?Europa Festiva?? Eesti Euroopas

Priit Kuusk

?Tahame oma kontsertidega näidata, et Euroopa muusika on homogeenne tervik, et see ei koosne mitte ainult traditsioonilisest euroopalikust kullafondist, vaid selle vääriskivide hulgas on ka uute Euroopa Liidu maade paljude rahvuslike heliloojate loodu. Ja me pakume teiste maade rahvusklassikute ja nüüdisautorite kõrval kõikjal võrdväärsena Eesti muusikat. Teiseks tahame rõhutada eri maade muusikute koostööd, see annab võimalusi koostada kavu, mis pole traditsioonilised ja mis aitavad ühtsemaks muuta kogu Euroopa pilti ka interpretatsiooni osas.? Niisuguste mõtetega läks Pärnu David Oistrahhi festivali (OF) ja selle eriprojekti ?Europa Festiva? (EF) kunstiline juht t?ellist Allar Kaasik äsja ajalehe Il Giorno Nuovo küsimustele vastates sealsete lugejate ette, oma teisel läbimurdel Euroopa festivalimaastikule, Europa Festiva kontserdi eel Milanos.

Oistrahhi festivali esimene väljasõit (Euroopa Komisjoni suurprojekti ?Culture 2000? toel) sündis aastal 2003 kontsertidega juubilarlinnas Peterburis. Tänavune on juba Euroopa projekt enam kui 20 kontserdiga Eestis ja reas välisriikides, mille ettevalmistused algasid 2003. a. detsembris (samuti ?Culture 2000? rahastamisel). Et osa selle kontserte leidis aset sel suvel Oistrahhi festivalil Pärnus, toetab Euroopa Komisjon nii ka meie festivali. EF esimene kontsert sai teoks Budapestis 9. V, peategelaseks noortest muusikutest koosnev Solti Chamber Orchestra, pidulikult viimaseks jääb kammerkava Kadrioru lossis 28. XII. Kuigi EFiga viiakse Eesti interpreete ja eesti muusikat üheksasse riiki, esineb ühiskavades muusikuid veel teistestki maadest.

See on Kaasiku sõnul uut tüüpi festival, Euroopa ühisfestival, mida veab Eesti, aga millel on kaaskorraldajaid ka mujalt, seekord eeskätt Lätist ja Leedust. Tõepoolest, Läti segakoor Latvija vaimustas suvel Pärnus kuulajaid nii oma kontserdiga kui koos Peterburi Akadeemilise SOga, kui mõlemaid juhatas maestro Neeme Järvi.

Pärast anti EFi kontsert Sigulda kirikus Maris Sirmaisi käe all, solistiks Allar Kaasik. Pärnu raesaalis mängis Kaunase Kvartett, Maya Homburger (Iirimaa) tõi juba OFi veteranina oma ansambliga kuulajate ette Biberi (EFi sarjas ka Riias) ning vanamuusika kava. Tuleb esile tuua, kui köitvate sarjadega EF end rahvusvaheliselt pakub: kontserdisarjades ?Young European Talents?, ?Harmonics of Europe?, ?Chamber Europe?.

OF ja EF ühise organisatsiooni aktiivsel toel, samas Allar Kaasiku isikus tellitakse uusi teoseid, et neid oma kontserdiketis ette kanda. Nii sündis eelmisel aastal Peterburi jaoks Galina Grigorjeva sooloteos t?ellole ?Recitativo accompagnato? (nüüd EFi kavas nii Milanos kui Ballytobinis Iirimaal), tänavu Grigorjevalt tellituna ?There is a Time for Autumn? rootslaste Kroumatale ning ?Svjatki? Latvijale, kauaoodatult sai teoks Erkki-Sven Tüüri ?Spectrum IV? esiettekanne t?ellole ja orelile Pärnus (EFi sarjas ka Kaunases, Porvoos, Göteborgis), moskvalaste Iraida Jussupova ?Po?li nam Gospodi terpenja? ja Roman Ledenjovi ?Rospev?, leedulase Vidmantas Bartulise ?I Like Marlene Dietrich?, rootslase Anders Nilssoni ?Lamento?. Teise esiettekandena kõlas Kaunase Kvartetilt Kaunases ja seejärel Pärnus Helena Tulve ?nec ros, nec pluvia?? Tellimus on käes ka kuulsal poola heliloojal Henryk Mikolaj Góreckil.

EFi geograafia ja tegelaskond on juba küllalt lai, olles ühtlasi peaaegu erandita ka eesti muusikakultuuri Euroopasse viimine. Enne OFi Pärnus esinesid Kaunases ka Iiri Kammerorkester Nicolas McGegani juhatusel ning Antti Siirala ja Kaunase Keelpillikvartett. Pärast OFi meenutab Kaasik, ?missuguste geniaalsete poistega? ta andis koos kontserdi Gdanski kuulsas Balti mere kultuurikeskuses (29. VII): partneriteks Marko Martin ja Kalev Kuljus, mängiti tookord vaid Eesti muusikat ? Grigorjeva, Pärt, Tüür, Vihmand, Tõnu Kõrvits, viimaselt ?Wildflower?ile? lisaks uusoopuse ?Wild Birds? (oboele, t?ellole, klaverile) maailmaesiettekanne. Siis taas Kaunas, Sigulda, Liepāja (EFi tellimusena lätlanna Indra Ri?e ?Kuningas Salomoni laulude? esiettekanne).

Milanosse läheb EF veel ka detsembris kavaga ?Euroopa aastaajad?, siis suurema kammergrupiga, kus kaastegevad ka tänavuselt OFilt tuttavad metsosopran Külli Tomingas ja pianist Luca Schieppatti ning kavas Kuldar Singi looming (?Aastaajad?, ?Madli jõululaulud?). Jääb veel lisada kontsert Austrias (kava pole veel lõplik) ja kolm kontserti Helsingis. Seal on koostööpartneriks Ida-Helsingi Musiikkiopisto, kaasas selle kooli laste- ja noorteorkestrid ning Sibeliuse Akadeemiaga ühine Helsingin Juniorijouset, samuti Helsinki Sinfonia, kõik sarjas ?Young European Talents?.