Pealelend – Akadeemik Eero Vasar, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor

LEA LARIN

Millises seisus on regeneratiivne meditsiin maailmas ning kas Eestis ka sellega tegeldakse?

Võib öelda, et regeneratiivse meditsiini puhul on tegemist nagu uinuva kaunitariga, kes ootab vallapäästmist Morpheuse riigist. Kindlasti on siin tegemist omade ohtudega. Ameeriklastele teeb muret, et hetkel pakutakse väga sageli lihtsalt liiga kallihinnalist platseebot.

2016. a lõpuni käis ka Eestis regeneratiivse meditsiini valdkonnas päris vilgas tegevus. Aastal 2013 asutati isegi Eesti regeneratiivse meditsiini selts. Hetkel on põhiliseks aktsiooniks Tallinnas taastava kirurgia kliinik (dr Andrus Loog), kus kasutatakse krooniliste haavade parandamiseks rakuravi.

Meie ühiskonnas on suurimat vastukaja leidnud spinaalse lihasatroofia (spinal muscular atrophy, SMA) ravi, kuna üks Eestist pärit laps sai Ameerika Ühendriikides geeniteraapiat. Spinaalse lihasatroofia jaoks on olemas patenteeritud geeniteraapia Zolgensma® ja antisens-oligonukleotiid Spinraza®. Mõlemad ravimid on andnud lubavaid tulemusi. Suurim probleem on nende ravimite ülikõrge hind. 2019. aastal oli Zolgensma konkurentsitult kõige kallim ravim maailmas (ravikuuri hind kuni kaks miljonit eurot – toim).

CRISPR-Cas9 on ainulaadne geeni mudimise tehnoloogia, mis võimaldab geneetikutel ja meditsiiniteadlastel muuta genoomi osi – eemaldades, lisades või muutes DNA järjestust. See on praegu kõige lihtsam, mitmekülgsem ja täpsem geneetilise manipuleerimise meetod ning on pälvinud tänu sellele teadusmaailmas ülisuurt huvi. Hiina teadlane He Jiankui on kasutanud tehnoloogiat CCR5 geeni mudimiseks. Nimetatud geen on seotud HI-viiruse tungimisega rakku. Teadaolevalt on kolm sellisel viisil modifitseeritud geeniga last juba siia maailma sündinud. Kahjuks on meetod veel liiga vastuoluline, et lubada selle laiaulatuslikku rakendamist. Ühendkuningriikides on lubatud CRISPR-Cas9 meetodit kasutada piiratud ulatuses uurimistöös inim­embrüotega.

Kokkuvõttes on tegemist soovide ja tegelikkuse vastuoluga: lootused on kõrged, aga tegelikud võimalused on ikkagi veel üsna piiratud. Ilmselgelt on tegemist ka oluliste eetiliste ja moraalsete küsimustega. Selles osas on väga suured erinevused riikide vahel, kuidas kohaldada eetilisi tõekspidamisi teaduslike püüdlustega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht