Teaduse elutööpreemia – Põllu väärtus ei seisne üksnes saagis

ANNE LUIK – snd 1949, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanem­teadur, emeriitprofessor

Anne Luik on 2002. aastal pälvinud kollektiivi juhina Eesti Vabariigi põllumajandusteaduste aastapreemia. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2018) mahepõllumajanduse edendamise eest.

Erakogu

Inimkonna tuleviku kontekstis on toidu saamise ja saagi kasvatamise viis sageli palju olulisem saagi suurusest. Isegi tavapärane adraga kündmine, kui seda valesti teha, võib mulda kahjustada ja kiirendada süsihappegaasi vallandumist. Kui valesti võivad asjad minna, näeme nii Sahara-taguse ala kõrbestumise kaudu kui ka Iirimaa paestel küngastel, kus kunagi mühises mets ja kasvas hea saak. Anne Luige sõnadega: „Üha sagedamini [—] unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit.“

Hea teadus algab heast haridusest. Anne Luik lõpetas Tartu riikliku ülikooli bioloog-geneetikuna ühena esimestest, kel oli privileeg saada juba koolipingis teada, mis on geneetika, sisenes teadusesse omaaegses teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudis (ZBI) ja kaitses juba kolm aastat pärast ülikooli lõpetamist teaduste kandidaadi (praegu PhD) kraadi. Juba siis märgati teda ja tunnustati (1976) vabariikliku noorteadlase preemiaga.

Edasi jäi ta truuks Eesti maaülikoolile. Oma mõju kasutas ta meie toidulaua rikastamiseks nii aianduse eriala taasavamise kui ka katseaia säilitamise kaudu. Tema õpikuid ja käsiraamatuid hindavad nii üliõpilased kui ka põllumajanduse alal töötajad. Võib-olla seepärast, et ta oskas ühendada taimekaitse distsipliinid ühtsesse loodushoidliku taimekaitse kursusse.

Kui tema teaduslik häll ZBI läks maaülikooli koosseisu (1992), oli Anne Luik see, kes oskas taimekaitse instituudis teaduse ja õppetöö kokku sulatada. Kolleegid peavad just tema teeneks, et pidevate reformide tõmbetuules on see kollektiiv kujunenud rahvusvaheliselt hinnatud uurimiskeskuseks. Tema juhendamisel kaitstud 15 doktoritööd oleks kõva sõna igas teadusvaldkonnas. Viis aastat juhtis ta teadusprorektorina edukalt kogu Eesti maaülikooli teadust.

Anne Luige stiihia on kahjurputukad nii metsas kui ka põllul. Nendest teab ta kõike alates ökofüsioloogiast (ehk millest ja kuidas putukad elavad) ja lõpetades peremeestaimedega, mis pakuvad sellistele putukatele pelgupaika ja toitu. Nende tapmine keemiliste vahenditega rikub kogu looduse. Seetõttu on ta alati tahtnud rakendada looduslikke vahendeid nende ohjeldamiseks ja kasulike putukate populatsiooni kasvatamiseks.

Mõtisklemisest eri viljelusviiside üle ning otsides teid taime tervise, toodangu ning toote kvaliteedi parandamiseks sündis tugev maheviljeluse eestvedaja, rohelise ülikooli liikumise algataja ja edendaja. Loodushoidliku ja jätkusuutliku põllumajanduse aluseks on toidutootmise ahela käsitlemine kompleksselt mullast kuni toote kvaliteedini. Anne Luige eestvedamisel on saanud traditsiooniks taimekaitsepäevad ja mahekonverentsid. Hea suhtlejana on ta suutnud ühendada Eesti põllumajanduse arendamisse nii teadlased, õppejõud, tootjad kui ka ministeeriumide vastavad töötajad.

„Anne on päikseline, silmapaistev ja energiline teaduse ja õppetöö arendaja ning väga lugupeetud õppejõud tudengitele,” on öelnud kauaaegne kolleeg. Anne Luik teab, et suurus ei ole oluline: maasikad on igal juhul head ja kasulikud meie organismile. Maaülikool julgeb teda ametlikus kirjas kirjeldada kui professorit, kellel on päikesega sõlmitud leping. Ega siis muidu kasvaks tema mahetalus Peipsiääre vallas marjad ja aedvili maitsvamaks kui mujal.

Tekst Eesti Teaduste Akadeemia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht