Teaduse aastapreemia – Tervel kehal terve nahk

Eesti Teaduste Akadeemia

Ana Rebane

Krõõt Aab

Ana Rebane, snd 1966, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor, RNA bioloogia uurimisgrupi juht

Preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest

Nahk ja immuunsüsteem on meie peamised kaitseliinid välismõjude eest. Oleme terved vaid siis, kui need toimivad laitmatult. Ana Rebase eesmärk oli välja selgitada mõnede krooniliste nahahaiguste molekulaarsed põhjused. Fookus on immuunsüsteemi toimimisega seotud haigustel, mida veel välja ravida ei osata (psoriaas ehk sammaspool) või mille tekkimine veel selgusetu (vitiliigo ehk pigmendita nahalaikude arenemine).

Ana Rebane avab immuunsüsteemi häirete rolli selliste haiguste tekkimisel, näidates, kuidas mikroRNAd pärsivad kroonilisi nahahaigusi ning reguleerivad immuunrakkude talitlust geenide toimimisele avaldatava mõju kaudu.

MikroRNAd koosnevad samadest ehituskividest (nukleotiididest), millest on ehitatud pärilikkusinformatsiooni kandva DNA ja seda vahendava RNA molekulid. MikroRNAd on palju väiksemad, kuid nende molekulidel on võime alla suruda geenide avaldumist loomade ja taimede rakkudes. Kui neid ei sünteesita vajalikus koguses või need ei jõua õigetesse kohtadesse, võib häiruda organismi talitlus.

Üks mikroRNAdest vähendab põletikku dermatiidi puhul ning reageerib herpesviirusele. Teine suudab suruda maha psoriaasi. Kolmas võib mõjutada vitiliigo teket ja neljas võib kontrollida või pärssida põletikku marrasknaha rakkudes keratinotsüütides. Need rakud kaitsevad kogu organismi välismõjude eest ning nende nõrgenemine oleks sama ebasoovitav nagu immuunrakkude võimetus meid kaitsta.

Ana Rebane näitab ka, et tavaliselt meie köha ja nohu taga olevad rinoviirused suudavad vahel nakatada teatavat tüüpi immuunrakke (B-lümfotsüüte).

Tarvilike molekulide haiguskoldesse viimine on omaette keeruline ülesanne, mille Ana Rebane lahendab, kasutades kullerina spetsiifilisi valgutaolisi aineid – peptiide ja lipiide. Need oskavad toimetada vajalikke molekule ka vähirakkudesse ning selle kaudu haigust pidurdada.