Kammermuusik Kaspars Putni¸nš RAMi ees

Heili Vaus-Tamm

 

RAMi uus peadirigent Kaspars Putni¸nš (Läti) rõhutab hooajakava ühe olulisema joonena Eesti heliloojate uudisteoseid. Need on esindatud kolme kontsertide grupiga: 15. – 17. XI toimuvad kontserdid, järgmise aasta 31. I – 2. II “Something in the Air” ja 21. IV “In memoriam”.

Suured plokid on koostatud romantilisest muusikast (Rahmaninovi “Vesprid”, Schuberti “Gesang der Geisten über den Wassern”), mitmete maade helikunstist (Itaalia ja Jaapan) ning kaasaegsest helikeelest lähtuvalt (“Something in the Air”, Gavin Bryars, “In memoriam”).

* * *

Milles näete oma missiooni RAMi ees? Mida uut tahate nii koorile kui Eesti kultuurile pakkuda?

Olen alati tundnud huvi väikeste koosseisude ja kammerliku laulmise vastu. Püüan nüüd seda individuaalse musitseerimise printsiipi RAMis rakendada. Eks vaatame, mis välja tuleb.

Miks võtsite selle koha üldse vastu?

Ausalt öeldes mõtlesin kaua, kuna ma pole eriti huvitatud tööst suurte koosseisudega, oratoriaalsed teosed ja suure koori repertuaar pole mulle kuigi hingelähedane. Läti Raadio Kooris, millega olen koostööd teinud, on 24 lauljat, RAM­is vist 55. Aga peapõhjus, miks ameti siiski vastu võtsin, on see, et koor ise on väga võimekas. Selles kooris valitseb mingi hea tunne, nad on võimelised hästi palju ja intensiivselt töötama, on tunda ka distsipliini.

Mida teie lisaksite?

Veel individuaalsema suhte muusikasse, kaasaegse muusika soont, teksti ja poeesia tundlikkust.

Mida tahate kõigepealt saavutada?

Et iga laulja mõtleks oma partii juures mitmetele muusikalistele aspektidele. Mitte lihtsalt ei laulaks oma reast õiget nooti õigel ajal ja õige tugevusega. Mitte, et seda vaja poleks, aga igal lauljal peaks olema arusaamine, miks see just nii peab olema.

Olete ise rohkem kaasaja muusika mees?

Kindlasti. Aga see on lai mõiste, ega kõik ei pea Schönbergid olema. On heakõlalisemat ja lihtsama helikeelega muusikat, piisavalt repertuaari, mis sobib ka suuremale koorile.

Mis meeldib Eesti kultuurielus?

Vaatan seda positiivse kadedusega – milline rikkalikkus ja intensiivsus. Ja Eesti Muusika Infokeskuse kodulehekülg – millised eredad heliloojaisiksused. Ja kui palju! Head kollektiivid nagu Hortus Musicus ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Milles näete meeskoori rolli Eesti kultuurielus? Alles käisid päris valusad vaidlused, et milleks seda ikka vaja on jne.

Jah, tavaliselt on riiklikud koorid segakoorid. See on tegelikult unikaalne, et teil on riiklik koor just meeskoor.

Ega meil ju segakoori tõesti pole. Teie Latvija käib kogu aeg meid hädast välja päästmas.

Eks ta ole, aga see on suur rikkus, et teil on RAM, haruldus ja rahvusliku identiteedi osa. Kui näiteks kellelgi on olemas haruldane instrument, ega siis seda ju ära ei visata. Siin on just potentsiaali arendada seda teie kultuuri unikaalset instrumenti, mis on siis ka maailmas suuresti väljaspool konkurentsi ja püüelda tippkvaliteedi poole. Olgu, segakooridele on küll tõesti rohkem repertuaari. Aga miks mitte rajada siis oma repertuaarifond – seaded, tellitud teosed ja kõik muu sarnane?

Kuidas suhtute RAMi-sisesesse ansamblilaulu? Kunagi olid laiade hulkade lemmikud just RAMi kvartetid.

No mina toetan seda küll väga. Ja Improloo ju RAMi baasil tegutsebki.

See on vist väheke kitsam, just nüüdismuusika ja tellitud teoste esitamise koosseis.

Loomulikult võiks olla RAMis igasuguse repertuaariga ansambleid. Ja üldse – mida enam individuaalset musitseerimist, seda tugevamalt püsib koor ka koos.

Kui pikad plaanid teil RAMiga on?

Minuga on leping sõlmitud kolmeks aastaks. Aga eks aeg näitab, kui kaua meil teineteisega huvitav ja arendav koos olla on.

Kas olete seda meelt dirigent (nagu Neeme Järvi hindab), et on üks eluaegne koor (orkester), kellega pidevalt tegeleda ja oma elutööks pidada?

Jah, kõige rohkem sinna kanti ongi Läti Raadio Koor, millega oleme kokku kasvanud ja palju saavutanud.