Jüri Alperten 16. VI 1957 – 26. VIII 2020

Pärast pikka rasket haigust suri dirigent Jüri Alperten. Ta oli rahvusooperi dirigent 1985. aastast, peadirigent aastatel 2002–2004, muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastatel 1994–2000 ning Pärnu Linna­orkestri peadirigent aastatel 1998–2019. Estonias debüteeris ta juba 1982. aastal, dirigeerides Verdi ooperit „Attila“ (esietendus hooajal 1976/1977), mis oli teose esmalavastus NSV Liidus. Külalisena on ta dirigeerinud kõigis olulisemates naaberteatrites: Moskva Suures Teatris, Läti rahvusooperis, Valgevene ooperi- ja balletiteatris jm. 1979. aastast juhatas Jüri Alperten regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserte, 1984. aastal tegi kaasa orkestri turnee nn kuldse ringi linnades ning 1997. aastal tõi Sibeliuse sünnikodus Järvenpääl ERSO ja RAMiga ettekandele Sibeliuse „Kullervo-sümfoonia“. Ta on juhatanud ka endise Nõukogude Liidu orkestreid, sh Leningradi Filharmoonikuid ja NSV Liidu kultuuriministeeriumi sümfooniaorkestrit, samuti Szombathely Filharmoonikuid ja Ungari Raadio sümfooniaorkestrit, Läti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Plzeňi Raadio sümfooniaorkestrit Tšehhis, mitmeid Soome orkestreid jt. Kolmel korral (1999, 2004 ja 2009) juhatas ta sümfooniaorkestreid ka laulupeol. Jüri Alperten oli pikaaegne ning väga armastatud õppejõud Eesti muusika- ja teatriakadeemias: tema käe all õppisid tudengid sümfooniaorkestri dirigeerimist 1993. aastast.

Maestro dirigeeris oma elu jooksul rohkem kui 50 lavateost – nii oopereid, ballette kui ka operette – ning tõi muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanrites. Tähtsamatena väärivad mainimist Mussorgski „Boriss Godunov“, Richard Straussi „Salome“, Tšaikovski „Padaemand“, Wagneri „Lendav Hollandlane“, Puccini „Manon Lescaut“, Glazunovi „Raimonda“, „Surma ja sünni laulud“ Singi muusikale, Bocki „Viiuldaja katusel“ jpt. Tema viimaseks tööks rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“.

Jüri Alperten uskus, et dirigendiks sünnitakse – tema elulugu kinnitas seda. Küllap oli ette määratud, et temast sai muusik perekonnas, kus ema oli pianist ja isa viiuldaja. Unistust dirigendiametist kandis ta eneses juba pisikese poisina. Lapsest peale oli ta haaratud orkestri kõlast ja helivärvide mitmekesisusest. Kuna kuueaastaselt veel dirigeerimist õppida ei saanud, siis alustas ta klaveriõpingutega. Klaveri­erialal lõpetas ta 1975. aastal Tallinna muusikakeskkooli ja 1979. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi Bruno Luki klassis. Dirigeerimist õppis ta nii TRKs Roman Matsovi juures kui ka Leningradi konservatooriumis Ilja Mussini klassis. Nii sai Jüri Alpertenist mitmekülgne muusik – meisterlik dirigent, kes võis vahel enesele lubada ka seda, et mõnel kontserdil esines ta nii dirigendi kui ka pianistina.

Jüri Alperteni üliõpilased ja kolleegid jäävad teda mäletama kui suurt kunstnikku, kes oli oma ala professionaal ja ka väga hea õpetaja.

Rahvusooper Estonia

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teatriliit

ERP

Pärnu Linnaorkester

Pärnu Linnavalitsus

Kultuuriministeerium

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht