Festival „Fiori musicali” Rakveres

Maret Tomson

Kui veel kümmekond aastat tagasi said lapsedja noored koolitust ainult klassikalise muusikavallas, siis viimastel aastatel on valik tublistilaienenud ning lisandunud nii jazz- kui ka pärimusmuusikaosakond. Mitmes koolis õpetataksesüvendatult ka varajast muusikat. Rakvereharidus- ja kultuuriseltsi Kaur korralduselning aktiivsete õpetajate Kristiina Are, PiretVillemi ja Ene Naela eestvedamiselt peeti 2.aprillil Rakveres juba teist korda laste ja noortevanamuusikafestival „Fiori musicali”. Mullu kutsutikokku ainult klavessiiniõpilased (külalisenaesines vanamuusikaansambel Heili Meibaumijuhatusel), kuid tänavu võttis üritus avaramadmõõtmed, sest lisaks klahvpillimängijatele osalesidvanamuusikaansamblid Tallinnast, Viljandist,Tartust, Kuressaarest ja Rakverest.

Uus klavessinistide põlvkond
Varasematel aegadel istusid klavessiini taha
need, kes olid õppimist alustanud klaverimängust.
Nüüd on peale kasvamas põlvkond, kes
ongi alustanud klavessiinist. Selleks on suure
panuse andnud nii EMTA vastava eriala õppejõud
kui ka klavessiinisõprade seltsi tegevus.
Rakvere festivalil nägime selle valdkonna tärkavaid
muusikalisi õisi: klavessiinil musitseerisid
osavalt juba I-II klassi õpilased Vanalinna
Hariduskolleegiumi muusikakoolist, Tallinna
muusikakeskkoolist ja Rakvere Kauri koolist.
Tähelepanu äratas ka repertuaar: vanamuusika
kõrval kõlas eesti nüüdisheliloojate loomingut
(Liis Viira, Margo Kõlar, Katri Hallik-Rebane),
mis sobis üllatavalt hästi pilli kõlaga. Piibe
Maria Talen (VHK) esitas koos oma õpetaja Ene
Naelaga vana tantsuviisi „Canario” improvisatsiooniliste
elementidega. See valdkond võiks
edaspidi kontsertidel rohkemgi esile tulla;
loodetavasti tegeldakse improviseerimisega
pillitundides, aga publikulgi oleks huvitav osa
saada sellest põnevast kunstist, mis vanasti
kuulus iseenesestmõistetavalt klahvpillihariduse
juurde.
Koosmängu võlu
Sellist pealkirja kandis vanamuusikaansamblite
kontsert. Tõepoolest, mis võiks olla toredam
koosmusitseerimisest – seda saab teha igas
eas ja pillivaldamise astmes. Ene Naela sõnul
oli festivali üks eesmärke üles leida ja kokku
tuua varajase muusikaga tegelevad lapsed, et
nad tutvuksid ja saaksid sõpradeks. Kogunes
ligi poolsada mängijat, mis oli korraldajatelegi
üllatus. Ansamblite mängutase on mõne aastaga
tublisti tõusnud. Tallinna Stuudio Sonare
huvialakooli vanamuusikaansambli juhi Ene
Kiidli väitel on siin suuri teeneid Viljandi vanamuusikafestivalide
noorteprojektidel: „Kümmekond
aastat on igal suvel koos tegutsetud
ja etendusi lavale toodud. See liitis meid, aitas
repertuaari laiendada ja andis rohkelt kogemusi.”
Siinkohal peab kahetsusega nentima,
et eeloleval suvel jääb Viljandi festivali noorteprojekt
majanduslikel põhjustel teostamata,
loodetavasti ajutiselt.
Ka pillide valik on aastatega laienenud. Eriti
põnev oli saarlaste instrumentaarium: plokkflöötide
ja löökpillide kõrval kuulsime haamerdulcimeri,
poogenpsalterit ja romaani harfi.
See andis ansamblile eriliselt värviküllase kõla.
Mitmekesisemaks on muutunud ka repertuaar.
Kõrvuti Euroopa varajase muusikaga mängis
H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli ansambel
Ellerino ka eesti rahvamuusikat, mis sobib
vanade pillidega mõnusalt kokku. Seda võiksid
teisedki rohkem harrastada.
Kontserdil kõlas valdavalt pillimuusika, kuid
varajases repertuaaris on ju väga palju ilusaid
laule, mis ei tohiks noortele üle jõu käia. Rakvere
muusika- ja kunstikooli Kaur vanamuusikaansambli
solist Hellika Kallast esitas toredasti
kaks prantsuse ja inglise laulu XVI sajandist.
Küsisin Taavi-Mats Utilt, kes viibis sellel
festivalil lapsevanema rollis, mida ta noorte
vanamuusikute mängus eriti esile tõstaks.
„Tähelepanuväärne oli see, et ansamblite hea
tase püsib, vaatamata muutuvale koosseisule.
Koolikollektiivides on ju paratamatu, et mõnel
aastal on paremad ja mõnel jälle nõrgemad
mängijad. Praegu saavutatud stabiilsus on
hea märk. Meeldis ka see, et seaded ei ole üles
ehitatud solistidele, vaid igal mängijal on oma
kas või väike partii – seega on iga noor osaline
protsessis. Võib ennustada, et festival näitab
kasvamise tendentsi.”
Händel Bachil külas
Sellist „ebaajaloolist” pealkirja kandis Silvia
Soro näidend, mille esitasid Viljandi muusikakooli
ja kultuuriakadeemia õpilased ja õpetajad.
Rakvere Pangamaja saalis kohtusid kaks
suurmeest ning Bachi lasterikas pere korraldas
külalise auks meeleoluka kodukontserdi. Baroksed
kostüümid, parukad ja ajalooline grimm
aitasid lastel paremini sisse elada vastava
ajastu muusikasse. Seesugust n-ö aktiivõpet on
Viljandi muusikakoolis juba aastaid praktiseeritud.
Nüüd olid kaasa haaratud ka Tallinna VHK ja
Rakvere Kauri kooli noored muusikud.
Festival „Fiori musicali” lõppes lõbusa
tantsuringiga, kus õpiti XVI sajandi „Puukingatantsu”
Anneli Kuuse juhendamisel. Väärib
imetlust, et korraldajad suutsid ühe päeva sisse
mahutada kaks kontserti, ühe muusikalise näitemängu
ja meeleoluka seltskondliku osa. Kõik
see andis osavõtjatele edasiseks tegutsemiseks
küllaga impulsse.