Pealelend – Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister

LEA LARIN

Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?

Teadus- ja haridusaasta tegi eriliseks aktiivne arutelu teaduse ja hariduse ning nende valdkondade rolli üle Eesti konkurentsivõime kasvatamises. Valmis teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teaduse ja kõrghariduse tulevikust, millele järgnes avalik arutelu, ministeeriumi analüüs ja peamiste ettepanekute toetamine TANis. Selleks et ressursse akadeemilistel eesmärkidel parimal viisil kasutada, on vältimatu konsolideerida nii kõrghariduses kui ka teaduses. Analüüsime ja jätkame asutuste ühinemisläbirääkimisi ning tegeleme soovitustega, mis puudutavad pikemat ajaperspektiivi.

Teaduse eelarve keskmes on teadus­asutuste baasfinantseerimise suurendamine ja selle tingimuste muutmine.

Märkimist väärt on Eesti osalemine ELi raamprogrammis „Horisont 2020“, kuna oleme näidanud ennast seal tugevast küljest ja meie teadlaste taotluste edukus ületab Euroopa keskmist. Juba novembri alguse seisuga on Eesti taotlused saanud rahastamisotsuseid 44,5 miljoni euro ulatuses. Mitme suure projekti taotlusprotsess kestab.

Alustasime tõukefondide uute meetmete rakendamisega, käivitasime mahukaimana (koos omafinantseeringuga 129 miljonit eurot) institutsionaalse arendusprogrammi ASTRA, millega toetame asutuste struktuurseid ümberkorraldusi, kvaliteeti parandavat tegevust, taristu ühiskasutamist jne.

Hariduses on muudatusi terve hulk alates koolivõrgu korrastamisest, õpetajate palga tõstmisest ja erakoolide tegevuskulude toetamise muutmisest kuni tööturu ja õppe teineteisele lähendamiseni. Koolivõrgu korrastamise tulemusel saame edaspidi rohkem kulutada hariduse sisule ja palkadele.

Uksed avas neli uut riigigümnaasiumi: Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Võrus. Tahame garanteerida maakondades kvaliteetse ja valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse ning anda omavalitsustele võimaluse keskenduda põhiharidusele. Üle 100 miljoni euro panustame ka põhikoolide taristu kulutõhususse.

Hariduse strateegilised arvud vajaksid valitsuse suuremat tähelepanu, aga 2016. aastal on õpetajate palgatõus vähemalt 6,4%. Koolivõrgu korrastamise, struktuursete reformide ja lisaraha toel püüdleme, et õpetaja palk oleks 120% Eesti keskmisest palgast. Hädavajalik on seejuures riigikogu heakskiit ka erakooliseaduse muutmise eelnõule, mille esimene lugemine õnnestus. See lõpetab erakooliseaduse vastuolu põhiseadusega ning tasulise hariduse riigieelarvest eelisrahastamise.

Ka hariduse sidumine tööturu ja konkurentsivõimega oli keskseid teemasid. Näiteks on kutsehariduses võetud suund töökohapõhise õppe osakaalu suurendamisele. Järgmise nelja aasta jooksul loome 8000 uut, täiendavat nn õpipoisikohta.