Ideaalne muusikapidu

„Tallinn 2017“ sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

MARGE-LY ROOKÄÄR

Aastast 1972 toimuv koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline mõõduvõtmine, 15. korda toimunud sündmus näitas väga tugevaid juuri ja elutahtelist võra. Koore oli kokku sõitnud seitsmest riigist, laval käis neid 31 ja peavõidu nimel laulis rohkem kui 1200 lauljat. Žürii oli rahvusvaheline: Basilio Astulez Duque (Baskimaa/Hispaania), Georg Grün (Saksamaa), Heli Jürgenson (Eesti, žürii esimees), Ko Matsushita (Jaapan) ja Tone Bianca Sparre-Dahl (Norra). Võistu laulnud kooride värvipalett oli sel korral kõvasti kirjum kui nii mitmelgi varasemal aastal – kodumaiste esitegijate kõrval oli tänavu küll vähem stabiilselt häid põhjamaade koore, kuid seda enam olid viimase minutini tõsiseltvõetavad slaavi koorid.

Iga muusikafestivali kirkaimad hetked on seotud interpretatsioonikunstiga. Väga selgelt joonistusid võistlejate seas kohe konkursi alguses välja jõujooned: slaavi koorid selgelt eristuva vokaalkultuuri ja Vene muusikale keskendunud repertuaariga, omaette aegruumis ristlevad kodumaised kvaliteetkoosseisud ja kirju kimbuna külalisesinejad Madalmaadest Soomeni. Jämeda jutina läbis festivali konkursivoore Läti segakoor Maska.

Kodumaised koorid olid väga tublid. Tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits) võitis naiskooride ja folkmuusika kategooria, noortekooride kategooria esikoha sai Tallinna muusikakeskkooli noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits) ja kammerkooride kategooria võitis Tartu ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch). Ja kuigi võitjate üle kohut ei mõisteta, peaks ehk arvestama, et kodumaisele publikule jääb aastaid sama repertuaarivalik juba liiga tavaliseks. Mõne teisegi koori konkursikava sisu oli kehvem kui selle esitus, seega jäi õhku mitmeid oletusi koori tegelike võimete kohta.

Muusikapärleid oli mitu. Lastekooride esikoha pälvinud rohkem kui pool sajandit tegutsenud kooristuudio Vesnianka kontsertkoor näitas tõelist sõjaväelist drilli. Puhtalt Vene muusikast koostatud kava ilustasid lõpuvoorus laulud Veljo Tormise teosest „Eesti kalendrilaulud“ Moskva ühe autoriteetsema lastekooride dirigendi ja 25 aastat Vesniankat juhatanud Ljubov Aldakova jõulises väljapeetuses.

Festivali grand prix’ pistis veetleva loomulikkusega taskusse Maska Lätist.

Vahur Lõhmus

Naiskooride seas end kolmandaks laulnud Valgevene riikliku muusikaakadeemia Magiljovi osakonna üliõpilaste koor näitas slaavilikku hingestatust ja tohutult rikast kujundimängu filigraanselt häälestatud vokaaliga, nende ülim väljapeetus lavalises liikumises andis arvatavasti tõuke, miks helilooja Pärt Uusberg valis nad uudisteose parimaks esitajaks kaasaegse muusika kategoorias (pälvisid ka žürii ainukese eripreemia).

Festivali grand prix’ veetleva loomulikkusega enda taskusse pistnud Maska on vähem kui paarkümmend aastat tegutsenud Läti koor, kelle võidukarikate seas sillerdab Eesti kooridele seni kättesaamatuks osutunud Harald Anderseni kammerkooride konkursi peavõit Soomes 2012. a. Ka esikoha kaasaegse muusika kategoorias ning teise koha segakooride ja rahvamuusika kategoorias pälvinud koori ees seisab karismaatiline Janis Ozols (snd 1980), kes on Läti laulupeokultuuri üks kujundajaid ning Riia ja Jūrmala kooride peadirigent XXV Läti laulupeol 2018. a. Maska kõige kirkam pale avaldub kaasaegse muusika interpreteerimisel: sellist südikust, sügavutiminekut, intonatsioonilist distsipliini ja ühtlast vokaalivoolimist pole kaua kuulnud, ometigi nägime nendegi nõrgemaid külgi, nt segakooride kategoorias esitatud Mendelssohn-Bartholdy teos.

Kooriühingu korraldatav koorifestival pakkus kõike, mida hing ihkab: palju väga head muusikat ja nauditavaid esitusi, ootamatusi ja intriige, emotsioone ja spekulatsioone. Aga ka põrumisi ja pisaraid. Konkursivoorudele lisaks toimus festivalil kaheksa kontserti ning enne autasustamistseremooniat kõlas puupüsti täis Estonia kontserdisaalis Eesti rahvusmeeskoori ja tütarlastekoori Ellerhein esituses Veljo Tormise tsükli „Eesti kalendrilaulud“ lavastuslik variant.

Konkursi üldine kunstiline tase oli sel korral väga kõrge ning emotsioone jagub koorimuusikaringkondadesse kindlasti veel terveks pikaks külmaks kevadeks.