Eesti heliloojad ja nende liit

Timo Steiner, EHLi juhatuse liige

EHLi ealt auväärseim liige, 92aastane Aadu Regi on endiselt särtsakas.  Kaupo Kikkas  

Eesti heliloojatel oli detsembri teine nädalavahetus sündmusterohke. Heliloojaid ja muusikateadlasi koondav selts  Eesti Heliloojate Liit tähistas oma 80. sünnipäeva. Kas alustamise ajaks lugeda aastat 1924 (asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts), 1944 (Eesti NSV Heliloojate Liit) või 1991 (Eesti Heliloojate Liit), ei oma siin muud kui vormilist tähtsust. Selge on see, et eesti heliloojad ja muusikateadlased on juba mõnda aega tundnud vajadust koonduda ühte organisatsiooni, et propageerida selle abil omamaist professionaalset heliloomingut ja mõjutada Eesti muusikaelu.

Aastapäeva sündmused olid eriilmelised ja rutiinivabad ? nagu loomingulistele inimestele kohane! Ajaloolise rõhuga mälestuste õhtut teatri- ja muusikamuuseumis jääb meenutama näitus liidu ajaloost ning Eesti Muusika Infokeskuse üllitatud juubelibro?üür ?Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts / Eesti NSV Heliloojate Liit / Eesti Heliloojate Liit 80?; Kadrioru kunstimuuseumis toimunud lõppakordi ansambli Küberstuudio eesti heliloomingu ajalugu mõtestav kontsert ja soliidne vastuvõtt. Aastapäevaürituste sisuliseks kulminatsiooniks kujunesid aga mõttetalgud Pirgu väljasõidumõisas, kus viie toimeka tunni vältel käsitleti EHLi hetkeseisu ja tulevikuvisioone.

Praeguse Eesti Vabariigi aastad on heliloojate liidule olnud eelkõige otsingute aeg. Ära on langenud paljud funktsioonid, mida heliloojate ühendus pidi täitma NSVLi tingimustes. Mõnedel neist oli aga ideoloogilise surve kiuste ka laiem kunstiline tähendus (näiteks teisipäevased muusikakuulamisõhtud), nende taaskorraldamine uuenenud, vabamas õhkkonnas on olnud korduvalt jututeemaks.

Tänase liidu tegemised on paigutatavad nelja kategooriasse: liit kui muusikapoliitikasse sekkuv ühiskondlik organisatsioon, liit kui hüvesid pakkuv ja oma liikmete heaolu eest võitlev ametiühing, liit kui kontserdikorraldaja ning liit kui sarnaste huvidega loomeinimeste suhtlust toetav klubi või tsunft.

 

EHL kontserdikorraldajana

Kõige silmapaistvam on heliloojate liit olnud kontserdikorraldajana. Juba üle 25 aasta on organiseeritud uue muusika festivali ehk Eesti muusika päevi, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele liidu liikmete loomingut. Muusikapäevade kaudu on heliloojate liit suurim esmaettekannete tellija Eestis, olles tööandjaks nii oma liikmetele kui ka paljudele eesti interpreetidele. Taasiseseisvumisest peale on organiseeritud mitmeid loomingukonkursse, eriti nõuaks jätkamist lastemuusikakonkursside traditsioon.

 

EHLi ühiskondlik roll…

…on viimastel aastatel kahanenud. Muusikamaastikul on tekkinud palju erinevaid huvisid esindavaid organisatsioone. Heliloojate hääl peaks tänastes tingimustes kuuldav olema eelkõige läbi tõhusa koostöö. Muusikaorganisatsioonide kõrval on oluline suhelda ka teiste loomeliitudega. Ergutamist vajaksid liidu välissuhted. Uue suuna peaks siin tooma loodetav liitumine rahvusvahelise uue muusika ühingu ISCMiga.

 

EHLi üks peamisi ülesandeid ametiühinguna…

?on olnud vahendada heliloojat ja riigistruktuure. Heliloojate huvid on kaitstud mitmete esinduste kaudu erinevates nõukogudes, meie jaoks ehk tähtsaim on kultuuriministeeriumi heliloomingu ekspertiisikomisjon, mis jagab toetusi kontserdikorraldajatele uute teoste tellimiseks. Liit saab oma tahet väljendada ka näiteks kuulumise tõttu Eesti Muusika Infokeskuse juhatusse, Eesti Kontserdi loomenõukogusse, rahvusooperi nõukogusse ning ajakirja Teater. Muusika. Kino kolleegiumisse. Meil on oma esindaja Eesti Muusikanõukogus, puudub aga esindatus Eesti Kultuurkapitali juures.

Viimaste aastate oluliseks võiduks on resideeriva helilooja ametikoha taastamine pärast mõningat pausi. Sel hooajal resideerib helilooja Toivo Tulev Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures kohustusega kirjutada vähemalt üks kontserdipoolt täitev suurteos. Pikemas perspektiivis aga ootame resideeriva heliloojaga kollektiividelt suuremat koostöövõimet ja vastutust.

Heliloojate liidu roll ametiühinguna saab uue suuna pärast loovisiku seaduse rakendumist. Lisaks moraalsele võidule (loovisik on Eesti Vabariigilt oma erivajadustega lõpuks tunnustust leidnud!) avab seadus liidule ka uusi võimalusi ja näeb ette kohustusi. On võimalus toetada hättasattunud liikmeid ja kohustus kontrollida liikmete loomingulist aktiivsust. See võimaldab ka jätkata perioodiliste trükiste ?Eesti heliloojate ja muusikateadlaste looming? väljaandmise vahepeal katkenud traditsiooni.

 

EHL kui tsunft

Nagu öeldud, ei koosne liidu liikmeskond ainult heliloojatest. Meie 102 liikme hulgas on ka paarkümmend muusikateadlast. Viimastel on ka oma liit ? Muusikateaduse Selts, kuid seejuures pole olnud kuulda soovi EHList välja astuda. Tänane heliloojate liit näeb meelsasti enda ridades mitte ainult tõsist muusikateadust viljelevaid ajaloolasi ja teoreetikuid, vaid ka muusikaajakirjanikke ja miks mitte ka produtsente. EHLi astumise eeltingimus, professionaalne kõrgharidus, peaks siiski jätkuvalt tagama liidu akadeemilise iseloomu.

Liidu tänast liikmeskonda vaadates teeb rõõmu, et viimaste aastate jooksul on lisandunud päris palju aktiivseid noori liikmeid. Lõppeva aasta jooksul astusid liitu värskelt EMA lõpetanud heliloojad Tauno Aints, Pille Kangur, Age Hirv, Tatjana Kozlova, Ülo Krigul, Malle Maltis ja Piret Rips, samuti Mari Amor, Mirje Mändla, Kristina Kõrver, Margit Peil ja Toomas Trass.

Kui siiani toimus põhiline suhtlemine aastakoosolekute ja Eesti muusika päevade ürituste najal, siis leiti, et sellises vormis mõttetalgud on päris hea tsunftitunde ergutaja. Otsustati, et liikmeskond võiks kokku saada vähemalt kord kvartalis ja suviseks kooskäimise vormiks võiks olla mõni matk. Klubilist läbimist aitaks elavdada kuulamisõhtute traditsiooni taastamine.

Heliloojatele on viimastel aastatel suurimaks probleemiks olnud helitööde kirjastamine. (Välis)kirjastuste huvi eesti muusika vastu (kui mõned erandid välja arvata) on enamasti ühekülgne ega rahulda eesti heliloojate vajadusi. Kurb on, et eesti muusika esituste eest peavad kontserdikorraldajad maksma tihti väliskapitalil põhinevatele kirjastustele ja seda isegi eesti muusikaklassika osas. Ideaalina näeb EHL tegutsemas Eesti kapitalil töötavat jõulist kirjastust, kellel oleks läbilöögivõimet ka välisturgudel. Kuni sellist pole, loodame Eesti Muusika Infokeskuse aktiivsusele, üks selle tegevusvaldkondi peaks sisaldama ka noodimaterjalide kättesaadavaks tegemise ja tutvustamise nii üleriigiliselt kui rahvusvahelisel tasandil.

XXI sajandi Eesti Heliloojate Liit tahab olla aktiivne ja nooruslik loominguliste isiksuste ühendus, millel oleks kaalu nii kodumaisel kultuurimaastikul kui ka rahvusvahelist autoriteeti.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht