PISA-pimedus

Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA-tubliduse rõhutamisele.

ENELI KINDSIKO, SANDRA HAUGAS

Kas PISA edu on igale Eesti lapsele kättesaadav? Ei ole, aga oleme paraku selle liiga hilja avastanud, olles kaua olnud PISAst pimestatud. Eesti hariduspoliitikas peaks olemasolevate registrite kasutamine kujunema tavapäraseks ning hariduspoliitilised järeldused ei tohiks jääda toetuma vaid välismaistele ja väikese segmendi põhistele küsitlustele.

1,3miljonilise rahvaarvuga Eesti riik on suutnud end rahvusvahelises PISA testis tippu viia ja seal püsida. Peale akadeemiliste teadmiste mõõtmise jälgib PISA ka laste kodust tausta ja uurib, kuivõrd sõltuvad PISA tulemused laste kodust. Kas Eesti näitel on PISA edu igale lapsele kättesaadav?

Arenguseire Keskuse 2023. aastal tellitud uuring¹ võttis aluseks kõik üldhariduskoolid (u 500) ja nende õpilaste vanemate sissetulekud, eristades ka sissetuleku liike (ettevõtlus, palk, pension, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus jne). Registrite ühendamisele tuginenud uuringust ilmnes, et 2021. aastal olid Eesti koolides perede mediaansissetulekute käärid viiekordsed, mis on kahtlemata muret tegev märk koolisüsteemis esinevast segregatsioonist. Haridusliku ebavõrdsuse ilmingud, mis sellest uuringust välja joonistusid, ei piirdunud aga vaid sellega. Nimelt andis uuring kinnitust ka õpilaste haridustulemuste ja lapsevanemate sissetulekute vahelise seose kohta. Selgus, et õpilaste emade mediaansissetulek on positiivses korrelatsioonis matemaatika lõpueksami tulemusega – mida rikkam ema, seda kõrgemad matemaatikatulemused.

Teadusuuringud² viitavad, et kodune haridusressurss on üks tähtsamaid haridustulemuse kujundajaid ja eeskätt on tugev indikaator ema sissetulek. Arvestades Eesti üksikemade suurt hulka, on ilmselt emade sissetuleku võrdlemine kõige adekvaatsem.

2021. aastal oli veidi üle 70 kooli, kus kõikide emade keskmine brutokuusissetulek oli alla 1000 euro, sh tuli 10–48% sellest summast sotsiaaltoetustest, mitte töötasust või ettevõtlustulust. Kokku õppis nendes koolides ligemale 15 000 õpilast. 2021. aasta ema sissetuleku alusel loodud jaotuse tipus asuvad Tallinna kesklinna ja alumises osas Ida-Virumaa koolid, samuti paljud ääremaa koolid. Eesti lõikes erines ema keskmine kuusissetulek neljakordselt: 684 vs. 2859 eurot. Muret tekitab ka see, kuivõrd suured käärid on Tallinnas – kooliti erines ema keskmine kuusissetulek 3,5kordselt: 808 vs. 2859 eurot.

Lähtudes perede (ema ja isa sisse­tulekud kokku liidetuna) mediaansissetulekutest on Eestis koole, kus keskmine pere mediaan kuusissetulek on 1036 eurot, ja koole, kus see on 5161 eurot – vahe ligi viiekordne.

Tabel 1. Ema ja pere keskmine brutokuusissetulek kooliti ja piirkonniti 2021. aastal.   

Piirkond	Ema keskmine bruto­ kuu­sissetulek		Ema keskmine brutokuu­sisse­tulek, suh­tena piirkonna kesk­misse kuupalka, %		Pere mediaan­sissetulek (bruto)*
	Min	Max	Min	Max	Min	Max
Eesti	684	2859	46	194	1036	5161
Tallinn	808	2859	47	166	1268	5161
Harju mk, v.a Tallinn	808	2859	56	198	1594	4415
Hiiu mk	931	1391	81	121	1485	2479
Ida-Viru mk	684	1514	60	132	1040	2833
Jõgeva mk	839	1208	72	104	1386	2135
Järva mk	936	1381	74	109	1354	2483
Lääne mk	1031	1400	87	118	1652	2421
Lääne-Viru mk	805	1473	67	123	1191	2773
Põlva mk	918	1304	79	112	1465	2217
Pärnu mk	780	1717	65	144	1363	3078
Rapla mk	959	1621	79	133	1259	3309
Saare mk	879	1303	77	114	1363	2464
Tartu mk	857	2051	58	139	1036	3759
Valga mk	796	1351	71	121	1073	2329
Viljandi mk	781	1399	63	121	1214	2420
Võru mk	859	1428	74	123	1137	2362

* Pere puhul on kokku liidetud ema ja isa aastasissetulek, teadmata on see, kas vanemad elavad koos, ja üksikvanemate puhul, kas teine vanem toetab rahaliselt.
Allikas: Statistikaamet

Mida siit järeldada? Piirkonniti on hariduslõhe suur – seda nii üldhariduskooli, ent eriti edasiõppimisvõimaluste osas. Lapsele on suurem õnn sündida vaesesse perre pigem Tallinnas või Tartus, sest tasuta kõrgharidus on lähemal ja majanduslikult kättesaadavam kui Valgamaal või Saaremaal. Eestis on oht vaesuse nõiaringi tekkimiseks.

Ajal, mil kirjeldatud uuringu tulemused ilmusid, tuli tagasisidet ka teadlaskonnalt: „PISA seda ei näidanud!“ Selline tagasiside oli üllatav, kuna samal ajal kui PISA uuringus, mis keskendub vaid 15aastastele õpilastele, osales nt 2022. aastal ligi 6400 õpilast,³ oli arenguseire keskuse uuringusse hõlmatud enam kui 160 000 õpilase vanemate sissetulekute statistika. Tugev ebakõla rahvusvaheliselt tunnustatud PISA uuringu ja meie oma registriandmete analüüsi tulemuste vahel tekitab küsimuse, kas kõigil lastel ikka on ligipääs PISA edukusele.

Miks PISA hariduslikku ebavõrdsust ei tuvastanud? PISA 2022. aasta voor oli esimene, mil ka Eesti puhul õpilaste sotsiaal-majanduslik taust endast lõpuks teravamalt märku andis⁴ ja üha enam ka hariduspoliitikas tähelepanu pälvib.⁵ Nimelt selgus, et 13% matemaatikatulemuste varieeruvusest on seletatav laste koduse taustaga.

Varem ei ole PISA uuring Eesti puhul nii selget seost õpilaste sotsiaalse päritolu ja haridustulemuste vahel näidanud. See on võimaldanud hariduspoliitika kujundajatel juba aastaid levitada uhkusega sõnumit, et Eestis on kõigil võrdne ligipääs heale haridusele. Mis siis nüüd juhtunud oli? Kas sotsiaal-majanduslik kihistumine on nii järsku koolidesse hiilinud?

Eelmiste PISA voorude tulemustesse süvenedes selgub, et kihistumise märke ilmnes juba varemgi, kuid kui varem oli võimalik need hariduspoliitilises kommunikatsioonis esile tõstmata jätta, siis värskeima uuringu puhul enam mitte. Veel paremini seletab PISA 2022. a uuringu üllatavat tulemust aga asjaolu, et kuni 2022. aastani ei mõõtnud PISA sotsiaal-majanduslikku tausta adekvaatselt. Enamgi veel, see, kuidas mõõdeti, on PISA puhul ajas muutunud ja võrdlused ei ole seega adekvaatsed, ometi neid siiski tehakse.

Järjest enam on ilmunud ka rahvusvahelisi teadusartikleid, mis jõuavad samale järeldusele: PISA sotsiaal-majandusliku tausta mõõdiku najal tehakse liiga julgeid järeldusi!^6,7,8 Seda enam tuleb olla ettevaatlik väitega, et alles nüüd on õpilaste sotsiaal-majanduslik taust hakanud endast märku andma. See on ilmselt pikka aega oma osa etendanud, me oleme lihtsalt „PISA pimedad“ olnud. Seega tasub vaadata, kuidas õpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda PISA uuringus mõõdetakse.

Eestis näitab õpilase pere jõukust PlayStation, Prantsusmaal Netflix ja Soomes autogaraaž. PISA testi puhul on õpilaste koduse tausta mõõdikuks staatuse indeks (economic, social and cultural status, ESCS), mis koondab ühte muutujasse õpilase sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise tausta.

Tabel 2. PISA õpilaste koduse tausta (ESCS indeksi) indikaatorid

ESCS indeksi komponendid

I Vanemate haridustase (highest level of education)

II Vanemate ametialane staatus (occupational status)

III Kodune vara (home possessions)

Allikas: PISA 2018 Results, volume III. What School Life Means for Students’ Lives. PISA, OECD Publishing, Paris 2019.

Vanemate haridustaset, ametialast staatust ja kodust vara on klassikaliselt uuringutes defineeritud kui sotsiaal-majandusliku seisu mõõtmise kuldset kolmikut.⁹ PISA sotsiaal-majandusliku tausta mõõdiku adekvaatsust ei sea niisiis küsimärgi alla mitte selle komponendid, vaid kuidas ja kas üldse on nende komponentide kohta infot saadud. Järjekindel detektiivitöö annab siingi vastuse.

Enne PISA 2022 uuringut paluti lapsel öelda, milline on vanemate haridustase ja amet ning millised asjad neil kodus on (nt raamatute, autode ja telerite arv). Kui paljud lapsed teavad oma vanemate sissetulekute suurust? Kui palju teavad seda need lapsed, kes elavad kärgperes? Õigupoolest, kui paljud elukaaslasedki teavad oma kaaslase aastasissetuleku täpset suurust? Ka on teadus­uuringutega sedastatud, et lapsed ei tea alati isegi oma vanemate haridustaset ja eeskätt kipuvad õpilased üle pakkuma, et vanematel on kõrgharidus.¹⁰

Kuigi ka enne PISA 2022 oli olemas vanematele mõeldud (paberkandjal) küsitlus, siis riigiti oli see valikuline ja Eestis seda käiku ei lastud.¹¹ Seega mõõtis Eestis õpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda üksnes laste endi info põhjal vanemate sissetulekute suuruse ja kodus olevate asjade kohta. Samal ajal tehti sotsiaal-majandusliku tausta kohta riikidevahelisi võrdlusi, kus paigutati üksteisega kõrvutati nii riigid, kus lapsevanemate küsitlust rakendati, kui ka need, kus seda ei tehtud, sh Eesti.

PISA 2022 eristubki selle poolest, et esimest korda PISA ajaloos oli palutud ka Eesti lapsevanematel vastata oma sisse­tulekute, hariduse, ameti ja ka kodus olevate raamatute või digiseadmete arvu kohta. Siin peitub vastus küsimusele, miks näitas PISA seekord, et ka Eestis süveneb haridusliku kihistumise probleem – eelnevalt ei mõõtnud PISA uuringud seda piisavalt täpselt, püüti lihtsalt riigiti mitmesuguste mõõdikutega pere rikkust aimata.

Kuidas mõõdeti pere rikkust enne PISA 2022? Aastate jooksul on ilmunud rohkelt teadusartikleid, mis kodus olevate esemete kui pere rikkuse mõõdiku adekvaatsuse tõsiselt kahtluse alla seavad. Mõned näited.

PISA 2018 uuringus hindasid õpilased, kas neil on kodus olemas 16 etteantud eset, sh kolm asja, mis riigiti erinesid ja mis PISA-kohaselt näitavad pere rikkust just konkreetses riigis (family wealth).¹²

Kas 2018. aastal oli kodus digitaalne fotoaparaat, videokaamera ja nõudepesumasin? Kui ei, oli see PISA 2018 määratluse järgi vaene pere. Nimelt määras PISA ühe indikaatorina igas riigis kaks-kolm asja, mis peavad peres konkreetse riigi rikkuse mõõdikuna olemas olema ja Eestis olid pere rikkuse mõõdikuteks just need kolm eset. Sealjuures erinesid need esemed riigiti ja nagu näitab tabel 3, muudeti loetelu aja jooksul on vähe: rikkust mõõdeti 2006., 2012. ja 2018. aastal üsna sarnaste mõõdikutega. 2022. aastaks toimus sisus küll suur kvaliteedihüpe, ent riigiti on käärid siiski kaunis suured ja mõistmatud. Näiteks oli Eestil aastatel 2006–2018 pere rikkuse mõõdikuks videokaamera olemasolu, 2022. aastal aga oma koolilaud ja PlayStation. Kui Saksamaal oli PlayStation rikkuse mõõduks juba 2012. aastal, siis Eestis ilmus see loendisse alles 2022. aastal. Tähelepanuväärne on ka see, et alles 2022. aastast on riigiti tähtsustatud õpilase isikliku koolilaua olemasolu. Seni oli tähelepanu peamiselt olmetehnikal.

Kui mõned mõõdikud – isiklik sülearvuti, tasulised huviringid, oma kooli­laud – on õpilase õppeedukusega loogiliselt seotud, siis kuidas panustavad õpilase haridusse videokaamera, nõudepesumasin või espressomasin? Veel enam, kas PlayStation või GoPro kaamera näitab pere jõukust, kui need on ostetud järelmaksuga?

Riik	2022	2018	2012	2006
Eesti	* mängukonsool, nt PlayStation®, Xbox® * õppimiseks oma laud	* videokaamera * fotoaparaat * nõudepesumasin	* videokaamera * fotoaparaat *nõudepesumasin	* videokaamera * HI-FI * kaabliga internetiühendus
Lõuna-Korea	* õppimiseks oma laud * konditsioneer * õhupuhasti * massaažitool	* konditsioneer * nõudepesumasin * eraldi ekraan ja kõlarid filmide vaatamiseks	* konditsioneer * digitaalne teler * külmkapp või õhupuhasti	* konditsioneer * fotoaparaat * veepuhasti
Saksamaa	* õppimiseks oma laud * vaikne koht õppimiseks	* üks või mitu muusikainstrumenti * videokaamera, * nutitelefon, nt iPhone, Samsung, Galaxy, Smartphone	* mängukonsool, nt PlayStation, Nintendo, Wii * audioraamatud * teler oma toas	* ajalehe püsitellimus * videokaamera * ISDN-ühendus
Soome	* koduvalvesüsteem * autogaraaž või varjualune	* sülearvuti * kodu valvesüsteem	* sülearvuti * lameekraanteler * kodu valvesüsteem	* videokaamera * lameekraanteler, * treeningvahend, nt trenažöör
Jaapan	* mängukonsool, nt PlayStation 4, Nintendo Switch	* antiikmööbel * külalistetuba * kodune valvesüsteem	* fotoaparaat * plasma- või LCD-televiisor * pesukuivati	* fotoaparaat * plasmateleviisor * pesukuivati
Suurbritannia (v.a Šotimaa)	* mängukonsool, nt PlayStation 4 või Nintendo Wii * nutikõlar, nt Amazon Echo või Google Home * õppimiseks oma laud * arvuti	* nõudepesumasin * pesukuivati * koduabiline	* premiumtaseme TV-pakett * HD teler * nuhvel	* fotoaparaat * videokaamera * ujumisbassein
Kreeka	* iPod ja MP3-mängija * mängukonsool, nt Playstation4 * nõudepesumasin * kodu alarmsüsteem	* nõudepesumasin * parkimiskoht * kodu valvesüsteem	* kodu valvesüsteem * parkimiskoht või garaaž * kodukino	* kodukino * kaabeltelevisioon * kodu valvesüsteem
Prantsusmaa	* tasuline telepakett, nt Netflix, Canal Plus, OCS * seikluskaamera, nt GoPro	* espressomasin * fotoaparaat * kodukino		*lameekraanteler * fotoaparaat * isiklik sülearvuti
Sloveenia	*multifunktsionaalne printer * spordivarustus, nt suusad, jalgratas jne * väline kõvaketas	* isiklik sülearvuti * tasulised huviringid * vähemalt ühe nädala pikkune välisreis aastas	* isiklik sülearvuti, * tasulised huviringid, * vähemalt ühe nädala pikkune välisreis aastas	* fotoaparaat või videokaamera * isiklik mp3-mängija * saun
Austria	* ujumisbassein või tiik	* ujumisbassein * videomängu konsool * sülearvuti	* isiklik sülearvuti või nuhvel * videokaamera, * mängukonsool, nt PlayStation, Nintendo, Wii	* mp3-mängija * fotoaparaat * videokaamera

Tabel 3. PISA pere rikkuse mõõdikud riikide lõikes (kodune vara)      
Allikas: PISA 2022, PISA 2018, PISA 2012 ja PISA 2006.*

Kuivõrd võrreldav on Netflixi liitumine igakuise kuutasuga alla kümne euro ujumisbasseini või ühenädalase perereisiga välismaale? Paljud indikaatorid on tugevalt aegunud ja reaalsusest võõrdunud. Kõige eksitavam on aga nende najal riike võrrelda.

Näiteks Kreekas on pere rikkuse üheks indikaatoriks parklakoha omamine. Kas auto on pere rikkuse indikaator? Suuremates linnades on rikkamatel peredel jõukuse märgiks üha enam auto mitteomamine. Vajaduse korral kasutatakse rendiautot ja ollakse uhked, et autot ei omata – Bolt on ju käeulatuses. Kas maaperes auto on rikkuse märk või hädavajalik tarbeese? Mõnes maapiirkonnas ei saakski laps ilma autota kooli.

PISA kasutab ühe testküsimusena ka seda, kui palju raamatuid kellelgi kodus on. Kas raamatud näitavad pere jõukust? Uuringud on näidanud, et küsimusele „Kui palju raamatuid sul kodus on?“ saadakse erinev vastus olenevalt sellest, kas küsida seda lastelt või nende vanematelt. Näiteks on tuvastatud, et vanemate ja laste hinnang kodus olevate raamatu hulgale ühtib vaid PISA testis kõrge sooritusega laste grupis.¹³ Uurijad selgitavad seda sellega, et madalamate PISA tulemustega laste peredes ei osale lapsed raamatute ostmises ja ka ei loe nii palju kui tippsooritusega lapsed. Seega on peale raamatute absoluutarvu tähtis ka see, kelle raamatud need on ja kes neid loeb.

PISA-tubliduse kihk peidab haridussüsteemi „nähtamatu osa“ vaiba alla. Nagu eespool viidatud arenguseire keskuse uuring näitas, erinevad Eesti koolid õpilaste vanemate sissetulekute poolest väga suures ulatuses. Arvestades, et ema sissetulek on positiivses korrelatsioonis matemaatika lõpu­eksami tulemusega, lahknevad koolid tugevalt ka matemaatikatulemuste osas, kusjuures tipus on peamiselt selektiivse vastuvõtuga (ja ka õppemaksuga) Tallinna koolid. See on ootuspärane, arvestades, et neid koole iseloomustab paremuse kuhjumine (motiveeritud ja ette õpetatud lapsed, väike tõhustatud ja eritoega hariduslike erivajadusega õpilaste osakaal, suur kvalifitseeritud õpetajate osakaal). Samal ajal on palju koole, kus tingimused, milles õpetajad töötavad, toetavad suurepäraste haridustulemuste saavutamist märksa vähem – koole, kus suure osa õpetajate tööst hõlmab õpilaste õpimotivatsiooni, tunnidistsipliini ja ka eripalgeliste koduste küsimustega tegelemine.

„Paremuse“ ja „halvemuse“ kuhjumise ärahoidmine on kõige tähtsam samm teel võrdsema haridussüsteemini.¹⁴ Eesti hariduspoliitika kujundamises on see küsimus tagaplaanile jäetud, arvestades, et seni on lahendamata Tallinnas igal aastal kihistumist taastootev „eliitkoolide“ kohajaotussüsteemi probleem, välja pole töötatud hariduslikku õiglust toetavat koolide rahastamissüsteemi ega meetmeid, mis suunaksid parimad õpetajad sotsiaalselt keerulisemate piirkondade koolidesse tööle. Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA tubliduse rõhutamisele.

Just tubliduse sündroom on see, mis on Eesti haridussüsteemi tugevalt sisse kodeeritud – oleme uhked oma PISA tulemuste üle, otsime igal aastal parimat kooli, parimaid õpetajaid jne, aga selles tubliduse laviinis unustame haridussüsteemi nähtamatud osalised. Märksa vähem räägitakse PISA tippriikide pahupoolest, mille üheks põhjustajaks võibki olla just see liigne tubliduse püüdlus. PISA 2018 matemaatika tippriigid (OECD riikide seas) olid Jaapan, Lõuna-Korea ja Eesti. Samal ajal paistavad need riigid silma ka kõrgeima teismeliste suitsiidimäära poolest. Euroopa riikides tõuseb Eesti esile ka oma koolikiusamisega. Eestis on selge oht, et imetledes oma suurepäraseid PISA õpitulemusi, jätame unustuste hõlma laste ja ka õpetajate füüsilise ja vaimse heaolu.

Prestiižikalle tekitab PISA-pimedust. Teaduskirjanduses nimetatakse prestiiži ja tiitlite alusel (pimesi) usaldamist prestiižikaldeks (prestige-bias).¹⁵ Usaldame enim neid isikuid ja institutsioone, kes on kunagi mingis valdkonnas edu või tuntuse saavutanud. Selline kiirtee usalduseni on eriti kiire tulema rahvusvaheliste pingeridade, nt PISA, puhul. Pigem tasub siingi rakendada „usalda, aga kontrolli“ printsiipi. Hindamaks Eesti koolide ja perede olukorda ei pea me vaatama kaugete pingeridade mõõdikuid, vaid piisab omaenda andmete oskuslikust analüüsist. Või mis veelgi lihtsam: koolides saab vaatlemas käia, kuivõrd erinevad on sealsed õpikeskkonnad ja laste võimalused.

Uuringu tulemuste usaldusväärsust ei näita uuringut korraldava institutsiooni ega ka uuringu eest vastutajate usaldusväärsus, vaid eeskätt uuringu metodoloogiline täpsus ja ajakohasus. PISA on kahtlemata tipptasemel akadeemiliste näitajate mõõtmisel, ent laste sotsiaal-majandusliku tausta puhul tehtud hinnangutesse tasub suhtuda ettevaatlikkusega, sest muidu süvendame veelgi enam Eestis juba praegu selgelt näha olevat hariduslikku ebavõrdsust.

Võib vaid spekuleerida, et kui PISA sotsiaal-majandusliku tausta mõõdik oleks 10–15 aastat tagasi olnud täpsem ja adekvaatsem, kas oleksime haridusliku kihistumise avastanud ja sellega tegelenud juba palju varem. Kui paljude nähtamatute laste tulevik oleks saanud päästetud? Mis on PISA-pimeduse hind meie ühiskonnale?

---

2026. aastal valmivas Eesti inimarengu aruandes EIA 2026 võetakse luubi alla haridus ja selle mõju ühiskonna arengule, sealhulgas käsitletakse ka hariduslõhe järelmeid ühiskonnas.

---

Eneli Kindsiko on Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu Ülikooli kaasprofessor.

Sandra Haugas on Eesti inimarengu aruande üks autoritest, Praxise haridus- ja noortepoliitika analüütik.

1 Kaire Põder, Andre Veski, Triin Lauri, Simona Ferraro, Koolide ja koolivõrgu efektiivsus. Arenguseire Keskus, Tallinn 2023.

2 Robert Erikson, How does education depend on social origin? In Rolf Becker (toim), Research Handbook on the Sociology of Education. Edward Elgar Publishing 2019, lk 35–56.

3 Haridusministeerium, PISA 2022 tulemused.

4 Haridusministeerium, PISA 2022 tulemused.

5 Joosep Norma, Haridus ei saa olla ainus sotsiaalpoliitika. – Müürileht 12. XII 2023.

6 John Jerrim, John Micklewright, Socio-economic gradients in children’s cognitive skills: Are cross-country comparisons robust to who reports family background? – European Sociological Review 2014, 30(6).

7 Gary N. Marks, Michael O`Connell, Inadequacies in the SES–Achievement model: Evidence from PISA and other studies. – Review of Education 2021, 9.

8 Selene S. Lee, Matthias von Davier, Improving measurement properties of the PISA home possessions scale through partial invariance modeling. – Psychological Test and Assessment Modeling 2020, 62(1).

9 J. Douglas Willms, Lucia Tramonte, The measurement and use of socioeconomic status in educational research. In Larry E. Suter, Emma Smith, Brian D. Denman (toim), The SAGE handbook of comparative studies in education. Sage, London 2019.

10 Francesco Avvisati, The measure of socio-economic status in PISA: a review and some suggested improvements. – Large-scale Assess Education 2020, 8, 8.

11 Riigid, kus PISA 2015 vanemate küsitlus läbi viidi. PISA data and methodology. OECD.

12 PISA 2018 Results (Volume III): What School Life Means for Students’ Lives. PISA, OECD Publishing, Paris 2019.

13 John Jerrim, John Micklewright, Socio-economic gradients in children’s cognitive skills: Are cross-country comparisons robust to who reports family background? – European Sociological Review 2014, 30(6).

14 Kaire Põder, Andre Veski, Triin Lauri, Kas Eesti PISA on viltu? Postimehe Kirjastus 2023.

15 Charlotte O. Brand, Alex Mesoudi,Thomas J. H. Morgan, Trusting the experts: The domain-specificity of prestige-biased social learning. – PloS one 2021, 16(8).

---

 * PISA metoodikalisad:
PISA 2015 vanemate, laste ja kooli küsimustikud. PISA 2015 database
PISA 2018 vanemate, laste ja kooli küsimustikud. Pisa 2018 database
PISA 2022 vanemate, laste ja kooli küsimustikud. Pisa 2022 database
PISA 2006 pere rikkuse mõõdik. PISA 2006 technical report. Appendix 6. National Household Possession Items.
PISA 2012 pere rikkuse mõõdik. PISA 2012 technical report. Annex E – National Household Possession Items.
PISA 2018 pere rikkuse mõõdik. PISA 2018 Technical Report, Annex E: National Household Possessions.
PISA 2022 pere rikkuse mõõdik. PISA 2022 Technical report, Annex D. National Household Possession Items.

Loe lisaks. Gunda Tire, „PISA-uuringu näitel, kuidas mõjutab pere jõukus õpitulemusi“