Omand, vara ja asi. Mis teeb muret?

Intellektuaalse omandi kaitse saab põrgulikuks seeläbi, et ühiskond jätab sätestamata, millises arengufaasis muutub looming kaitset vajavaks intellektuaalseks omandiks.

PEETER OLESK

Me ujuksime määratule merele, kui hakkaksime siinkohal arutama, mis on intellektuaalne omand formaaljuriidilises mõttes ja kuidas käib selle kaitsmine. Praktilisem on leppida järgnevalt kokku, et intellektuaalse omandina võib käsitada kõike, mille loojaks on inimene, kelle autorsus on kindlaks tehtav, kuid ka määratletav näiteks omandi päritolu või siis loojapanuse sedastatavuse kaudu. Omandiks on näiteks prof Mati Karmini metallinstallatsioon „Feynmani diagramm“ (2003; asub eravalduses) väga andeka ja samas viguriväntliku füüsikateoreetiku Richard P. Feynmani (1918–1988) mälestuseks. Loojapanus võib seisneda iluaiakujunduses või, minugi poolest, mis tahes niisuguses leidlikus idees, mis hakkab tööle ning millel on järelikult resultaat. Kui nii ka läheb, siis on meil tegemist asjaga ja järelikult me satume asjaõiguse valda. Kui nii paraku ei lähe, vaid idee jääbki ideeks, siis minu meelest omand küll tekib, kuid ta ei asjastu. Siit ei järgne aga veel sugugi, et säärane idee ei võiks olla intellektuaalne omand. Küll järgneb eelnevast, et vara, näiteks raamatukogu, võib koosneda nii asjadest kui ka omandist ning, vähe sellest, võib olla ise omakorda teist järku omand (seda näiteks juhtudel, kui raamatukogu on komplekteeritud väga ühemõtteliste printsiipide järgi).

Ainuski Eesti erakond ei ole lubanud intellektuaalse omandi suhtes õieti mitte midagi. Ometi arvan ma, et me ei muuda oma tulevikku teisemaks mitte kröömikesegi võrra, kui Eesti Vabariik oma suhtumist intellektuaalsesse omandisse ei paranda. Olgu neid kohti, kus midagi parandada mitte võiks, vaid peab, vähemasti kolm: 1) turism Eestis, 2) teaduslikuks tööks vajalik aineline baas ja 3) intellektuaalse omandi kaitse kui turvalisuse ja rahvusliku julgeoleku üks tagatisi. Ma alustan 2. punktist, sest sellega on kõige kiirem. Põhiküsimuse selles punktis võib püstitada küllalt lihtsalt: kellele kuulub kõik, mille abil teaduslikku tööd tehakse? Seda tööd võib teha arvutis, tarkvaraandmestikus ja programmivarustuses, raamatukogus, arhiivis, kliinikus, laboris, töökojas, metsas, põllul, veekogudes, maapõues, õhus, kosmoses ja ilmaruumi tehiskaaslastes. Lühidalt öeldes, ükskõik kus, peaasi et loojapanus on fikseeritud ning ühtlasi ka rahvusvaheliselt aktsepteeritud, sest intellektuaalne omand on rahvusvaheline kaup, vähemalt selle võimalus. Muide see tähendab, et müügietikett ei ole intellektuaalse omandi kuuluvuse tõendamiseks küllaldaselt piisav, kuna ta on kergesti eemaldatav. Eestis tekib ses suhtes tohutult probleeme otsekohe, kui siia tuleb teaduslikku tööd tegema kes tahes välismaalane oma tarkvaraga ehk täpsemini selle osaga tarkvarast, mis võimaldab juurdepääsu kõigele, mis on kas Eestis algupärane või mille prioriteet kuulub Eesti õpetlasele. Oleks karistamisväärne lihtsameelsus arvata, et niisugused probleemid kuuluvad kitsalt tööstusluure valda. Probleem, mida ma siin riivan, on ühtlasi ka finantsõiguslik, sest kui Eesti riik tellib teaduslikku tööd kas omavahenditest või on mingi rahvusvahelise rahastuse üks garante, siis loomulikult ei hakka ükski teaduse finantseerija seda raha etniliselt puhastama (piiripealsed on need juhtumid, mil võimaliku teaduspartnerite suhtes on kehtestatud õiguslikult motiveeritud sanktsioonid). Finantseeritakse kas projekte või programme, ent nende raames võidakse rahastada ka püsikulusid, kaasa arvatud püsiv kohakaaslus.

Õpetlase sissetulek peab olema pädevusepõhiselt konkurentsivõimeline ning tema loojapanuse eest tuleb maksta otse, mitte aga varilepingute alt või vaikimisi. Miks neid viimati nimetatud võimalusi siiski kasutatakse, sellel on mitu põhjust, sh seegi, kuidas kehtiv maksupoliitika sunnib pensioniealist teadlast ja õppejõudu töötama kas tasuta või koguni ise tööle peale makstes. Just siit tuleneb, miks võib pensionitsensus kui teatav absoluut muutuda fiktiivseks. Nimetagem teadust, mis sedamoodi sünnib, lauanurgateaduseks ehk tegevuseks, mis küll sotsialiseerib, kuid ei genereeri enam midagi. Pole mingit mõtet tulla minusugusele jutustama, et need on üksikjuhud. Selliseid juhte on sadu!

Õigust tunnistades hakkab mulle alati vastu, kui keegi järjekordselt uhkeldab sellega, kuidas me oma e-Eestiga äratame igal pool tähelepanu ja võime olla eeskujuks. Kui me oleksime seda tõepoolest kõiges, patenteerigem siis terve Eesti! Võib aga olla enam kui kindel, et keegi ei taha meilt üle võtta meie vigu. Nendest ehk kõige rusuvam on see, et tehnoloogiline progress vähendab alternatiive ja suurendab tehnoloogilisi ettekirjutusi ning sunnib ülesannete täitmist võimalikult delegeerima ilma vaideõiguseta. Tõsi, teoorias saab seda delegeerimist kontrollida – näiteks nõndamoodi, et sa kirjutan mis tahes ametnikule tema käitumisjuhendi ette. Mis seal kirjas on, tuleb täita või vaidlustada, mida seal ei ole, see on võõras mure. Intellektuaalse omandi kaitse muutubki põrgulikuks just seeläbi, et ühiskond jätab sätestamata, millises arengufaasis muutub looming kaitset vajavaks intellektuaalseks omandiks ja kas see kaitse hoiab ära väärteo või kuriteo. Ametnik seda teha ei oska, sest ta pole ekspert, ekspert seda teha aga ei taha, sest selle eest makstakse vähem kui kerjusele kirikutrepil. Jääb üle selgitada, et ühiskonnal jääb arvestatav sissetulek saamata, kui ta piirdub üksnes idufirmade pakutud intellektuaalsete impulsside müügiga ega genereeri tootmist kui ühiskonda restruktureerivat protsessi, näiteks mineraalainete eraldamist mereveest. Autosid võib ehitada iga nurga taga. Läänemerd iga nurga taga ei puhasta.

Eespool visandatud problemaatikast pilti maalides võiksime öelda, et kui asi on õiguslikult alati midagi konkreetset ja vara on enamasti hulk niisuguseid väärtusi, mida tuleb jagada, siis omand on selline materiaalne või immateriaalne väärtus, mille kuuluvust saab kindlaks teha küllalt paljudes, ent mitte lõpmatult paljudes vormides. Eestis puudutab turism väga paljusid finesse. Valisin kaardi järgi välja teekonna, mis algab Laatrest ja läbib järgmised punktid: Abja, Halliste, Õisu, Paistu, Loodi, Viljandi, Sürgavere, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa, Jõgeva, Rakke, Kiltsi, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Sonda, Lüganuse, Aa, Toila, Sillamäe, Sinimäed, Narva. Võtame otsa Narva-Kasepää-Kodavere-Alatskivi-Saadjärve-Tartu juurde ning lisame neile teeotsad kõrvale. Saame kokku neljapäevase automatka ja küsime nüüd: mitu punkti loetletud kolmekümnest on tähistatud plaanidega vaatamisväärsuste kohta, mitu eeskirjakohast lõkkeplatsi seal on, mitmes välipeldikus saab asjal käia ja kelle kuludega metsikult matkav turismiseltskond välja õpetatakse? Kui väärsus asub riigimaal, siis riik, kes võib seda teha diferentseeritud turismimaksu kaudu. Omavalitsus võib seda teha riigiga analoogiliselt – nagu ta võib sellest ka loobuda. Eramaa avatuse üle otsustab kas omanik või tegelik valdaja. Kuid ka sel juhul ei ole silt „Eramaa“ asjaõigusliku vara ja intellektuaalse omandi eristamiseks piisav, sest näiteks maapõuevarad ja veekogud võivad olla eramaaülesed, samuti võidakse eramaid tükeldada üldkasulikuks otstarbeks (mitmesugused trassid).

Muidugi võib intellektuaalse omandi mõistet kitsendada, jättes temast alles ainult inimese loomingu kas kunstiteosena või uurimistöö resultaadina. Ent kellele see resultaat siis lõppude lõpuks ikkagi kuulub, sest intellektuaalne omand on ajas lõplik suurus ja tema võõrandamist ei ole võimalik seisma panna teisiti kui üksnes vägivallaga? Saaste­kvoot on üks näiteid sellest, kuidas intellektuaalset omandit, mida mingi küttejõujaam või rafineerimistehas kahtlemata on, võib piirata uusi bürokraatlikke asutusi loomata. Kahju vaid, et Eesti veeressurss on analoogiliselt kvoteerimata ja idufirmade ekspansioon muudab küll allhankelise elektroonika osakaalu, ei too aga enesega kaasa allhangete järkjärgulist vähenemist. Me ostame turult endiselt rohkem, kui müüme sinna.

Tahtes vana aega tagasi, ei taha me õieti muud kui tarbimisühiskonna jätkumise, kuna see sisaldab vähem kohustusi kui loov ühiskond.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht