Kontserdipeegel

Toomas Velmet, T. V.

Kontsert Kalevipojaga ERSO kontsert 8. X ?Kontrabassiga Kalevipoeg? Vladimir Altschuleri dirigeerimisel, solist Håkan Ehrén (kontrabass).

 

Estonia kontserdisaal oli 8. X harilikust pidulikum: ERSO kontsert algas rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo sõnavõtuga, kus pühendas muusikaõhtu nendele tuhandetele eestlastele, kes 60 aastat tagasi olid sunnitud kodust lahkuma. Samale teemale keskendus ka Rootsi Kuningriigi suursaadik Eesti Vabariigis Dag Hartelius oma selges eestikeelses sõnavõtus. ERSO direktor Andres Siitan lisas, et Eduard Tubina Kontrabassikontserdi ettekandega tähistatakse ka maailmakuulsa eestlase, kontrabassiga Kalevipoja Ludvig Juhti (1894 ? 1957) 110. sünniaastapäeva.

Kõigi eespool nimetatud pühendustega sobis suurepäraselt sümfooniakontserdi kava, mis koosnes lüürilisest Griegist, dramaatilisest Tubinast ja lisaks ?kuus jalga vene nukrust? (Stravinski) Rahmaninovi II sümfoonia näol. ERSO ees olid dirigendipuldis külaline Peterburist Vladimir Altschuler ning kontrabassisolist Rootsist Håkan Ehrén. Meeste atestaadid on suurepärased: Ehréni CVs on kontsertmeistri ametikoht Göteborgi SO, Stockholmi Kuningliku SO, Amsterdami Concertgebouw ja Londoni SO juures. Vladimir Altschuler on Peterburi Konservatooriumi kasvandik vioola (1970) ja dirigendi (1983) erialal, olles kogu karjääri jooksul seotud Peterburi Filharmoonia Akadeemilise SOga varem esimese, hiljem teise eriala kaudu. Kontsert tõotas kõige paremat.

ERSO kavalehed on muutunud järjest mahukamaks ja sisult huvitavamaks. Seegi kord ei olnud erand, eriti mis puudutab Ludvig Juhti ja Eduard Tubina Kontrabassikontserti. Viis lehekülge lugemist Alo Põldmäe ja Vardo Rumesseni materjalidest, kaasa arvatud autori ja interpreedi kirjavahetusest teose valmimise ja esimeste ettekannete ajast. Suurepäraseks tuleb lugeda traditsiooni, et annotatsioonide juures on ära toodud teose eelmised ettekanded ERSO poolt.

Edvard Griegi ?Lüürilise süidi? avalik ettekanne toimus viimati juulis 1963 maestro Roman Matsovi juhatusel Pärnus. Küllap on seda ?Nokturni? hiljemgi esitatud, kuid selgub, et terviksüiti mitte. Kas sellest või mõnest muust asjaolust tingituna jäi teosest vägagi igapäevaselt harilik üldmulje. Ette heita pole konkreetselt küll midagi, kuid tekkis kerge kärsitus ja lootus, et panus on tehtud Tubina ettekandele.

Esimestel hetkedel sai lootus kinnitust Håkan Ehréni meisterlikkuse näol, tema pillikäsitluse absoluutse vabaduse ? nii moraalse kui füüsilise üleoleku näol. Ent kui tekkis esimesi, nii kõlalisi kui intonatsioonilisi probleeme, siis kippus tähelepanu suurepäraselt muusikalt kõrvale libisema. Muuseas tekkis ka tõlgenduse küsimusi. Minu veendunud arvamus teosest, millist kinnitavad ka kontserdi ettekanded nii Aare Sussi kui Mati Luki poolt, on eelkõige kui tubinlikult läbivalt pingestatud dramaatikaga ja sümfoonilise arendusega teosest, kus soolopartii kontsertlik virtuoossus on küll väärtus, aga mitte kõige olulisem. Vaatamata sellele peaks soolotekst olema jälgitav igal hetkel, selleks jätab Tubina orkestratsioon solistile küll suurepäraseid võimalusi. Tundus, et solisti suhe teosega oli minu jaoks lihtsalt veidi kerglane ja siit ka tähelepanu muudele pisiasjadele, mis mõnel teisel puhul oleksid ehk märkamatuks võinud jääda. Aga vaieldamatult oli tegemist nauditava instrumendi valdamisega, mis juba iseenesest on suur väärtus.

Kontserdi teise poole täitis Rahmaninovi II sümfoonia, millest kujunes ka õhtu täisväärtuslik esituslik kulminatsioon. Selle teose ettekandes oli selgelt tunda nii dirigendi kui ERSO interpretatsiooniline vabanemine. Erilist tähelepanu soovin juhtida absoluutselt uuele kvaliteedile ERSO vioolarühma intensiivsuses ja kõlalises monoliitsuses. Vioolamängijaid on ennegi dirigendipuldis olnud, kuid tundub, et Altschuler suutis nüüd rühma kogu potentsiaali esmakordselt avada. Kõrgvormi demonstreeris ning tunnustava aplausi pälvis nii dirigendilt kui publikult Hannes Altrovi (klarnet) meistrisoolo. Rahmaninovi sümfoonia pole üldse liiga pikk ega tüütult sentimentaalne, kui seda esitada soodsas kontekstis meisterlikult.

 

 

 

 

Akadeemiline kammermuusika harmooniumiga

Sarjas ?Akadeemiline kammermuusika? Aare-Paul Lattik (harmoonium) Kadrioru lossis 17. X.

 

Kadrioru lossis toimus 17. X sündmus, mis läheb Eesti muusikalukku ? organist Aare-Paul Lattik andis kontserdi harmooniumil. Seesugune avaliku sündmuse kohta puuduvad meie regioonis andmed, kuigi võib arvata, et salongikultuuri õitseajal ekspluateeriti seda instrumenti usinasti ka siin. Instrumendi patenteerimisest (1842) kuni möödunud sajandi keskpaigani oli harmoonium kindlasti levinuim ja universaalseim klahvpill ka Eestis, kuigi mitte kontsertpillina. Eelkõige ikka kabelites, koolides ja kodudes.

Võin siinkohal jagada mulle teada olevat infot. Möödunud sajandi esimestel aastatel meisterdas harmooniumi Vaemla mõisa (Hiiumaa) sepp Karl Willmann. Mängis ise sellel koraale ja õpetas ka poja Adolf Willmanni (Aado Velmeti) välja. Ka viimase poeg ehk allakirjutanu tundis esmalt suuremat huvi selle salapärase nuppude ja pedaalidega ning põnevat heli tekitava kummuti kui igapäevaselt hariliku klaveri vastu. Ei saanud minu lapsedki pilli näppimata tast mööduda. Niipalju isiklikust harmooniumi-kogemusest, sellest sajanditagusest ?süntesaatorist?.

Möödunud pühapäeval Kadriorus oli Aare-Paul Lattiku käsutuses XIX-XX sajandi vahetusel saksa meistri ehitatud suur kahe manuaali ja rohkete registritega harmoonium, mis kuulub Pühavaimu kogudusele ja on õigustatult muinsuskaitse all. Eesti arvatavasti mitmekülgseimalt haritud organist A.-P. Lattik on tudeerinud Eesti Muusikaakadeemias, Tartu ülikoolis, Lyoni Konservatooriumis ja Sorbonne?i ülikoolis ning lisaks osalenud sageli tipporganistide meistrikursustel. Pean tema huvi ja indu harmooniumi reinkarneerimisel kontsertpillina märgiliseks, perspektiivikaks ja suurt tunnustust väärivaks.

Kadriorus esitatud kava pärines prantsuse autoritelt ja tekitas suurt põnevust. Kes võis aimata, et César Franck (1822 ? 1890) on kirjutanud originaalteose ka harmooniumile ja tema ?Nelja palaga?, kaks offertorium?i ja kaks versetti, kontsert algaski. Muusikaõhtu alguses sain sedavõrd palju uut infot nii visuaalselt kui auditiivselt, et muusikasse süveneda nagu ei jõudnudki. Esmaseks muljeks piisas ka esitaja huvitavalt isikupärasest agoogilise kujundiloome registreerimisest. Alles kui lisapaladeks sai taas kuulda versette ja esimest offertorium?i, tekkis ootamatu assotsiatsioon Chopini helikeelega, küllap vihjasid sellele ka interpreedi agoogilised lahendused.

Louis Vierne (1870 ? 1937) on loonud ?24 pala vabas stiilis? harmooniumile või orelile, millest kuulsime kena valikuna kuus lugu. Siin olid eriti meeltköitvad viisirikkad ?Berceuse? ja ?Elegie? ning esitaja meisterlikkus nende ettekandmisel. Äärmiselt huvitav oli võimalus näha, kuidas selline katkematu vokaalne legato harmooniumil saavutatakse, sest oreli puhul, mis on kas kaugel või kõrgel, kuulajal see võimalus ju puudub. Ma mõtlen siin rahulikult voolava muusika kontrastiinterpreedi füüsilise tegevuse intensiivsusega, s.o ?tummad? sõrmevahetused klahvidel ning eriti katkematu meloodia esitamine parema käe neljanda ja viienda sõrmega, kui samaaegselt kolm esimest on aheldatud harmoonia külge. Sellele tuleb veel lisada jalgadega muusikale dünaamilise hinge sissepuhumine nii, et suhteliselt rahulikult kulgeva teose esitamisel tundub interpreet tegutsevat kui piloot reaktiivlennuki käsitsi maandamisel.

Teose efektne lõpunumber ?Carillon? (?Kellamäng?) demonstreeris ka instrumendi dünaamilisi võimalusi vist täies võimsuses. Järgnes kaks jõululaulu Alexandre Guilmant?i (1837 ? 1911) loomingust ja lõpetuseks taas Vierne?i improvisatsiooni-meisterlikkuse demonstratsioon ?Sortie?? näol Missast op. 30. Toimunud kontsert koos Aare-Paul Lattiku mõnusalt asjalike kommentaaridega peaks jõudma Eestimaa võimalikesse ja ka võimatutesse paikadesse ? kuulajad väärivad taaskohtumist kunagise populaarseima instrumendiga uuel tasandil.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht