Ühismeedias ilmutatud väljanäitused

ANNE-MAY NAGEL

Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel.

Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediakasutuse mõjud vaimsele tervisele, sealhulgas enesekindlusele. On leitud, et noorte seas mõjub ühismeediakasutus, sealhulgas teiste inimeste jälgimine, enesekindlust kahandavalt ning seda eriti tüdrukute seas.¹ Seejuures kasutab ühismeedias nähtud sisu enesega võrdlemiseks 88% ühismeediakasutajatest ning mida kauem ühismeedias aega veedetakse, seda vähesem on kasutaja enesekindlus.²

Mis ühismeedias õieti toimub? Ühismeedias osalejate kontod võib laias laastus jagada kaheks: seal niisama ajaviiteks tegutsejad, ja need, kes oma ühismeedias kohalolu ja sisuloome kaudu saavad rahalist või ainelist kasu. Nii mahubki nn tavainimeste kontode postituste vahele ilmatuma hulk sisuloojate kontode sponsoreeritud postitusi, mis tähendab, et keegi (tavaliselt ettevõtte, kellele reklaamitav toode/teenus kuulub) on postituse tegemise eest postituse tegijale tasu maksnud, seejuures pole vahet, kas tasu laekus kontole või saabus tasuta toodete või teenustena. Sisuloomise äris liiguvad märkimisväärsed summad. Sisuloojate hea tava ja eetika kohaselt tuleks asjaolu, et postitus on sponsoreeritud, ka postituse juures ära märkida, et lugejad ja vaatajad teaksid, et konkreetse postituse eest on postitaja teatud kasu saanud.

Oma vaimse tervise huvides tuleks ühismeediast lähtuvasse infosse suhtuda teatavalt distantsilt. Umbes nii, nagu minnakse muuseumi mõnda näitust vaatama ja on selge, et tegu on valitud hetkede ja esemetega paljudest võimalikest. Ka ühismeedianäitusel ei ole võimalik tutvuda inimese kogu looga ja nii jääbki filtrita ühismeediasisu tarbides tihtipeale mõru maitse suhu. Seejuures võib sisuloojaid jälgides enesekindlust õõnestava doosi saada igaüks, seda nii oma välimuse, tarkuse kui ka näiteks lastekasvatamise peene kunsti kohta. Kusagil kuklas jääb ringi hiilima tunne, miks minul nii pole.

Ehk aitabki ühismeedias tundeid säästa ja turvaliselt liigelda mõtlemine, et sealt vastu vaatavad täiuslikud elud, mis paljudele enesehinnanguprobleeme ja ärevust tekitavad, pole muud, kui igaühe loodud ja hoolikalt kureeritud näitus. Kui ühismeediasse minna, siis mine kui muuseumi. Distantsi hoides ning mõistes, et näitusel olevad fotod, pildid või esemed on muuseuminäituse sarnaselt mõeldud eelkõige tõlgendamiseks, mitte pidevaks ja enesetunnet põrmustavaks võrdlemiseks.

Siinkohal on paslik välja tuua, et ühismeedias liigub võrdlusmomentide kõrvale ampsamiseks ka kasulikku sisu. Nippe sellest, kuidas jääda keerulistes olukordades rahulikuks, kuidas valida rehve, kuni selleni, kuidas pastat õigesti keeta. Igaühele oma. Kuidas aga aru saada, milline sisu on kasulik ja millist nõu kasutusele võtta? Ka esmapilgul kasulikku sisu tarbides tuleb uurida, kes peitub info jagaja profiili taga, milline on tema pädevus, tõsisemate küsimuste, näiteks tervise, trenni või toitumise kohta käivate soovituste puhul ka läbitud haridustee. Uuri, mis on kirjas konto tutvustuses, vaata eelnevaid postitusi. Kui vaja, võta allikakriitilisuse huvides ka Google appi ja uuri, kellega või millise ettevõttega täpselt tegu on.

Seega tuleks ühismeediast saadud näpunäidete või Instagramis nähtud piltide suhtes ilmutada tervislikku skepsist, vähemalt seni, kuni allika usaldusväärsus on kontrollitud. Kui usaldusväärsus pole oluline ja tegu on lihtsalt oma elust hetki jagava sõbraga või võõraga, pea siiski meeles, et viibid hoolikalt koostatud virtuaalsel väljanäitusel, mis on järjest enam ka strateegiliselt planeeritud. Jälgi seda nii sõprade, tuttavate, võõraste, äride kui sisuloojate kanaleid külastades. Ja ole hea, anna see info edasi ka oma lastele, õpilastele, sõpradele või noortele, kes veedavad eri platvormidel palju aega – ühismeedia on pelgalt kureeritud näitus. Tõelisest elust kogu selle ilus, võlus ja valus on asi kaugel.

1 Silje Steinsbekk, Lars Wichstrøm, Frode Stenseng, Jacqueline Nesi, Beate Wold Hygen, Věra Skalická, The impact of social media use on appearance self-esteem from childhood to adolescence – A 3-wave community study. – Computers in Human Behaviour 2021, 14.

2 Jan Muqaddas, Sanobia Soomro, Nawaz Ahmad, Impact of Social Media on Self-Esteem. – European Scientific Journal 2017, 13(23), 329–341.