Kontserdipaik justkui laboratoorium

Madli-Liis Parts

IX festival „Punkt” 6. – 8. IX Norras Unikaalse live-remix-kontseptsiooniga „Punkt” on viimastel aastatel püsinud kõige olulisema Norra muusika ekspordiartikli ja eksperimentaalse uuendusliku mõtteviisi suunanäitajana. Festivali kunstiline tandem Jan Bang ja Erik Honoré käsitlevad sündmust osana tavapärasest loomingulisest protsessist, kuhu on kaasatud kuulaja. See on koht, kus arendatakse ja katsetatakse ideid või kooslusi, sõlmitakse kontakte. Puudub piir publiku ja muusikute vahel, kontserdi­paik on justkui laboratoorium, kus õhkkond meenutab intiimset ja edukat stuudio­sessiooni toetava publiku ees.

„Punkti” eripäraks on formaat, mille puhul iga kontsert koosneb kahest järjestikusest osast: esmalt publikule harjumuspärane kontsert, millele järgneb vahetult sama muusikalise materjali elektroonilis-akustiline töötlus. Tehniline teostus on keeruline, kaasatud on Norra parimad toonmeistrid. Tulemus on seda väärt: paljud salvestused on jõudnud plaatidele ja Euroopa raadiojaamade vahendusel miljonite kuulajateni. Festivalile valitakse esinema vaid muusikud, kellega Honoré ja Bang on teinud koostööd ja kellega neil on loominguline side, sest live-remix on tehniliselt nõudlik kollektiivne looming, mis eeldab laval väga head tunnetust ja üksteisetaju.
Olulise osa festivali tervikust moodustab seminar, mille teemapüstitused on nõudlikud ja vajavad süvenemist, ent innustavad seda enam kuulajat. Tänavu esinesid seminaril Bugge Wesseltoft, Hannah Bertram, Sami Rintala, Kjell Bjørgeengen, Maja Ratkje ja Helena Tulve. Tulve ettekanne „Kahevahel” („In Between”) andis huvilistele aimu nüanssidest ja võtetest, mida helilooja kasutab muusika kirjutamisel. Kuna enamik publikust on professionaalidena muusikaga seotud, siis jagus arutelu­ainet samal teemal ka seminarivälisesse aega. Muusikanäited, mida Tulve seminaril mängis, tõid oluliselt juurde tema muusika austajaid. „Tore oli ettekandele nii palju tagasisidet saada. Inimesed olid siiralt huvitatud ja positiivsed. Kui mõelda tagasi „Punktile”, siis kõige olulisemana jääb meelde austuse ja avatuse tunne, nii inimlikus kui ka muusikalises mõttes. Festivali formaat on ju lihtne, kuid selle taga on väga suur töö, mis tavakülastaja silmale jääb ehk märkamata. Muusikaliselt jättis sügava mulje Mariam The Believer’i kontsert, samuti David Sylviani uue teose esmaettekanne ja Maja Ratkje esinemine,” kirjeldab esimesi vahetuid muljeid Helena Tulve.
Äsjane üheksas festival erines suuresti eelmistest, kuna korraldajad pöördusid nii mõneski aspektis tagasi sündmuse algusaastatesse: loobuti välismaisest kuraatorist, kaasati eelkõige Norra muusikuid ning esinemiskohaks valiti varasemast märksa väiksem saal. Radikaalsena näivad otsused mõjusid festivali üldisele atmosfäärile ja kunstilisele tulemusele soodsalt, sest need kinnistasid „Punktile” omast perekonna kontseptsiooni. Nii olid kolme päeva jooksul oma gruppidega ja remiksijatena laval Nils Petter Molvær, Arve Henriksen, Eivind Aarset, Audun Kleive, Mathias Eick, Erland Dahlen, Maja Ratkje, Bugge Wesseltoft jt. Remikside puhul olid esindatud väga erinevad lähenemised jazzilikust improvisatsioonist mürani.  
Publik oli mitme Norra impro­muusika elus olulise sündmuse tunnistajaks. Uusi albumeid esitlesid trompetist Arve Henriksen ja „Punkti” kunstiline juht Jan Bang. Esimese avaliku kontserdi andis duo Nils Petter Molvær – Moritz Von Oswald, uut gruuvipõhist sooloprojekti tutvustas Bugge Wesseltoft, samuti esines eksklusiivne koosseis Stephan Methieu – David Sylvian – Christian Fennesz. 
Festivali üheks tipphetkeks kujunes Tigran Hamasjani ja Jan Bangi duo kontsert, mille avas meie rahvaviis „Lauliku lapsepõli”. Lugu kuulub ka Jan Bangi uuele sooloalbumile „Jutustus lähis­troopikast” („Narrative from the Subtropics”, väljaandja Jazzland). Loo algversioonis, mis salvestati mullu Tallinnas, teevad kaasa kitarrist Robert Jürjendal ja kandlemängija-laulja Tuule Kann. Huvitava kokkusattumusena oli Hamasjan avastanud „Lauliku lapsepõlve” samamoodi nagu Jan Bang – kuulates Veljo Tormise loomingut. „Punktil” viibis ka hulk suurte raadiojaamade toimetajaid, kes kinnitasid üksmeelselt, et nad on valmis ostma just selle kontserdi esitamise õigused.  
Live-remix ei tähenda üksnes esitatu vahetut formuleerimist uueks muusikaliseks mõtteks. Tiimi tuumikusse kuulub esimestest festivalidest ka valgus- ja videokunstnik Tord Knudsen, kelle töid eestlased mäletavad 2011. aastal Mustpeade majas toimunud „Punkt Tallinnalt” ja samal aastal Leigo festivali lõpetanud Nils Petter Molværi trio kontserdilt. Valgus- ja värvimängulisi lahendusi luues remiksis Knudsen visuaale, mida kasutas muusikaliste detailide illustreerimiseks. Temagi looming sündis paralleelselt laval toimuvaga. 
„Punkti” ja Eesti muusikute koostööle on oodata järge ka lähiaastatel. Festivali kunstilised juhid kinnitavad, et eesti nüüdismuusika ja paljud meie interpreedid on maailma mastaabis kõrgeima kullaprooviga.