Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

Immuunsüsteem on kui organismi kaitseks jõud ühendanud kaitsevägi, politsei, päästeamet ja arstiabi. Kuidas see kõik toimib ja mida tähendab organismile, kui midagi selles süsteemis peaks viltu minema, teab alati Raivo Uibo, üks viiest akadeemikuks valitust kuulsast Tamme gümnaasiumi ehk vanasti Tartu 5. keskkooli 1967. aastal lõpetanud keemia­klassist.

Tema edasine teekond on pealtnäha otsekui kerge jalutuskäik hästi korrastatud Tartu ülikooli arstiteaduse aias. Verstapostideks meditsiinikandidaadi kraad (ehk sama, mis praegu PhD), vanemteaduri kutse, kahe süsteemi – Soome ja Nõukogude Liidu – meditsiinidoktori kraad, dotsendi kutse Tampere ülikoolist ja professoriks valimine Tartu ülikoolis. Iga natukese aja tagant selline tunnustus, preemia või aumärk, mida vähesed pälvivad, ja sedagi vaid korra elus. Justkui Vangelise muusika filmis „1492: paradiisi vallutamine“ – rahulik ja harmooniline, samas jõuline, sihikindel, innustav, läbimurdev ja lummav. Nagu on omane geniaalsetele saavutustele: need on võimatud ülesanded, millel siiski lihtne, adekvaatne ja ikkagi õige lahendus, aga milleni jõudmine enamasti kellegi elutöö. Nagu on kohane tänapäevase Eesti immunoloogia alusepanijale 1970ndatel, mil valdkond oli veel lapsekingades, ja sealt edasi kogu valdkonna kujundajale, vaieldamatule liidrile ning suunanäitajale Eestis.

Immunoloogia eesliinil

See tee on justkui nähtamatult ja ilma suurte kataklüsmideta teinud Raivo Uibost ühe Eesti silmapaistvama ja mõjukama meditsiini valdkonna teadlase. Tema pool sajandit kestnud teadustöö on andnud Eestile uue ja tänapäevani kiiresti areneva distsipliini – kliinilise immunoloogia –, säravaid avastusi ja nende rakendusi, aga ka terve plejaadi uusi teadlasi. Tema erakordselt viljaka teadlaskarjääri tähtsad märksõnad on pidev püsimine teaduse lõiketeral, arstiteaduse eri harude lõimimine ja üle kogu planeedi ulatuv rahvusvaheline teaduskoostöö.

Raivo Uibo, snd 21. XII 1948, akadeemik, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia osakonna juhataja, immunoloogia professor.

 Andres Tennus / Tartu Ülikool

Ühelt poolt on see viinud säravate avastusteni. Kinnituseks meditsiini kõige mainekamates teadusajakirjades avaldatud tööde kasutajate hulk ja osalus mitmetes patentides. Teistpidi on see teinud Eesti külgetõmbavaks kohaks, kuhu võib tuua uued oskused ja rakendada meditsiini võimalusi. Näiteks molekulaarsed, rakubioloogilised ja geenitehnoloogilised meetodid immunoloogia kliiniliste rakenduste vallas. Nende pioneerina maailmas ja loomulikult Eestis on Raivo Uibo aastakümneid töötanud kõrgeimal rahvusvahelisel tasemel autoimmuunhaiguste diagnostikas. Nende haiguste puhul hakkab muidu organismi kaitsev immuunsüsteem mingil põhjusel oma kudede vastu reageerima. Siin peab valitsema täpne tasakaal, sest kui immuunsüsteem on loid või puudulik, annab see kerge võimaluse vähi tekkimiseks.

Heideldes keeruka koega haigustega

Laureaadi tegemiste täpsed nimetused on meditsiinivõhikule küll krüptilised, aga paljudele elutähtsad. Ta on analüüsinud ja mõistnud krooniliste põletike taga olevaid immunoloogilisi mehhanisme; süvenenud nii patogeensete ehk ohtlike ja mitte-patogeensete ehk põhimõtteliselt neutraalsete mikroorganismide rolli autoimmuunhaiguste tekkes, välja töötanud hulga teste nt maksahaiguste kliiniliste vormide eristamiseks, arendanud ja immunoloogiliselt iseloomustanud inimese kudede rakkude kasvu toetava maatriksit.

Uibo tähelepanu on sageli koondunud krooniliste seedekulgla ja maksahaiguste tekkemehhanismide lahtimõtestamisele ja diagnostikameetodite väljatöötamisele. Esimesed tema loodud testid on end heast küljest näidanud juba nelikümmend aastat. Viimastel aastakümnetel on ta keskendunud viljatuse ning diabeedi ja diabeediga kaasuvate haiguste (tsöliaakia jt) immuunmehhanismidele. See puudutab paljusid. Näiteks rasedusdiabeet esineb Eestis igal kuuendal rasedal. Koos partneritega on jõutud arusaamisele, et lapseea soole mikrofloora ja peensoole eripärad võivad olla tihedalt seotud immuunvahendatud haiguste tekkega.

Kui vähegi võimalik, ei ole ta piirdunud lihtsalt nentimisega, et ollakse haige. Tema käsi on mängus nii haavaliimide ohutuse kindlustamisel kui ka sellise lahenduse puhul nagu pankrease beetarakkude siirdamine diabeedihaige organismi. Tehnoloogia põhineb kalade verest eraldatud ja immunoloogiliselt suhteliselt inertsetest valkudest saadud preparaatide kasutamisel.

Rakendused on loomulikult need, mis aitavad arstidel elusid päästa ja pikendada. Nende taga on tohutu hulk nähtamatuid pingutusi. Raivo Uibo on alati olnud immunoloogia kui alusteaduse austaja ja toetaja. See on nii kliinilise immunoloogia kui üldse kliiniliste uuringute alustala.

Elupäästva tarkuse levitaja

Osa Raivo Uibo elutööst peitub meditsiinialase väljaõppe sidumises uusimate teadussaavutustega. Tema mõju ulatub palju kaugemale ühe eriala raamest või ühe ülikooli sammastest. Kahvatud kantseliitlikud sõnad selle jaoks on teadustöö populariseerimine ja teadusliku mõtteviisi väärtustamine. Muidugi on ta kliinilise immunoloogia õppe rajaja Eestis, õppekavade kujundaja nii diplomieelses kui ka -järgses hariduses, kliinilise immunoloogia ja allergoloogia-immunoloogia residentuuride alusepanija; õpikute autor või kaasautor, vedanud läbi aastakümnete esimese tänapäevase immunoloogia kõrgkooliõpiku koostamist; tunnustatud õppejõud välisülikoolides. Sisu on palju suurem: meditsiini uute võimaluste tunnetamine, kasutamine ja teistele edasi andmine päästab elusid. Seda mõtteviisi kannab hulk tema õpilasi, kes on jõudnud professuurini või muul moel võtnud liidrirolli.

Usalda, aga kontrolli, teame ühe kaheldava väärtusega ajaloo suurkuju ütlust. Autoimmuunhaiguste testid on kui kahe teraga mõõk. Kui neid valesti interpreteerida, võib kahju olla väga suur. Küllap seetõttu on laureaat juba 30 aastat tugevalt panustanud kliiniliste immunoloogiliste testsüsteemide rahvusvahelise kvaliteedikontrolli organiseerimisse. Kolleegide tunnustus selle eest on Skandinaavia Immunoloogide Ühingu auliikmeks valimine.

Sidususe looja ja teaduseetika printsiipide sõnastaja

Meditsiini valdkonnas on korralik lastetuba ja eetiline käitumine mitte ainult normikohane, vaid õigupoolest imperatiiv. Alates Hippokratese vandest. Mis täpselt selle hulka kuulub või kuidas see avaldub, sõltub persoonist. Laureaat on kogu elu jooksul nõu ja jõuga panustanud nii oma erialasse kui ka kogu ühiskonna arengusse, hinnanud alati täpsust nii asjaajamises ja sõnades kui ka tegemistes. Tähistagu seda siis ühiskondlik aktiivsus, panustamine erialaseltside töösse, osalemine teadustööd korraldavates ja koordineerivates kogudes, töö teadusajakirjade toimetaja või toimetuskolleegiumi liikmena. Ka siis, kui ta oli 1984. aastal Eesti Immunoloogide Seltsi asutaja, millest hiljem kasvas praegune Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts.

Või kaasa mõtlemine üle maailma rakendatavaid soovitusi koostavates rahvusvahelistes eksperdirühmades. Osa on neist erialased, nt autoimmuunhaiguste käsitluseks. Mõni üldisem, nt Euroopa Meditsiinispetsialistide Liidu (European Union of Medical Specialist, UEMS) allergoloogia ja kliinilise immunoloogia nõukogu. Mõni loomult veelgi laiema haardega, nt alates 2013. aastast töö Euroopa teaduste akadeemiate ühenduse ALLEA eetika ja teaduse alalises töörühmas, kus praeguseks on valminud juba kolm versiooni Euroopa teadustöö eetikakoodeksist.

Nii hõlmab Raivo Uibo elutöö teadustööd kõige laiemas tähenduses alates teadusliku mõtteviisi õpetamisest ja propageerimisest, teadustööks vajaliku taustsüsteemi kujundamisest, teaduse väärikuse hoidmisest ja lõpetades tähtsate teadusavastustega.


Raivo Uibo pälvis 1995. aastal riigi teaduspreemia kollektiivi liikmena epidemioloogilise populatsiooni juhuslikul valikul põhineva meditsiinialase uurimuse „Helicobacter pylori infektsiooni sagedus Eestis“ eest kollektiivi liikmena ja 1999. aastal riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia uurimuse „Autoimmuunhaiguste tekkemehhanismid ja immunodiagnostika“ eest, 2001. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi, 2008. aastal Tartu Ülikooli väikese ja 2013. suure medali ning 2022. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia. Ta valiti 2008. aastal Henry Kunkeli Ühingu liikmeks ja 2010. aastal Skandinaavia Immunoloogia Ühingu auliikmeks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht