Ilus, eestikeelne ja lauldav

Kümnest heliloojast, kelle teos tuli ettekandele, on koguni pool koorijuhid. Koorijuhid ja koorilauljad tajuvad ise kõige täpsemalt, mida kõige parema meelega lauldakse.

PÄRTEL TOOMPERE

Uue koorimuusika kontsert 7. XI Tallinna metodisti kirikus. ETV mudilaskoor, Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, kammerkoor Kolm Lindu, segakoor Noorus ja kammernaiskoor Sireen. Kavas teiste seas esiettekandel teosed, mille autorid on Kaarel Kuusk, Karin Kuulpak, Eerik Robert Ots, Patrik Sebastian Unt, Liis Viira, Rasmus Puur, Mariliis Valkonen, Mari Vihmand, Evelin Seppar ja Valter Soosalu.

Noored kirjutavad ilusat eestikeelset ja lauldavat muusikat. Nii võib pärast uue koorimuusika kontserti öelda küll. Ju on koorilauljad pigem konservatiivsed ning kui hea meelega lauldakse Pärt Uusbergi, Arvo Pärdi, Olav Ehala ja Tõnu Kõrvitsa muusikat, kirikukoorid veel Evelin Kõrvitsa, Kadri Hundi, Piret Ripsi ja Rein Kalmuse oma, siis on noortel ka lihtsam pärivoolu ujuda. Eks heliloojad looda, et nende teoseid esitatakse ka tulevikus, kui mitte öelda, et see näitabki teose väärtust. Meeldiv on aga tõdeda, et kuigi noored kirjutavad heakõlalist muusikat, ei mõju see kuidagi vanamoodsalt. Samuti ei sarnane nende muusika ühegi eelmainitu loominguga.

Mõneti üllatavalt oli kõige rohkem uudisloomingut kirjutatud mudilaskoorile. Kui teised koorid olid oma kavasse uue muusika vahele pikkinud miskit, mida võiks nimetada kooriklassikaks, siis ETV mudilaskoor Silja Uhsi ja Niina Esko juhatusel tõi lavale vaid esiettekandel teosed. Kõik neli mudilaskoori laulu paistsid silma kvaliteetse teksti poolest, kuid nii teksti sisu kui ka laulu raskusaste oli eakohane. Laulud olid iseseisva ja nii huvitava klaverisaatega, et meenusid vanad head ajad, eriti Eino Tambergi „Karumõmmi unelaul“, kui lastelauludele kirjutati imeliselt kauneid välja­kirjutatud klaverisaateid.

Eriliselt meeldis, et kuigi need lood olid mõeldud esiettekandeks ETV mudilaskoorile, on need jõukohased ka paljudele teistele mudilaskooridele (kui välja arvata vaid Kaarel Kuuse efektne kiires tempos „Vargamäng“, kus on katsetatud eri hääletekitamismeetoditega). Kui Eesti Rahvusmeeskoor tellib uudisteose, siis võib olla päris kindel, et Eestis peale RAMi seda keegi ära ei laula – kui, siis ainult segakooriseades. Võiks arvata, et see kehtib ka ETV mudilaskoorile kirjutatud teoste puhul, kuid seekord nii ei ole. Näiteks on võrdlemisi vähe kasutatud tihedat homofoonilist faktuuri, eriti paralleelseid liikumisi, mida on mudilaskoori teise hääle lauljatel tavaliselt tohutult raske kätte saada. Selle asemel on neis lauludes mudilaskoori kaks häält tihti võrdlemisi iseseisvad ning nii on mitmehäälsusest ka rohkem tolku.

Kooritöös osalemine võib inspireerida ise laule kirjutama. Mudilaskoorilaulu „Milleks teid on vaja“ autor Eerik Robert Ots on olnud mitme Eesti tippkoori laulja.

Vahur Lõhmus

Mudilaskoori lauludest meeldis väga Eerik Robert Otsa džässiliku klaverisaatega „Milleks teid on vaja“ Ilmar Trulli geniaalsetele sõnadele („Kui pole meid, siis pole ka teid. Teid siis ei ole ju vaja“), kus rütmikus, harmoonia ja häältevaheline dialoog mõjusid väga efektsena. Väga meeldis ka Karin Kuulpaki „Marjametsas“ Helle Kirsi ajakirjas Täheke ilmunud sõnadele. Laul on armas, lapselik ja rõõmus, selle väärtus peitubki lihtsuses ja loogilisuses. Sama armas, lapselik ja rõõmus on ka tekst: „Suvine mets kingib magusat saaki, seda ta tasuta jagada täib“. Patrik Sebastian Undi „Mere värvid“ on ka väga ilus laul, kuid kohati natuke liiga sarnane Rein Rannapi kantaadiga „Ilus maa“.

Teised kooriliigid piirdusid sel õhtul ühe või kahe uudisteosega, millest meeldejäävaim oli Mariliis Valkoneni „Hingan“ kammerkoori Kolm Lindu esituses (dirigent Nele Erastus). Rõhutatult efektne, rütmikas, instrumentaalne ja džässilik teos on väga kaasahaarav ja üllatas rikkaliku energiaga. Sama instrumentaalne ning intensiivselt kaasakiskuv, kuid Valkoneni teosest veel mitmekülgsem on 2018. aastast pärinev Evelin Seppari „Maardurand“, mille naiskooriseade jõudis esiettekandele nüüd.

Väga õnnestunud on ka Valter Soosalu „Il n’y a pas d’amour heureux“, mis on kontserdil kõlanud kümnest uudisteosest ainus võõrkeelne. Teoses on midagi nii Pärt Uusbergi kui ka Tõnu Kõrvitsa loomelaadist, kuid imetlusväärselt kõnekad on nii teose kõrge register, mitmekesine harmoonia kui ka suure amplituudiga dünaamika. Suurt rolli mängis ka Nele Erastuse juhatatud kammernaiskoor Sireeni viimistletud esitus.

Terve kontserdi peale oli vaid kaks uudisteost, mille väärtus jäi mulle kättesaamatuks ja millele on raskem pikemat tulevikku ennustada. Nii Liis Viira lastekoorilaulu „Sinilind“ kui ka Mari Vihmandi segakooriteose „Olematus“ põhihäda on pikkus ja sündmusvaesus. Avardatud tonaalsusega ning agressiivsevõitu „Olematus“ kippus laiali valguma ning oli segakoori Noorus jaoks ka pisut raske. Sellele järgnenud Ēriks Ešenvaldsi tuntud ja Nooruse esitatuna hästi lauldud „Stars“ näitas aga, et päris kogu süü ka kooril ei lasu. „Sinilind“ pakkus küll efektseid hetki ja huvitavaid harmooniaid, kuid nende vahel kangastus miskit liedertafel’likku. Kolm neljandikku taktimõõdus läks tekst kaduma ning lõpp oli kummaline ja väheütlev. Esmajoones oli see aga liiga pikk ja liiga raske.

Sellele järgnenud Rasmus Puuri „Südamele lähem“ mõjus ülikiirele tempole vaatamata Eesti Raadio lastekoorile ilmselgelt vabastavalt. See Leelo Tungla patriootilise tekstiga laul pidi kõlama juba suvisel vaimulikul laulupeol, mis lükati aasta võrra edasi. Nii jõudis teos ametliku esiettekandeni alles nüüd. Teos on rasmuspuurilikult väga rütmikas ja taotluslikult lahe, kuid mitte sugugi klišeelik. Teksti on palju ja tempo kiire, kuid laul on väga loogiline ning sellega saavad hakkama paljud lastekoorid. Tõsi, seekord pingutati esitustempoga natuke ülegi, nii et laul mõjus juba diktsiooniharjutusena.

Kümnest heliloojast, kelle teos tuli ettekandele, on koguni pool koorijuhid. Peale selle on Eerik Robert Ots olnud mitme Eesti tippkoori laulja. Muidugi võib kooritöös osalemine mõjuda piisavalt inspireerivana, et ise laule kirjutada. Orkestrimuusika kirjutajad siiski tõenäoliselt ei valda nii hästi kõiki pille, millele nad kirjutavad. Koorimuusikat kirjutavad koorijuhid aga valdavad. Võib-olla seepärast pakkuski uue koorimuusika kontsert nii palju pärleid. Küllap on veelgi olulisem aga see, et koorijuhid ja koorilauljad tajuvad ise kõige täpsemalt, mida kõige parema meelega lauldakse. Kui sel kontserdil tuli esiettekandele enamjaolt ilus, eestikeelne ja lauldav, aga mitmel juhul ka efektne, rütmikas ja väärt tekstiga koorimuusika, siis on alust arvata, et täpselt sellist muusikat ongi praegusel ajal vaja.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht