Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.

RAINER KUUBA

2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.¹ Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis väheneks vanade metsade pindala paremates metsatüüpides, mistõttu omakorda halveneks metsade ökoloogiline seisund ja väheneks tulevikus riigimetsast saadav tulu. Kuna riigikontroll ei ole kordusauditit veel teinud, siis enne uueks kümnendiks tehtava metsanduse arengukava valmimist annan ülevaate, milline seis on RMK halduses olevates riigimetsades kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. Ökoloogilised aspektid olen jätnud sellest ülevaatest välja ja kirjutan lühiduse pärast ainult hektaritest ja tihumeetritest, sest ainult hektaritest ja tihumeetritest räägivad ka suurte raiemahtude õigustajad. Ühtlasi teen metsasõpradele üleskutse osaleda 21. märtsil ehk ÜRO algatatud rahvusvahelisel metsapäeval Eesti metsade väärtuse teadvustamiseks ja kaitseks Tallinnas Vabaduse platsil korraldataval ühismeeleavaldusel.

Kümme aastat tagasi ei nõustunud toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (Reformierakond) riigikontrolli ühegi järelduse ega ettepanekuga ning kirjutas oma ametlikus vastuses, et RMK majandab riigimetsi jätkusuutlikult. Kuid juba kaheksa aastat hiljem tunnistas ka RMK avalikult, et riigimetsas pidevalt sama suures mahus raiuda ei ole võimalik.^2,3 Oli paratamatu, et varem või hiljem pidi RMK tunnistama, et ka nende endi arvutuste kohaselt hakkab uuendusraiete iga-aastane pindala riigimetsas kindlalt vähenema, sest väheneb raiekõlblike puistute pindala, nagu juba oli selgunud ka riigikontrolli auditist.

Mis võimaldas RMK-l raietega jätkata?

Kuna nii RMK kui keskkonnaministeerium keeldusid kümme aastat tagasi riigikontrolli tehtud ettepanekutega arvestamast ning riigikogus 2011. aastal kinnitatud metsanduse arengukavaga lubati varasemast veel suuremaid raiemahtusid, siis raiesurve riigimetsadele kasvas. Vastupidiselt riigikontrolli soovitustele lageraiete pindala riigimetsas hoopis suurendati. Seda võimaldasid kolm keskkonnaministeeriumist pärinevat otsust.

Esiteks kingiti RMK-le juurde metsamaid, mis Nõukogude ajal olid maaomanikelt õigusvastaselt võõrandatud ning mis seniajani olid tagastamata või erastamata. Täiendavat metsamaad lisati RMK-le igal aastal ca 20 000 ha, tänu millele suurenes RMK halduses oleva riigimetsamaa pindala kokku üle 200 000 hektari (joonis 1). Et aduda metsamaa pindala sellise suurendamise mõju, toon võrdluseks välja, et riigikontrolli auditi tegemise ajal, s.t 2009. aastal, oli RMK halduses majanduspiiranguteta metsamaad (lihtsama jälgitavuse huvides on artiklis selliste metsade kohta edaspidi kasutatud vana mõistet „tulundusmetsad“) kokku ca 540 000 ha. Kuigi riigimetsas on möödunud kümnendi jooksul pidevalt jäetud majandamisest välja vääriselupaiku ja muid ranget kaitset vajavaid metsi, siis sellest hoolimata on tulundusmetsade pindala suurenenud kümne aastaga kokku üle 20%. Kuna õigusvastaselt võõrandatud metsades tehti Nõukogude ajal raieid suhteliselt vähe ja pärast taasiseseisvumist olid need metsad raietest täiesti puutumata, siis oli RMK-l nüüd võimalik oma langiarvutustes näidata senisest suuremat raieküpsete metsade pindala ja lühikese ajaga veel rohkem lageraieid teha. Hoolimata sellest, et õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamata metsad ei olnud arvestatud kaitsealuste metsade hulka, leevendasid need metsad tänu seal aastakümneid kestnud raierahule siiski röövmetsandust mujal. Enam mitte. Nüüdseks on õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamata metsamaa peaaegu otsas ja RMK-le enam täiendavat metsamaad ja koos sellega lisaraievõimalust ei tule.

Teiseks viivitas keskkonnaministeerium laane- ja salumetsade range kaitse alla võtmisega koguni 15 aastat, kuigi see oli otsustatud juba 2002. a kinnitatud metsanduse arengukavaga. Keskkonnaministeerium pakkus salu- ja laanemetsade täiendavat kaitse alla võtmist 2016. aastal „kompromissina“ looduskaitsjatele, et need oleksid nõus kuusikute raievanuse alandamisega.⁴ Viivituse tulemusena tuli paratamatult võtta range kaitse alla ka tuhandeid hektareid raiesmikke ja noorendikke, sest kaitset vajavatelt aladelt oli 15 aasta jooksul paljud vanad metsad ära raiutud.⁵ Kuid siin on veel üks lisatahk. Nagu näha jooniselt 1, hakkas koos rangelt kaitstava metsamaa pindala kasvamisega samal ajal suurenema ka RMK tulundusmetsade pindala. Teisisõnu, hoolimata rangelt kaitstava, s.t mittemajandatava, pindala suurendamisest avati senisest veel rohkem metsi intensiivsele raiele, sest vähendati leebe kaitsekorraga ehk majanduspiirangutega riigimetsade pindala.

Seninägematu raieintensiivsus

Kolmandaks leevendas keskkonnaministeerium korduvalt raieid lubavaid kriteeriume, millest osa vormistati keskkonnaministri määrusega ilma igasuguse avaliku aruteluta (nt lageraie lubamine raievanusest nooremates metsades kohe pärast peenemate puude väljaraiumist, juhul kui kasvama jäetud puude keskmine jämedus on piisavalt suur) ja osa metsaseaduse muudatustena, mille riigikogu kinnitas hoolimata avalikust kriitikast. Sellega tehti sõrmenipsuga suhteliselt noortest metsadest hetkega raieküpsed metsad, mille alusel suure raiemahu õigustajad said jätkata avalikkuse eksitamist juttudega, kuidas „küps saak“ vajab koristamist, sest muidu rikneb.

Tänu Nõukogude ajal õigusvastaselt võõrandatud erametsade kinkimisele RMK-le ja raietingimuste leevendamisele on RMK saanud taotleda keskkonnaministrilt järjest suuremaid iga-aastaseid uuendusraiete pindalasid. Kuna rangelt kaitstava metsamaa pindala on alates 2017. aastast märkimisväärselt suurendatud, siis hoolimata RMK halduses oleva kogumetsamaa pindala suurendamisest on RMK majandatava metsamaa pindala suurenenud kümne aastaga ainult 7% (joonis 1), kuid ministri kinnitatud iga-aastane uuendusraiete pindala on suurenenud lausa 29% (joonis 2). Selle tagajärjel raiutakse seaduslikult lagedaks järjest rohkem järjest nooremaid metsi.

Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest. Kui paneme ühte graafikusse RMK aastaaruannetes avaldatud uuendusraiete iga-aastase pindala ja jagame selle samal aastal RMK kasutuses oleva majandatava metsamaa pindalaga, siis näeme, et möödunud kümne aasta jooksul on raiesurve riigimetsadele järjest suurenenud ja on nüüd poole suurem kui see oli kümme aastat tagasi (joonis 3), kuigi ka siis tehti lageraieid suuremas mahus, kui olnuks kestlik. Kui kümme aastat tagasi oli tavaline, et ametlike andmete järgi raiuti pisut väiksemal pindalal, kui minister määrusega oli kinnitanud, siis viimastel aastatel on RMK avalikustanud andmed, et raiutud on enamasti mõnevõrra rohkem kui 1/5 määruses esitatud viie aasta pindalast. RMK deklareeritud lageraiete summaarne pindala aastatel 2008–2018 (2019. a andmeid ei ole RMK veel avaldanud) on 2% suurem kui samadeks aastateks keskkonnaministri kinnitatud uuendusraiete pindala.

Kuid lageraied ei ole ainukesed raied. Leevendatud metsamajandusreeglid võimaldavad seaduslikult järjest rohkem puid raiuda ka siis, kui metsa päris lagedaks ei tohi raiuda. Praegused eeskirjad lubavad raiuda metsi palju hõredamaks, kui oli lubatud varem. Ka ebaloomulikult hõredaks raiutud metsi on arvatavasti kõik looduses liikujad näinud. Paraku on liiga hõredaks raiutud metsad tormihellad, mistõttu hõredaks raiutud puistutes on tuule murtud puud kahjuks tavalised, mis omakorda annavad seadusliku õigustuse lageraieks. Masinatega tehtud hooldusraied külmumata maaga soodustavad juurepessu levikut ning seegi annab seadusliku õigustuse noorte metsade lageraieteks.

Kui jagada RMK aastaaruannetes avalikustatud iga-aastane koguraiemaht samal aastal RMK kasutuses olnud metsamaa pindalaga, on näha, et raieintensiivsus on riigimetsades kasvanud seninägematult suureks võrreldes kogu möödunud saja aastaga, mil riigimetsa raiete kohta on andmeid kogutud (joonis 4). Kui säästva arengu seadusest lähtudes jagada riigimetsast iga-aastaselt raiutud puidukogus sellise metsamaa pindalaga, kus raied on lubatud, siis on praegune raieintensiivsus riigimetsas 1,5 korda suurem kui oli Teise maailmasõja ajal ning üle kahe korra suurem kui oli Nõukogude aja lõpus ja taasiseseisvumise aastatel.

Metsanduse arengukavaga lubatud puidukogust metsast ei saa

Selle temaatika esimese osa lõpetuseks veel üks asjaolu, millest suure raiemahu õigustajad kogu aeg tähelepanu kõrvale püüavad juhtida. Praeguste raiemahtude õigustajad kasutavad jätkuvalt argumentidena peale suure metsamaa pindala ka suurt juurdekasvu, kuid ametlike andmete kohaselt on hoolimata senisest suuremat juurdekasvu näitavatest teoreetilistest arvutustest palgivirnad langiservades ikka kas sama suured või isegi varasemast väiksemad.

Värskeimate ametlike andmete järgi⁶ raius RMK 2009. aastal, ajal, mil riigikontroll auditeeris riigimetsa majandamise kestlikkust, lageraietega keskmiselt 296 tm/ha. Järgnevatel aastatel see pisut vähenes ja 2018. aastal oli RMK lageraiete keskmine raiemaht ainult 289 tm/ha. Tasub meelde tuletada, et riigikogus 2011. a heaks kiidetud metsanduse arengukavaga oli arvestatud, et mõõduka stsenaariumi korral (sealt pärineb arengukavaga kinnitatud iga-aastane raiemaht 12–15 mln tm) oleks pidanud riigimetsast saama lageraiega keskmiselt 340–343 tm/ha.⁷ Aga nii palju puitu lageraietega keskmiselt ei saa!

Kuigi mõnes paremas kasvukohatüübis võib keskmine tagavara mõnikord suuremgi olla, siis Eesti metsade kasvukohatüüpide suurt mitmekesisust arvestades ei ole keskmisena nii suur lageraietega loodetav puidukogus võimalik. Seega oli praegu kehtiva metsanduse arengukava kriitikutel⁸ õigus, et optimaalseks peetud raiemaht oli algusest peale ebarealistlik, sest lagedaks raiutavalt pindalalt ei ole võimalik saada keskmisena nii suurt kogust puitu, kui arvutustes on näidatud. Ka praegu koostatava kuni 2030. aastani mõeldud metsanduse arengukava raiemahu arvutustes on arvestatud ebarealistlikult suurte lageraietelt saadavate puidukogustega,⁹ mida kindlasti samalt pindalalt keskmisena ei saa. Teatavasti on tõe kriteerium praktika ning senistele ametlikele raieandmetele tuginedes on kindel, et lagedaks raiutavalt metsamaalt ei saa ka uuel kümnendil mingil juhul keskmisena nii suurt kogust puitu, nagu keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud metsanduse arengukava dokumentidega üritatakse avalikkusele ja riigikogule muljet jätta.

Rainer Kuuba on erametsaomanik, diplomeeritud metsamajandaja ja maastikuökoloogia magister, kuulub Elurikkuse erakonda.

1 Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 20. IX 2010; https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2152/Area/15/language/et-EE/Default.aspx

2 Veiko Eltermann, Metsa otsalõppemise lõputu vaev. – RMK 10. VII 2018.

3 Rainer Kuuba, Graafik: raiemahud hakkava niikuinii vähenema. – Postimees 21. IX 2018.

4 Keskkonnaministeerium kutsus keskkonnaorganisatsioonid uuesti metsaseaduse muudatusi arutama. Keskkonnaministeerium 1. XII 2016.

5 Nils Niitra, Riik võtab kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke. – Postimees 13. VIII 2017.

6 Aastaraamat „Mets 2018“. Keskkonnaagentuur, 2019.

7 Enn Pärt, Puidu pakkumise stsenaariumid metsanduse arengukavale aastateks 2011–2020. Tallinn 2010.

8 Ulvar Käärt, Metsanduspoliitika kui pükste märgamine. – Eesti Päevaleht 8. II 2011.

9 Enn Pärt, Raiestsenaariumid ja metsavaru muutused 100 aastaks. Keskkonnaagentuur, 16. V 2019.