Aadama lunastus

Jaan-Eik Tulve

Jumal andis Aadamale vabaduse, vabaduse valida ja otsustada. Aadama valiku tagajärjed on kõigile tunda, hoolimata sellest, kuidas keegi seda nimetab. Kuigi inimene on oma elukorraldust aastatuhandete jooksul mingil määral muutnud, istuvad Aadama küsimused, kahtlused ja valikud siiski sama kindlalt meie südames kui tol Loomise kuuendal päeval, mil see kõikide loodute pesamuna ilmavalgust nägi. Ehk ongi kõhklused Aadama suurim pärand oma järeltulijaile?

Inimkond on pärinud ka vabaduse, kuid selle tähendusest on juba palju raskem aru saada, sest vabadus käib käsikäes usaldusega, mida kahjustavad eelkõige kahtlused ja kõhklused. Omamoodi pärandunud virvarr, millega meil hakkama tuleb saada, tahame siis seda või mitte.

Traditsioonide piire on kombitud vist igal ajal. Võiksime oletada, et milline oli üldse esimene traditsioon, aga ega vist ka siin või mööda minna Aadamast ning mõte jookseb tahtmatult viigilehele. Loomulikult ei saa tava tähtsam olla tema kandjast ehk siis üksikindiviidist, kuid selle vägivaldsest jalgade alla trampimisest ei ole kunagi midagi head välja tulnud. Tollest oleks võinud ehk aru saada ammustel aegadel, kui traditsioonilised ühiskonnad elasid küllalt suletuna ning iga erinevus võis tunduda kummaline. Nõnda on võimuambitsioonid ikka käinud koos iganenud traditsioonidest „vabastamisega“, alati on leidunud ka vabastusfilosoofia tõsiusklikke järgijaid. Nõukogude võimu esimestel aastatel püüdis nii mõnigi aktivist isegi viigilehe pärandist vabaneda ning propageeris Peterburi tänavatel alastikultuuri loosungiga „Maha kapitalistlik valehäbi!“. Samal perioodil vabastas uus võim Kesk-Aasias ka aktiivselt ülikute haareminaised ning saatis nad kolhoosi tööd rügama.

Tänapäeva inimene on kõike näinud. Ei üllata meid enam neegrinaiste väljavenitatud alahuuled ega suitsusaun, kuigi see viimane võib suuremale osale inimkonnast ikka väga veider tunduda. Seda kummalisem on, et endiselt suure veendumuse ja tugevama õigusega kõik endale harjumatu iganenuks kuulutatakse ja enda oma peale suruma hakatakse. Ning veel veidram, et traditsioonidest ja pärimustest vaba olemisest on saanud heaoluühiskonnas omakorda traditsioon ja vastuvaidlematu tõde, mida küll hea, küll halvaga „vähem arenenutele“ lahkelt külvatakse.

Üks inimeksistentsi lahutamatu osa on ka jonn. Paljud piiblikangelased on targalt jonninud Jumalaga, jonnides õpib laps tunnetama oma piire ning eestlastel on kombeks jonni seostada talupojatarkusega, mis meid nii eriliseks rahvaks on vorminud. Kummalisel kombel on aga see mõisnikega nii uhkelt jonninud rahvas eurobürokraatide karmi pilgu all kui arglikult väänlev ussike, kes müüb pigem oma ema maha kui loobub välismaiste kavalpeade õlalepatsutusest. Vahest on ka talupojatarkus üks iganenud nähtus, mis vaikselt ajaloo prügikasti on heidetud, ning nüüd olemegi juurteta sellel maal, mis ühel hetkel enam meie oma ei olegi ja me ei oska sellest isegi puudust tunda.

Arvo Pärdi abiga tuletab Aadam end juba mõnda aega meelde ka eesti rahvale. Laulupidu ja Arvo Pärt on vist veel ainsad identiteedi tunnused, mis meil vaieldamatu ühisosana jäänud on. Seetõttu tundub Aadama heitluste järjepidev kohalolu meie rahva teadvuses olulisem, kui kunstitarbijatena arvata oskaksime. Ning omamoodi sümboolne on ka see, et Aadama sõnumi mittemõistmine läheb meile aina kallimaks maksma. Aadam ei ole võitja ehk tavaline tänapäevane meediakangelane, kes liugleb naerul sui ja lummava kehakeelega läbi elu vingerpusside. Omal vabal valikul, võib-olla jonnist, võib-olla uudishimust või traditsioonide eitamisest lükkab ta lahti ukse, mis toob kaasa palju kannatusi, hävingut ja leina. Ta kasutab oma vabadust, astub uksest välja, kuid ei sule seda siiski enda järel. Tähtis on, et ta säilitab usalduse ja teab kindlalt, et Looja ettehooldus juhib mõnikord vabadustki ning kuskil kaugel, oma teekonna lõpus, näeb ta ka lunastust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht