Teaduse elutööpreemia – Valgustades füüsikat ja inspireerides ühiskonda

PEETER SAARI – snd 1945, Tartu ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja, laineoptika professor

Peeter Saari on Eesti Teaduste Akadeemia liige (1986). Pälvinud 1975. aastal Eesti NSV riikliku preemia, Eesti Vabariigi täppisteaduste aastapreemia (2000). Valgetähe III klassi teenetemärk (2002).

Andres Tennus

Tartu linna aukodanik akadeemik Peeter Saari on üks Eesti teaduse käilakujudest. Esimese avastuse sättis tema teele rohkem kui pool sajandit tagasi akadeemik Karl Rebane. Kristallide helenduse uut liiki komponent sai nimeks kuum luminestsents. Teistel on raske pidada kuumaks seda, mis toimub miinus 270 kraadi juures. Selle olemasolu tõestamiseks tuli üliõpilasel registreerida ülinõrku spektreid ja üle lugeda portsjon footoneid.

Spektroskoopiast (ehk kui erinevalt käitub või kiirgub erineva lainepikkusega valgus) sai tema muusa aastakümneteks. Kui sobivaid seadmeid ei olnud, tuli need ise teha. Nii valmisid unikaalsed täisautomatiseeritud spektromeetrid. Edasi lisandus kronograaf, mis lubas uurida nii kiireid optilisi protsesse, mille taha vaatamist keelab meie universumi struktuur. Tunnustuseks kuus omaaegset autoritunnistust, mis tänapäeval võrreldavad patendiga.

Pärast edukat sukeldumist ülilühikese kestusega valgusväljade holograafiasse, mis tõi endaga kaasa Denisjuki-nimelise medali, haaras teda laineoptika. Tundus peaaegu võimatu tekitada lokaliseeritud kuulisarnaseid valgusimpulsse – kuigi võrrandid sellised eksootilisi lahendeid pakuvad. Peeter Saaril õnnestus see hiilgavalt. Kõrvalsaadusena käivitusid samalaadsed uuringud kogu maailmas, tekkis uus arusaam valguslainete difraktsioonist ja anti uus hingamine footonite asukoha määramise sajandivanusele probleemile.

Pole siis ime, et NSV Liidu teaduste doktori kraadi kaitses Peeter Saari verinoorena (35aastaselt, seega varem, kui praegu kaitstakse PhD väitekiri), vaid aasta pärast seda sai ta üle 400 töötajaga füüsika instituudi direktoriks ja skandaalselt noorena (41aastaselt) valiti teaduste akadeemiasse.

Ammu enne, kui õppeained hakkasid veebis levima, kirjutas Peeter Saari oma loengukursustele interaktiivseid elektroonilisi loengukonspekte. Sügav aine mõistmine paistis kaugele, realiseerus loengusarjana Rootsi kuninglikus tehnoloogiainstituudis ja materialiseerus teadusartiklina kvantmehaanika ühe keeruka mõiste õpetamisest.

Peeter Saari pole kunagi unustanud, et neil, kel rohkem teadmisi, on ka vastutus selle eest, et süvauuringute tähtsus jõuaks ühiskonna teadvusse. Füüsiku terav pilk on treenitud eristama olulist mürast, jõudma nähtuste põhjusteni ja mõistma tegevuse tagajärgi. Tema teravmeelsed ja sugestiivsed arutlused on enamasti alanud füüsika põhitõdedest, kuid ulatunud maavälistest tsivilisatsioonidest kuni säästupirnini ning uutmisest Ameerika valitsemises kuni eesti keele kaitsmiseni. Selle pisikuga on ta nakatanud noori kolleege, kes ammu enne tasuta maakonnabusse panid käima teadusbussi, veavad ETV saatesarja „Rakett 69“, kirjutavad füübitsaid ja torgivad fotoonikaklubis järgmist põlvkonda.

Peeter Saari on võtnud tõsiselt maailma kogemust, et edukaid uurimiskeskusi ja teadusorganisatsioone juhivad edukad teadlased. Võib öelda, et nimelt tema on Eestis aluse pannud teadusgrantide jagamisele, väsimatult rõhutades eksperdiarvamuste mõjukust teaduse kvaliteedi tagamisel. Sädelevad saavutused oma teaduses, tohutu laia haardega teadusorganisatsiooniline tegevus (sh Eesti Teadlaste Liidu esimene esimees), alati korrektne ja konstruktiivne käsitlusviis, terav pilk, sulg ja väljendumisjulgus on ta viinud Eesti kõigi aegade väärikaimate teadlaste sekka.

Tekst Eesti Teaduste Akadeemia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht