Helide kumav ilu
Maailmas, kus aina kiirustatakse ja kus meie meeled on infotulvast killustatud, on ülimalt vajalik nautida vastukaaluks hetke, lubada rahulikul kulgemisel end kanda.
Pärt Uusbergi heliplaadi „Kuma“ esitluskontsert 9. XII Mustpeade maja valges saalis. Maila Laidna (klaver), Eesti Sinfonietta, kontsertmeister Peeter Margus. Kavas Pärt Uusbergi teosed.
9. detsembril esitles Eesti Kammermuusika Ühing Pärt Uusbergi heliplaati „Kuma“. See on helilooja esimene CD vaid instrumentaalteostega, mida mängivad Karl Johann Lattikas, Eesti Sinfonietta ja Estonian Percussion Group.
Lisaks helikandjale salvestatud teostele „Metsluiged“ (solist Karl Johann Lattikas vibrafonil) ning vaid keelpillidele loodud helitöödele „Meeleolud lapsepõlvest“ ja „Eestimaa taevastes kumab …“ kõlasid kontserdil Maila Laidna esituses Uusbergi kolm imelise atmosfääriga klaveripala: „Prelüüd“, „Klaveripala c-moll“ ja „Paradiis“.
Sellist vaikust, nagu oli möödunud laupäeval toimunud Pärt Uusbergi autorikontserdil „Kuma“, ei kohta kontserdisaalis just tihti. Ei ühtki kõrvalheli. Ainuüksi lummav atmosfäär, mis loomulikul viisil toetas muusika kandumist kuulajate hingesügavusse, kuni viimane noot oli kõlanud.
Pärt Uusbergi muusika esitamine ja salvestamine on olnud põnev ja ühtlasi meditatiivne kogemus. Selle muusika mängimine paneb instrumentalistid proovile ja tuletab meelde põhitõde, et muusika algab vaikusest ja lõpeb sinna ning selle vaikusega tuleb saada väga lähedaseks. Eriti salvestusel. Selline täidetud ja laetud vaikus, mis paikneb justkui kahe maailma vahel, on tajutav ainult muusikas ja mõnel elu erilisemal momendil. Uusbergi muusika nõuab esitajalt, et ta valdaks kunsti alustada sellisest vaikusest täiuslikult klaari heli ja viia see sinna tagasi, ülimalt keskendunud olekut ja detailidest hoolimist. Mõni hetk helid tõesti vaid kumavad kaugusest. Kui võrdleksin ennast puuga, siis see muusika poeb väga lihtsalt, otse ja keerutamata koore alla, säsini välja. Jõudu kasutamata, puudutades kõige hellemal viisil.
Uusbergi muusika paneb helisema iga eestlase hingekeeled, minnes juurte juurde ja kasvades sealt tänapäeva nõnda, et kõnetab ühtlasi iga põlvkonda. See on tasane ja väljendab armastust nagu lapse hällitamine või noored armastajad külakiigel. Muusika, mis toob hinge tänulikkuse rahuliku taeva eest, virmaliste, päikesetõusude ja -loojangute eest. Tema muusikat Eesti Sinfoniettaga esitades on olnud lihtne lülituda ühtsesse hingamisse ja voos olemisse. Maailmas, kus aina kiirustatakse ja kus meie meeled on infotulvast killustatud, on ülimalt vajalik anda endale vastukaaluks võimalus minna seisundisse, kus ollakse hetkes kohal ja lubatakse rahulikul kulgemisel end kanda. Selles osalemine on kogemus, mis tõstab ja kannab.
Esitluskontsert kui jõuluootuskontsert sobis advendiaega ning mõjus puhastavalt. Kuma, see üürike hetk pimeduse ja valguse ning siis jälle valguse ja pimeduse vahel, annab palju ruumi kujutlusele, tunnetusele, hingele. Soovitan kõigile kuulata „Kuma“ plaati kui vaimse tervise vitamiini. Võtke see kaasa väljasõitudele ja retkedele Eesti imeilusas looduses ja koguge imelisi mälestusi.