Elis Halliku muusika sügav ühendus maailmaga

Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.

SAALE KAREDA

Muusika on võimalus uurida ja tunnetada reaalsust unikaalsel viisil. Kuna nähtav reaalsus voolab välja nähtamatust ehk tegelik loomine eelneb sellele, mida kogetakse viie meelega selles näiliselt tahkes maailmas, on muusika metafüüsilise ja füüsilise maailma ühendussild. Eeterfüüsika kohaselt koosneb tahke mateeria kõrgema tasandi eetripööristest, mis on magnetilistest hoovustest pärit seisvate skalaarlainetena omavahel tihedalt põimunud.¹ Lihtsustatult väljendudes koosneb kogu meie kogetav reaalsus energialainetusest paljudel tasanditel ja kihistutes ning muusika kui heli­lainete meedium on võimas laboratoorium Elu uurimiseks lõpmatute võimaluste väljas. Iidsetes traditsioonides ja religioonides on maailm loodud heli või sõna (seegi üks heli avaldumisvorme) kaudu. Eesti vana regilaulu abil (taas)loodi teadlikult maailma. Kuidas (taas)luuakse heli või muusika kaudu maailma XXI sajandil?

Eesti nüüdismuusikat on õnnistatud paljude andekate muusikaloojatega, kes vahendavad äratundmisi maailma olemusest oma kuulmismeele ja visioonide kaudu. Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid heliloojaid Elis Hallik on jõudnud rahvusvaheliselt kahe olulise verstapostini. Eelmisel sügisel ilmus tähelepanuväärse sündmusena helilooja esimene album Austria maineka plaadifirma Kairos all. Nüüdismuusika klassika esitlemise kõrval on plaadifirma põhitähelepanu Austria nüüdismuusikal, rahvusvahelisi nüüdisheliloojaid valitakse väga hoolikalt.

Juulikuus tuli maailma ühelt suuremalt ja mainekamalt muusikakirjastuselt Schott Music teade, et hakatakse kirjastama Elis Halliku teoseid. Orkestritele ja festivalidele saadetud eelteates oli kirjas: „Eesti helilooja on teinud endale Euroopas nime oma isikupärase stiiliga ning toob kirjastusse Schott uut koloriiti. Oma teostes teadvustab Hallik käesolevat hetke ning jälgib tähelepanuga vaikust ja müra selle eri tahkudes, mikrosündmusi helides ja muusikalises protsessis, mis võimaldab peegeldada meid ümbritsevat eksistentsi ning selle mustreid. Läbivad teemad on loodus, keskkond, kliimamuutused ja arhetüüpsed eluvormid. Erinevaid struktuure ja harmooniaid otsides on Halliku taotlus väljendada elu tsüklilist hingamist ja rahu. [—] Me rõõmustame koostöö üle selle kütkestava kunstnikuga.“ 1770. aastal rajatud Schott on Euroopa vanuselt teine muusikakirjastus ning kirjastab selliste suurkujude nagu Richard Wagner, Igor Stravinski, György Ligeti, Toshio Hosokawa, Pēteris Vasks, Chaya Czernowin jpt muusikat.

Elis Halliku muusikas on strukturaalne, matemaatiline ja teoreetiline mõtlemine heas tasakaalus intuitiivse loovuse, õrntundliku poeetilisuse ning elu sügavamaid hoovusi tunnetava ja terviklikkusse teed otsiva vaimuga. Just seda tasakaalu on väga vaja praeguses turbulentses suurte muutuste ajas, see kõnetab kuulajaid kõikjal maailmas. Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.

Eesti muusika- ja teatriakadeemias Helena Tulve ja Toivo Tulevi juhendamisel kompositsiooni õppinud (magistri­kraad 2015. aastal), end Lyonis ja paljudel väljapaistvate heliloojate meistrikursustel täiendanud Elis Hallik leidis oma isikupärase stiili juba õpingute ajal. 2014. aastal pälvis Elis Viinis esimese rahvusvahelise preemia teose eest „Impacts“ ehk „Mõjud“, millega kaasnev tellimusteos „To Become a Tree“ ehk „Saada puuks“ (2016) on toonud heliloojale rahvusvahelist tuntust ja tunnustust, sealhulgas edu 2017. aasta rostrumil. Samal aastal valiti ta üheks kümnest heliloojast, kelle orkestriteose „Fluchtpunkt“ ehk „Kadumispunkt“ tõi ettekandele Prantsuse Raadio Filharmooniaorkester Pierre-André Valade’i dirigeerimisel IRCAMi festivalil „ManiFeste“.

2023. aasta sügisel ilmunud Elis Halliku autoriplaat „Born in Waves“ ehk „Sündinud lainetes“ on pälvinud rohkesti tähelepanu nii Eesti väljaannetes kui ka piiri taga. Plaadile on koondatud üheksa teost kammerkoosseisudele (ansamblid, kammerorkester) viimase kümne aasta loomingust, kokku ligi 80 minutit muusikat. Järge on ootamas Halliku sümfoonilised teosed, et ka neist vormuks autoriplaat. Plaadifirma Kairos egiidi all sündinud „Born in Waves“ on teoste kogumina võimsalt intensiivne ja esitleb tema loomingu eri tahke. Sellele plaadile koondatud teostes tõuseb esile Halliku muusika põhjamaine kargus ja aus eluline karmus, sügavusmõõde ja kontsentreeritus. Albumi „Born in Waves“ üheksa teost on järjestatud eriilmelisi teoseid kõrvutades nii, et selle tulemus on pinge­laenguga ühes joones voogav heli­rännak. Hoolimata plaadi kogupikkusest kontsentratsioon ei vähene, erisugused helimaastikud vahelduvad nagu elu oma tõusude ja mõõnade, võitude ja kaotuste, pühitsemiste ja leina, ilu ja valuga. Halliku helikeel on olenemata faktuuri tihedusest läbipaistev, selge ja klaar, justkui nõelateral täpseks selitatud. Fookuses on heli olemus selle lõpututes väljendusvormides, tämber kui inspiratsiooniallikas ja ehitusmaterjal, muusikalistes protsessides sisalduv potentsiaal.

Kui süüvida Halliku muusikasse, on selgelt hoomatav iga väiksematki detaili tervikuga ühendav hõbeniit, teoste mikro- ja makrotasandi koherentsus. Selles muusikas on jõulisus, impulsiivsus ja stiihiad sageli põimunud hapruse, õrnuse ja ülitundlikkusega. Nii on kontserdis „Stoicheia“ ehk „Stiihiad“ kahele viiulile ja keelpilliorkestrile (2015), plaadi avateoses „On radu, mis juhivad läbi varjude“ ansamblile (2021), albumi nimi­teoses „Born in Waves“ ehk „Sündinud lainetes“ kaheksale instrumendile (2021), ansambliteoses „Like a Swan“ ehk „Nagu luik“ (2022) ja teistes. Elu vaimukas-vitaalset ja humoorikat aspekti esindab plaadil „Impacts“ ehk „Mõjud“ tšellole ja kontrabassile – tema esimene rahvusvahelist tähelepanu pälvinud teos. Teekonna võtab kokku albumi ühtaegu varaseim ja hiliseim teos „Above“ ehk „Ülalt“ (2022), mis tugineb 16taktilisele fragmendile õpingute ajast. Selles „U: residentuu:ri“ raames sündinud eksperimentaalses, avatud koosseisuga kuni kuuehäälses kontemplatiivses teoses on kuulajal võimalik keskenduda taju muutusele, kui tämbrikooslused teisenevad.

Siinkohal tahan vihjata, et plaadile pole mahtunud Halliku varasemast loomingust pärit märkimisväärne teos, milles avanevad põnevad ja müstilised helimaastikud – „To Silent Life, to Waver­ing Light“ ehk „Vaiksele elule, võbelevale valgusele“ saksofonile ja kahele löökpillimängijale (2015). Samuti on väga inspireeriv 2012. aastast pärinev lummava kõlamaailmaga teos „Tuning the Iron“ ehk „Raua häälestamine“ (eelsalvestatud ja töödeldud materjal neljale kõlarile), mis kõlas viimati 2023. aasta festivalil „Afekt“ ja ühel ERSO 2023. aasta sügise „Audiospaa“ kontserdil. Teos sündis koostöös kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnaga Kadri Mälgu juhendamisel ning uurib rituaali eri tahke, kujutades seda kui olulist vahendit tõelisuse ja kujutluse, nähtava ja nähtamatu maailma vahel. Peamised märksõnad on rituaal ja kohalolumoment, rituaal esindab siin puhastumist ja rännakut. „Raua häälestamises“ selitub õrnhabrastest helilistest algelementidest puhastava protsessi käigus uus tasand, kuulaja saab olla alkeemilise transformeerumise tunnistajaks. Teos on heliliselt kujundatud maagilise, teadvust avardava rännakuna. Pealkirja silmitsedes tekib kujutluspilt, et see on kui vastandpoolust – jumalikku naisalget – esile toov parafraas Tormise rituaalsest teosest „Raua needmine“.

„Autori enda sõnul saavad tema teosed enamasti alguse abstraktsetest kõlakujunditest ning heliloojana huvitab teda eelkõige nende algkujundite muusikaline areng, järkjärguline muutumine ja võime teiseneda. Alles materjali transformeerumise ja küpsemise käigus tekib teine, intuitiivsem tasand ehk visuaalsed või poeetilised seosed, mis omakorda võivad suunata teose kui terviku kujunemist,“ kirjutab Kristina Kõrver plaadi põhjalikus annotatsiooni­vihikus. Bukletis tsiteeritud mõtet „paradoksaalselt näib, et mida rohkem on muusika loomise protsess seotud muusika enda ning muusikalise reaalsusega, seda rohkem annab see võimalust taipamiste kaudu peegeldada ümbritsevat eksistentsi ning selle mustreid,“ väljendas helilooja esimest korda 2017. aastal oma sisutihedas teoreetilises artiklis ajakirjas Muusika.²

Halliku teoste muusikaliste protsesside kulgemise omanäolisus ja nende ühendus eluliste tunnetuslike hoovustega loob hingekontakti, milles saavad avaneda sügavamad äratundmised. Vanast ja kitsast, egole toetuvast duaalsest paradigmast kõrgemale tõustes, oma Varju (variarhetüüp Jungi järgi) tundma õppides, tunnistades ja integreerides (see on praegusel ajal iga inimese proovikivi), vajatakse katalüsaatoreid ja aktiveerijaid. Muusika roll on selles individuatsiooniprotsessis oluline, kuna muusika on otsene loomismeedium ja tal on võime ühenduda hingepõhja sügavustega. Paljusid teoseid Halliku autoriplaadil „Born in Waves“ võiks vaadelda ka kui sügavate individuatsiooniprotsesside väljendusi ja ühtlasi nende protsesside toetajaid.

Ehkki heliloojate jagamine nais- ja (mees)heliloojateks on ühtpidi anakronism, tahan siinkohal – eriti Eesti puhul – juhtida tähelepanu veel ühele aspektile. Eesti rahva säilimisel läbi sajandite on kultuuri-identiteeti regilaulu kaudu edasi kandnud valdavalt naised. Tänapäeva maailmas, kus ökosüsteemid ja liigirikkus on tugeva löögi all, on meil huvitav analoog nüüdismuusika vallas. Helena Tulve kompositsiooniõppejõuks saamisest saadik on eesti nüüdismuusikas aset leidnud plahvatus: rohkelt on esile kerkinud andekaid naisheliloojaid. Neist paljud kannavad ja väljendavad oma loomingus kaasvastutust meie keskkonna, meie loodusega toimuva ees süvaökoloogilises võtmes (deep ecology – norra filosoofi Arne Næssi 1972. aastal kasutusele võetud mõiste). Naine emana on elu edasikandja ja tema side loodu(se)ga käib otse südame kaudu. Biootilisest kriisist tõukuvatest loomeimpulssidest on sündinud Elis Halliku sügavalt puudutav ja muusikaliselt struktuurilt originaalne, mitmesuguseid laiendatud mänguvõtteid kasutav teos „To Become a Tree“ ehk „Saada puuks“. Teost on pärast rostrumil kümne soovitatud teose hulka valimist mänginud nii Euroopas kui ka Ameerikas paljud nimekad nüüdismuusika­ansamblid: Ensemble Fractales, Lisbon Ensemble, Ensemble Mosaik, ansambel U:, ansambel der/gelbe/klang, ansambel Broken Frames Syndicate, Zagros Ensemble jt.

Elis Halliku sümfooniaorkestrile loodud teoste nimistus on praegu viis teost ja lisandumas on uusi. Varaseim, 2012. aastal loodud „En passant par la valleé“ ehk „Minnes läbi oru“ on kohe hea orkestraalse haardega komponeeritud tundeintensiivne, isikupärase kõlamaailmaga kümneminutiline teos. 2017. aastal valmisid „Fluchtpunkt“ ehk „Kadumispunkt“ kahesele ja „Punctum concursūs in prospectu“ ehk „Kadumispunkt nägemisväljal“ neljasele orkestrikoosseisule. 2018. aastal komponeeris Hallik pühendusega Eesti vabariigi sajandale aastapäevale avamängu „Aegis“, mis on praegu esimene kirjastuse Schott kaudu tellitav orkestripartituur. Avamäng tuleb taas ettekandele Kristiina Poska juhatusel ERSO kontserdil 27. septembril, uuel aastal järgnevad Montpellier Occitanie Riiklik Ooperiorkester ja Bilbao Sümfoonia­orkestri ettekanded. 2021. aastal sündis Olari Eltsi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tellimusena seoses Beethoveni 250. sünniaastapäevaga „Leonore“ avamängust lähtuv orkestraalselt värvikas ja sädelevalt meisterlik „The Firehearted“ ehk „Tulihingega“. ERSO on salvestanud selle Neeme Järvi dirigeerimisel plaadile „Great Maestros XX. Scroll Over Beet­hoven“ (2023).

Värskelt on valminud Elis Halliku pooletunnine sümfoonia „Phos“, mis ilmub samuti varsti kirjastuse Schott kataloogi. Teose esiettekanne kõlab festivalil „Afekt“ 1. novembril ERSO esituses Clement Poweri dirigeerimisel. Kreekakeelne sõna „phos“ osutab nii füüsilise kui ka metafoorse valguse olemusele. Teos kannab endas sügavat sõnumit ja tõlgendab hingedeaja teemat valguse ja helide kaudu. „Sümfoonia kui orkestri­muusika suurim muusikalise mõtlemise vorm on võimaldanud läbi ajaloo viljeleda eksistentsiaalset mõtlemist. Minu jaoks tähendas see võimalust süveneda suurematesse muusikalistesse protsessidesse,“ kirjeldab helilooja. „Päris esimene mõte mitu aastat tagasi tuli sellisest kosmilisest nähtusest, nagu seda on „loomise sambad“ (pillars of creation). See on hiiglaslik täheloomispiirkond Kotka udukogus, kus tihedatest gaasi- ja tolmupilvedest sünnivad, tekivad ja arenevad uued tähed. Mulle meeldis mõte sellest, et on koht, kus sünnib tähti (valgust). Kirjutamise protsess oli nii pikk, et jõudsin mitu korda unustada muusikavälised algimpulsid. Lõpuks muutus teose tähendus teatavaks väärtuste kogumiks.“

Järgmiseks suveks on loomisel kaks orkestriteost – Pärnu muusika­festivalile Eesti Festivali­orkestri ja Paavo Järvi tellimusel ning festivalile „Klaaspärli­mäng“ –, veel on ansambliteose tellinud varajase muusika ansambel Floridante. Sügisest ilmuvad kõik Elis Halliku uued teosed kirjastuse Schott välja­andena ning varasemaid teoseid võetakse kirjastuse egiidi alla vastavalt jõudlusele. Leping all­kirjastati kirjastusega 21. augustil.

Halliku ligi 15 aastat hõlmavat loome­biograafiat vaadeldes hakkab silma esituskoosseisude, muusikaliste protsesside ja arengukaarte, kõlaliste võimaluste loomise ning teoste algimpulsside köitev mitmekülgsus. Varasemal, peamiselt kammerloomingut hõlmaval perioodil sündisid kohe rahvus­vahelist tähelepanu pälvinud teosed väiksematele koosseisudele, aga 2012. aastal bakalaureuseõpingute lõpetuseks ka juba ühtlasi esimene täiemõõduline, omanäoliselt poeetiline sümfooniaorkestri teos „En passant par la valleé“ ehk „Minnes läbi oru“. 2017. aastast tekkisid võimalused järgmiste sümfooniliste teoste loomiseks, millele liitumine kirjastusega Schott annab kindlasti hoogu juurde. Siinses artiklis keskendusin peamiselt varasemale, kammerloomingukesksele perioodile, Halliku sümfooniliste teoste maailma soovin lähemalt käsitleda edaspidi.

Elis Halliku muusikat kuulates inspireerib helilooja puhas tõejanu, soov tungida kõrgema intellekti ja tunnetuslikult intensiivse loomeprotsessi kaudu sügavale eksistentsi mõistmise ja mõtestamiseni. Loova jõu järjest sügavamate kihtide avamisel endas tuleb kohtuda ka näiliste takistustega, mida teadlikult läbides avanevad uued äratundmised ja horisondid. Seda võiks võrrelda süvavee sukeldumisega: mida sügavamale püütakse tungida, seda suuremat tahtekindlust ja tarkust tuleb edasiliikumiseks rakendada, sest rõhk kasvab.

Ühe holistilise uurimissuuna, harmonikaalse pütagoreismi kohaselt eksisteerib looduses, inimese psühhofüüsilises dispositsioonis ja muusikas seaduste identsus ehk teisiti formuleerides maailmaharmoonia akustilis-muusikaliste harmooniaseadustega, mida inimene on võimeline tajuma kuulmismeele kaudu. Lihtsamalt öeldes: harmonikaalne mõtteviis rajaneb teadmisel, et paljud muusikas leiduvad seaduspärasused kajastavad universaalseid printsiipe, mida saab väljendada arvude ja proportsioonide kaudu. Läbi aegade on heliloojad oma muusikas neid printsiipe otsinud ja väljendanud, kes teadlikumalt, kes intuitiivselt. Elis Halliku loomingulist teekonda jälgides on tajutav kompromissitu liikumine selle sügava ühenduse – maailmaharmoonia – taaselustamise poole just talle ainuomaste unikaalsete koodide kaudu.

1 Gabi Müller, Wirbelwelten. Teil I: Leben im Äther. – raum&zeit 2007 nr 146, lk 94.

2 Elis Vesik, Aja tajumisest muusikas. Elis Vesiku „Kadumispunkt nägemisväljal“. – Muusika 2017 nr 11.