Tudengina distantsõppel

Soov parandada koolinoorte PISA testi tulemusi või meelitada Eesti ülikoolidesse välistudengeid ei vii haridussüsteemi edasi. Brändi Education Nation toel tuleb olla maailmas teerajaja.

ELS MARIA METSMAA

Eestil on e-riigi (e-Estonia) maine, kuid kas haridussüsteem suudab distantsõpet jätkata ja missugust mõju avaldab selline õppimis- ja õpetamismeetod edaspidi?

Tulenevalt e-Estonia aluspõhimõttest ja soovist luua digiühiskond peaksime toetuma turvalisele, tugevale infrastruktuurile, paindlikkusele ja efektiivsusele.1 Kui tegevuspõhimõtteid lihtsakoelisemalt selgitada, tähendab see turvalist ja mugavat asjaajamist veebis, kus ei ole tähtsust, millist teenust tarbitakse või kus maailma otsas viibitakse. E-Estonia on oma eesmärkide täitmise, rahvusvahelise reklaami ja süsteemi toimimisega hästi hakkama saanud.

E-riigist kui tervikust võib veel tähtsamaks edulooks pidada meie haridussüsteemi, mida rahvusvaheliselt turundades reklaamitakse brändina Education Nation. Education Nation toetub digilahendustele ja -õpetusele2 ning seda soovitakse eksportida välisriikidesse, nt Soome, Taani, Islandisse ja Norrasse.3

Ekspordibränd upitab rahvuslikku uhkust: oleme ühiselt hakkama saanud millegi suurega, meie haridussüsteem võimaldab distantsõpet, oleme innovatiivsed ja targad, saavutame PISA testis häid tulemusi. See kõik on pika töö tulemus.

Tinglikult võib öelda, et Eesti on valmistunud COVID-19 sarnaseks kriisiks juba veerand sajandit4 (Mart Laidmets, viidatud läbi Pfister 2020), ehitades ja integreerides infrastruktuure ja digiteerides alates 2015. aastast õppematerjale.3

Tundub, et kõik ongi hästi, kuni kõneks on Eesti üldhariduskoolid, kus on distantsõpet kasutatud 85% ulatuses e-Koolis ja Stuudiumis juba enne koroonapandeemiat.4

Lapsevanemate küsitlus

Kriisiajal küsitlesin 26 lapsevanemat, kelle lapsed käivad Eesti üldhariduskoolis Viljandi-, Tartu- ja Harjumaal.

Väga hea hinnangu andsid lapsevanemad nii õpetajate kui ka õpilaste tehnoloogia kasutamise oskusele. See tulemus oli etteaimatav, sest üha enam õpitakse tehnoloogiat tundma juba lasteaias ja lapsed õpivad maast madalast nutiseadmeid kasutama. Loomulikult on lapsevanemad loonud selleks eeldused – kodus on arvuti ja internetiühendus –, kuid õpilased pidid koos õpetajaga hakkama saama nii individuaalselt kui ka klassikollektiivina.

Pigem neutraalse hinnangu andsid uuringus osalenud lapsevanemad sobiliku suhtluskanali valikule. Tõdeti, et protsess kulges aeglaselt ning kulus kuni kümme päeva, enne kui jõuti tavapärase – kui seda nii saab nimetada – õppetööni. Samal perioodil oli probleeme jõukohase õppetöö- ja kodutööde mahuga.

Distantsõppe negatiivselt poolelt toodi korduvalt välja kaks probleemi – õppeainete omandamise sisulised probleemid ja küberkiusamine. Esimese probleemi tekitas suurem distants õpetaja ja õpilase vahel, sest puudus ühine keskkond, kus õpetaja näeb, et õpilasel on raske teemast aru saada ja ta ei saa minna õpetajalt abi küsima. Virtuaalmaailm oli võõras mõlemale ja abitus oli mõlemapoolne – õpetajad ei teadnud aidata ja lapsed ei julgenud küsida.

Küberkiusamise puhul toodi välja, et koolimaja koridoris või klassiruumis õpetajad ja kooli tugipersonal märkavad, kui mõni õpilane hoiab eemale või õpilaste vahel leiab aset füüsiline kontakt, aga distantsõppe vorm ei võimalda seda kuidagi.

Ülikoolid visati vette

Eelnevalt käsitlesin üldhariduskoole, kuid süsteemi nõrk koht on kõrgharidus. Tõsi, ülikoolides on kasutusel Moodleʼi ja ÕISi keskkond, kuid kriisiolukorras koges üliõpilane, et ülikool on vette visatud, aga päästerõngast ei taha keegi ulatada. Puudus tegevuskava, kuidas peab sellises olukorras käituma või mida peab tegema. Seda enam soovin Tartu ülikooli õppejõudude ja kogu toetava personali kiituseks öelda: tubli töö! Tagasiside oli väga operatiivne ja vastutulelik ja võis aru saada, et kogu protsessi kujundati ühiste jõupingutuste ja koosolekute najal.

Kui tõmmata paralleel eeltoodud küsitluse ja Tartu ülikooli majandusteaduskonna koroonakriisiaegse toimetuleku vahel, tunnistan, et alguses oli päevapealt koduõppele jääda raske. Sarnaselt üldhariduskoolidega valitses esimestel nädalatel segadus, tehnoloogia ei töötanud alati nii, nagu on digiriigile kohane, või ei olnud halva internetiühenduse tõttu kuulda, mida õppejõud räägib. Ometi sai kõik alati tehtud ja õppejõud innustasid küsima, kui tekib arusaamatusi või probleeme.

Sellest hoolimata kahtlen õppekvaliteedis, sest kuigi õppejõud annavad endast parima, ja loodetavasti ka tudengid, siis kodus ülesannete lahendamine, grupitöödest viilimine ja eksamite sooritamine omandab täiesti teise tähenduse. Kui distantsõppe süsteem hästi toimiks, siis milleks üldse päeva- või sessioonõpe, kui kõik võiksid olla kodus?

Mis seal salata, inimene on sotsiaalne olevus ja tahab teistega kokku puutuda. Minu hinnangul pani koduõpe kursuse, kes oli alles esimest aastat koos, korralikult proovile, eriti ühtsustunde leidmises. Inimesed on uued ja huvitavad, kuid interneti vahendusel suheldakse nagu kirjasõbraga. Ja täpselt samamoodi nagu üldhariduskoolis ei saa teada, kas mõni tagasihoidlikum ja vaiksem tunneb ennast kõrvalejäetuna või on mures.

Süsteem ja lahendused on riigil olemas, kuid vaja on ühtset tegevuskava, mida kasutatakse eriolukorras või olukordades, mida me ei saa mõjutada. Jah, tegevuskavasid ju on ning nende koostamisel on tehtud kindlasti väga palju tööd, kuid soov parandada Eesti koolinoorte PISA testi edetabelis tulemusi või meelitada Eesti ülikoolidesse välistudengeid ei vii haridussüsteemi edasi. Brändi Education Nation toel tuleb olla maailmas teerajaja.

Minu hinnangul ei olnud haridussüsteem proovilepanekuks valmis ja praegune olukord ei ole ka kestlik. Kui see jätkub, ei suuda üldhariduskoolid ja ülikoolid tagada nõuetekohast õppekvaliteeti (ega ka mitte ausat eksamineerimist), süveneks mahajäämus ja ilmselt ka küberkiusamine. Uued olukorrad nõuavad uusi lahendusi. Kui laseme olukorral jätkuda, läheb õppekvaliteet täiesti märkamatult langusesse.

Els Maria Metsmaa on Tartu ülikooli majandusteaduskonna turunduse ja finantsjuhtimise magistriõppe esimese kursuse tudeng.

1 Meie digiühiskonna loomise lugu. E-Estonia 2020. https://e-estonia.com/eesti-keeles

2 Mis on Education Nation? Education Nation 2020. https://www.educationnation.ee/et

3 Philip Salter, Lessons For The World On How Estonia’s Digital State Is Coping With Coronavirus. – Forbes 1. V 2020.

4 Monica Pfister, A step ahead: Estonia emerges as a leader in worldwide distance learning experiment. National Center on Education and the Economy 30. IV 2020.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht