16. aprill – rahvusvaheline häälepäev

Allan Vurma, häälepäeva sündmuste koordinaator Eestis

Üheksakümnendate lõpul hakati Brasiilia vokoloogide eestvedamisel tähistama häälepäeva, et ühiskonnas paremini teadvustada, kuivõrd oluline meile kõigile on hästi toimiv hääl. Inimkonna arengu olulisimaid võimaldajaid ongi olnud koostöö, mis ei saa toimuda suhtlemiseta. Suheldakse aga põhiliselt hääle abil. Kõneldes saame edasi anda oma mõtteid, hääle kõla väljendab aga meie emotsioone ja tundeid. Hääles peegeldub ilmekalt kogu isiksus, aga samuti kultuur, kuhu kuulume. Arvatakse, et umbes kolmandikule inimestest (näiteks õpetajad, advokaadid või telefonioperaatorid) on hääl otsene töövahend. On elukutseid nagu ooperilaulja või draamanäitleja, kus tuleb osata kasutada häält tipptasemel. Seda treenivad kõne- ja vokaalpedagoogid. Kuid alati on umbes kümnel protsendil maailma elanikkonnast olnud häälega muret, mistõttu on vaja kompetentseid häälearste, logopeede ja vokolooge. Sel aastal tähistati häälepäeva veidi suurejoonelisemalt. Algatus tuli rahvusvaheliselt initsiatiivgrupilt, kuhu kuulus mitu häält uurivat tippteadlast nagu rootslane Johan Sundberg, tšehh Jan Švec või ameeriklane Ingo Titze, aga ka näiteks rahvusvahelise vokaalpedagoogide ühingu esimees Norma Enns. Häälepäeva tähistamisse haarati kaasa 46 maad kõigist maailmajagudest. Kokku korraldati 513 sellele päevale pühendatud üritust (teadusseminare, koolitusi, vokaalmuusika kontserte), sealhulgas 138 koorikontserti, millest paljud kanti edasi ka internetis spetsiaalselt häälepäeva kajastamiseks loodud veebilehel (world-voice-day.org).

Eestis korraldas muusika- ja teatriakadeemia koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga interdistsiplinaarse koolituspäeva „Häälekasutus igapäevaelust ooperilavani”, mille eesmärk oli nii esinejate kui koolituspäevast osavõtjatena kokku tuua hääleteema eri tahkudega seotud inimesi. Päev algas hommikuste töötubadega keskhaiglas, kus huvilised said uurida spetsialistide juhendamisel larüngoskoopilise kaameraga oma häälepaelte tööd, tutvuda hääle akustiliste omadustega, konsulteerida logopeedide ja haigla hääleseadjaga. Pärastlõunal jätkus tegevus EMTAs, kus kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling rääkis meditsiinilistest hääleprobleemidest, logopeed Merike Pärtel tutvustas kõneravi põhimõtteid ja küberneetika instituudi kõnetehnoloogia laborijuhataja Einar Meister tegi ettekande tehiskõne arengusuundadest. Päeva lõpetasid näitleja Anu Lambi etteaste, kus ta koos oma endistest õpilastest noorte näitlejatega avas värsivormis tekstide esitustehnilisi tagamaid, ning EMTA lauluosakonna juhataja Nadia Kuremi lahtine tund, kus publik sai aimu ooperilaulja hääle kõlavuse ja tema lavalise vabaduse arendamise seostest.

Häälepäeva tähistamisele oli pühendatud ka RAMi kontsert Paides, kus Mikk Üleoja dirigeerimisel esitati Bryarsi, Taveneri ja Siimeri teoseid, samuti koorifestivali „Tallinn 2013” avakontsert, Vikerraadio saade „Huvitaja”, kus hääleteemadel rääkis doktor Mare Kalvet, ning teadusseminar Tartus, mille korraldas ülikooli haigla.