Heljo Sepp 15. X 1922 – 27. XI 2015

Oleme kaotanud inimese, kes kogu oma pika elu teenis ilu, kes oli väga hea interpreet ja sõjajärgseil aastail paljude eesti helitööde esmaesitaja, kes oli parim Elleri mängija pianistide seas, sest tõi kuulajani Elleri muusika olemuse, ja kes andis pealkirja Elleri kõige tuntumale teosele – „Kodumaine viis“ on pühendatud Heljo Sepale.

Kunstniku annet toetab tema iseloom. Heljo Sepal oli püsivust ja sihikindlust. Ta oli saanud looduselt head eeldused ja saatuselt head õpetajad: Emilie Kuusk Valga muusikakoolis, Anna ja Heino Eller Tartus (1934–1938), pärast Briti Nõukogu muusikakonkursi võitu Londonis 12. mail 1938 Vivian Langrish Kuninglikus Muusikaakadeemias (1938-1939), Bruno Lukk Tallinna Konservatooriumis (1947), Heinrich Neuhaus Moskva Konservatooriumi aspirantuuris (1949–1952).

Tallinna Konservatooriumis lõpetas Heljo Sepa klaveriklassi 51 pianisti (sh Lilian Semper, Mart Humal, Peep Lassmann, Marje Lohuaru). Ta oli klaverikateedri juhataja aastail 1967–1971 ja teadusprorektor 1971–1981. Tollal tehti konservatooriumis uuendusi ja muudatusi, millele loa saamine nõudis palju aega ja asjaajamist. Kontserttegevusest tuli mõneks ajaks loobuda.

Professor Sepp astus uuesti kuulajate ette 1980ndate teisel poolel aktiivselt musitseerivana, küpsena, tehniliselt heas vormis, hoolimata terviseprobleemidest.

Ta pidas lugu ansamblimängust. Legendaarne oli olnud duo Vladimir Alumäega. 1990. aasta detsembris mängis ta Alumäe õpilastega Beethoveni kümme sonaati klaverile ja viiulile. Ta tundis rõõmu, kui sai äratada huvi Elleri muusika vastu, käis entusiastlikult mängimas oma õpetaja teoseid muusikakoolides ja muidugi konservatooriumis/muusikaakadeemias.

Ta ei sallinud ebatäpsust, olgu keeles või muusikas. Teose struktuuri analüüs oli interpretatsiooni lähtealuseks. Klaverimuusika oli talle polüfooniline partituur, kus elementide omavaheline seos, häälte iseseisvus, muusikalise mõtlemise loogika annavad kindla käega kujundatud terviku. Heas kunstis ei ole väheolulist, kõrvalist. Heljo Sepa mängus haaras haruldane vormitunne.

Tema raamatud Heino Ellerist olid pikka aega esimesed ja ainukesed. Tal oli hea maitse ja osavad käed, seda mitte ainult muusikas.

Süvenemine Elleri teostesse tõi ta hilistesse salvestustesse uue kvaliteedi. 1998. aastal asutati Heino Elleri nimeline muusikapreemia. Selle esimeseks laureaadiks sai Heljo Sepp.

Kultuuriministeerium

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Kontsert

Hüvastijätt lahkunuga täna, 4. XII kell 11.30 Pärnamäe leinamajas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht