„IDeeJazzil” kõlab positiivse laenguga muusika

Ivo Heinloo

Kohe-kohe saab Eesti jazzimaastik veel ühe festivali võrra rikkamaks – Tartus alustab „ID eeJazz”. Intrigeeriva pealkirjaga muusikasündmus, mida võiks nimetada ka kunagise „RainbowJazz’i” mantlipärijaks,  kannab korraldaja Oleg Pissarenko sõnul eesmärki, et sõna „jazz” omandaks meie kultuuris laiema tähenduse. Ideedest küllastunud muusikat ja kunsti, vaimutoitu ning ka toitu sõna otseses mõttes saab nautida mitmekesise programmiga festivalil 3. – 5. XI.        Jazzifestivale on Eestis päris mitu, kuhu „IDeeJazz” sellel kaardil paigutub ja millega teistest eristub?  Oleg Pissarenko: „IDeejazzi” põhiidee on tuua kuulajani tähendusega muusikat, mis kõnetab, puudutab ja inspireerib. November, mil ilm kaldub järjest talve poole, on ideaalne aeg sellise mõnusa ja põnevust pakkuva ürituse jaoks. Sõna „jazz” ei tähista festivali kontekstis mitte niivõrd muusikastiili selle kitsalt traditsioonilises mõttes, vaid pigem loomingulist eluviisi ja  hoiakut, nii muusiku kui ka kuulaja seisukohast. Ideest saab ju kõik alguse, ükskõik millises eluvaldkonnas. Võib isegi öelda, et kogu elu on kui jazz, sest selles muusikas peab alati lahendama ootamatuid olukordi, spontaanselt improviseerima, täpselt nii nagu elus eneseski. Kes improviseerib paremini, saab paremini hakkama. Ja eks igaühel ole oma ainulaadne elutee nii nagu jazzmuusikul oma isikupärane helikeel. 

      

Aga ikkagi – kas pole nii, et igasuguse muusika lähtealuseks on mõni idee? 

Usun, et muusika võib olla kantud ideest, aga  võib ka mitte olla. Mõlemal juhul tunneb kuulaja kohe ära, kummaga on tegemist, see on kindel. Elame maailmas, kus on piisavalt tühja ja kasumlikkuse loogika kohast kultuuritoodangut, „IDeeJazzil” tahame sellist vältida. Ideest  kantud muusika on alati ülesehitav, see tähendab positiivse laenguga muusika, vastasel juhul on tegemist halva mõtte, mitte ideega.       

„IDeeJazzil” pakutakse üht-teist nii jazzi- kui toidukultuuri gurmaanidele, lisaks toimub seal põnev kunstiprojekt. Kunsti ja muusikat on varemgi seotud, aga jazz ja toit – mis on neil ühist? 

Jazz on piirideta muusika, mis toob sõbralikult ja üksteist rikastavalt kokku erinevad inimesed, rahvused ja kultuurid, see on helikunst „globaalgurmaanidele”. Tartus viiendat korda toimuvad sõpruslinnade rahvusköögi päevad toovad samuti kokku inimesed ja (köögi)kultuuri maailma eri paigust: pakutakse mitmekesiseid 
kogemusi ning kostitatakse hõrgutavate suupistetega. Elleri kooli vilistlase Liis Ringi juhendamisel kehastuvad sõpruslinnade meisterkokad hetkeks jazzmuusikuteks ning esitavad oma harjumuspäraste tööriistadega oma versiooni legendaarsest Tartu marsist. Kunsti ja muusika sidumine on äraproovitud ja toimiv asi, kuid seekord on teisiti tehtud seepärast, et Tartu kunstnik Piret Kullerkupp maalib publiku silme ees UMA muusikast inspireerituna  oma näituse „Olevikuhetk” viimast maali ning näituse avamine toimubki kohe pärast UMA kontserti Athena keskuses.       

Kui tähtsaks peate noorte kaasamist – märkasin, et festivali kavas on just Elleri kooli noortel oma kindel esindatus olemas?       

Mäletan selgelt Elleri ja Otsa kooli noorte esimest ühiskontserti Genialistide klubi toetuseks Kanuti gildi saalis. Elleri rütmimuusika osakond  oli alles väga noor ja juurtega Tallinna noored jazzmuusikud paistsid silma kõrge interpretatsioonitaseme poolest. Pärast kontserti helistas järgmisel päeval üks Otsa kooli pedagoogidest ja ütles, et kuigi tase on Tallinnas kõrge, siis uued ja huvitavad ideed tulevad ikkagi Tartust! Olen öelduga sada protsenti nõus ja sellepärast tahangi Tartu taustaga noortele „IDeeJazzi” festivalil esinemisvõimalusi pakkuda. Usun, et neil ongi just need ideed, mida festival väärtustab.  Sealt on tulnud ka reedese festivalipäeva lava koondnimi „Värsked ideed”. Ja olgem ausad – Tartu ei ole kunagi jazz- ja rütmimuusika vallas perifeerne olnud, mõelgem kas või levimuusikapäevade traditsioonile.       

Oleks patt, kui jätaksin kasutamata juhuse küsida teie kui aktiivse Tartu jazziorganisaatori käest, mis seisus jazzielu ülikoolilinnas praegu on.       

Tartus on jazziga väga hästi! Igal kolmapäeval toimuvad Tartu jazziklubi üritused Vilde lokaalis, kus musitseerivad Eesti ja ka välismaa parimad  muusikud, mõnel neljapäeval ka Genialistide klubis, kus on aga hoopis teistsugune atmosfäär. Vildes võtad veini, naudid head seltskonda ja suurepärast muusikat, klubis aga istud suurel padjal, võtad allkorruse kohvikust teetopsi kaasa ja naudid kunsti. Mõlemad kohad on väga head ja pakuvad igale maitsele midagi. Jazzikontserti on hea teha ka Athena keskuses, samuti Sadamateatris või siis Vanemuise kontserdimajas – igal kohal on ikka oma  publik ja Tartus seda jagub.       

Milliseks võiks „IDeeJazz” kujuneda tulevikus?       

Unistan festivalitraditsioonist, mis aitab kanda oma identiteeti ja õppida tundma teiste oma, teha oma kultuuri ja pidada lugu naabrite omast. Unistan „IDeeJazzi” festivalist kui kultuuride kontaktpunktist. Unistan sellest, et sõna „jazz” omandab meie kultuuris laiema tähenduse, ning rikastavatest ideedest, mille  abil edasi minna.       

Küsitlenud Ivo Heinloo

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht