Paul Kokla 17. VIII 1929 – 16. V 2020

Ööl vastu 16. maid lahkus meie seast teenekas fennougrist Paul Kokla.

Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Kärdlas, lõpetas 1955. aastal Tartu ülikooli ja suundus pärast aspirantuuri (1960) Tallinna Keele ja Kirjanduse Instituuti. Diplomi­töö kaitses ta vepsa tuletussufiksitest ja filoloogia­kandidaadi väitekirja mari possessiivsufiksitest (1964). Väitekiri leidis positiivset vastukaja kodu- ja välismaal, kuid, nagu tollal tavaks, ei näinud see trükimusta. Kokla avaldas siiski rohkesti teadusartikleid (1961–1996), kirjeldas maride keelt ja maad keelesugulase silmaga (1970) ning ütles sõna sekka diskussioonis ühtse mari kirjakeele võimalikkuse üle (1995).

Tööelu instituudis pakkus keeleuurimise kõrvale muidki ülesandeid, liiati, kui arvestada Kokla keelteoskust (soome, ungari, vene, saksa). Kui 1960. aastail tunti vajadust ajakohase eesti-soome sõnaraamatu järele, hakkasid seda koostama Paul Kokla, Helga Laanpere, Mart Mäger ja Arno Pikamäe. Nii ilmusidki „Virolais-suomalainen sanakirja“ Helsingis (1971) ja „Eesti-soome sõnaraamat“ Tallinnas (1972). Hiljem kutsuti Paul Kokla (koos Anu Haagi, Külli Kuuse ja Helga Laanperega) koostama soome-eesti suursõnaraamatut, mis valmis Eesti Keele Instituudi ja Soome Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse ühistööna (2003).

Parajaks väljakutseks sai ajakirja Советское Финно-угроведение (SFU) välja­andmine. Peatoimetaja Paul Ariste kõrval asus tegutsema Kokla (aastail 1965–1971 peatoimetaja asetäitja, 1978–1990 tegevtoimetaja, 1990–1996 peatoimetaja), olles üks ajakirja struktuuri ning palgejoonte kujundajaid.

Tähtsal kohal oli Kokla elus ka õppejõutegevus. Ta oli eesti keele lektor Göttingeni ülikoolis 1971–1973 ja Turu ülikoolis 1980–1982, 1980. aastail Tallinna ülikooli õppejõud ning 1991–1995 Pécsi ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja. Hea haridus, keelteoskus ja asjatundlikkus tegid Koklast välismaal suurepärase eesti keele ja kultuuri saadiku.

Paul Kokla oli mitme riigi teadusseltside liige. Emakeele Seltsis lõi ta kaasa 1957. aastast, kuid oma kodumurdega hakkas tegelema alles küpses eas. „Hiiu sõnaraamat“ ühendas autori kodukandikeele ja rikkalikud ametioskused. Rahvas rõõmustas ja hääletas sõnaraamatu 2015. aasta parimaks keeleteoks. Ajas selle teose väärtus üksnes kasvab.

Kolleegide seas oli Kokla hinnatud oma teadmiste, tabava sõna ja hiidlase muheda oleku poolest, ent teda tunnustati kaugemalgi. 1990. aastal sai Koklast Eesti NSV teeneline kultuuritegelane. 2010. aastal pälvis ta Soome riigilt Valge Roosi Rüütelkonna 1. järgu rüütliristi ja 2015. aastal andis president Ilves talle Valgetähe V klassi ordeni.

Paul Kokla oli rahvusvahelise klassiga teadlane, kes pühendas kogu oma elu teaduse ning emakeele hüvanguks.

Eesti Keele Instituut

Emakeele Selts

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Linguistica Uralica

Fenno-Ugria Asutus

Eesti Ungari Selts

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht