence Monsanto ghostwrote professor’s paper. Science 23. III 2017. doi:10.1126/science.aal0940, www.sciencemag.org/news/2017/2003/update-after-quick-review-medical-school-says-no-evidence-monsanto-ghostwrote, doi:doi:10.1126/science.aal0940

32 T. Bellon, U.S. judge allows lawsuits over Monsanto’s Roundup to proceed to trial. Reuters 10. VII 2018. www.reuters.com/article/us-monsanto-glyphosate/u-s-judge-allows-lawsuits-over-monsantos-roundup-to-proceed-to-trial-idUSKBN1K02ME (2018).

33 Anon, Monsanto ordered to pay $289m damages in Roundup cancer trial. – BBC News. 11. VIII 2018. www.bbc.com/news/world-us-canada-45152546 (2018).

34 C. Giordano, Roundup maker Monsanto defends weedkiller after being told to pay $289m to groundsman who blames it for his terminal cancer. – Independent 11. VIII 2018. www.independent.co.uk/news/world/americas/roundup-weedkiller-289-million-terminal-cancer-school-groundskeeper-dewayne-johnson-a8487336.html

35 V. Joa, Kas õiglus või liiga hilja? Vähki surev mees sai oma elu kaotamise eest valurahaks üle veerand miljardi dollari. – Postimees, Elu 24 11. VIII 2018.

elu24.postimees.ee/6034059/kas-oiglus-voi-liiga-hilja-vahki-surev-mees-sai-oma-elu-kaotamise-eest-valurahaks-ule-veerand-miljardi-dollari

36 Baum Hedlund Aristei Goldman PC. Vol. Sept. 2018.

www.baumhedlundlaw.com/toxic-tort-law/monsanto-roundup-lawsuit/where-is-glyphosate-banned

37 The Onder Law Firm, Roundup Cancer Lawsuits: Monsanto attorneys challenge IARC cancer designation, 2018.

38 B. Url, Don’t attack science agencies for political gain. – Nature 553, 25. I 2018, 381.