Kooriühingu rõõmurohke auhinnagala

Galakontserdil rõhutati õigusega pigem helget meeleolu, muremõtete veeretamiseks kuulajaile naljalt põhjust ei antud.

MARIELL AREN

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala 5. II Estonia kontserdisaalis. Kunstiline juht Küllike Joosing, lavastaja Mirko Rajas, stsenarist Andri Luup, videoklippide autor Laura Lisete Roosaar, heliklippide autor Tõnis Leemets, videokunstnik Piibe Piirma, valguskunstnik Priidu Adlas, õhtujuht Riina Maidre.

Esinesid Kammerkoor Encore,

dirigent Karin Tuul (Kuulpak),

Kärdla Põhikooli mudilaskoor,

dirigent Raili Kaibald, Tallinna Ülikooli meeskoor, dirigendid Indrek Vijard ja Külli Kiivet, Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, Kuusalu Pasunakoor, dirigent Ott Kask, solistid Karl-Markus Kaiv ja Magnus Lõhmus.

Koori- ja puhkpillivaldkonnas tegutsejail oli taas põhjust Estonia kontserdisaali kokku tulla ning möödunud aastale joon alla tõmmata. Kooriühing on auhinnagala korraldanud juba 2003. aastast ning selle eesmärk on tunnustada koori- ja puhkpillivaldkonna väljapaistvamaid esindajaid. Tähtis on luua ka järjepidev arhiiv. Nimelt annab kooriühing ürituse ajaks välja kooriühingu aastaraamatu, kus on kirjas nominentide, kooriühingu ja selle alaliitude tegevuse aastakokkuvõtted ning nii toimunud kui ka tuleva aasta koolituste, laulupäevade, konkursside ja muude ürituste kronoloogia. Aastaraamat on tähtis ajaloodokument, kus talletatakse valdkonnas toimuvat võimalikult ulatuslikult, mitmekesiselt ja järjekindlalt.

Aastapreemiate galakontsert peaks justkui sümboolselt aasta kokku võtma. Kontsert korraldatakse traditsiooniliselt Estonia kontserdisaalis, 2021. aasta gala tehti erandina piirangute tõttu juunikuus vabas õhus Tallinna botaanikaaias. Kontserdi ülesehitus on läbi aastate püsinud muutumatu: esinejate valikul peetakse üldjuhul silmas nominente ja preemiasaajaid ning kooriliikide mitme­kesisust. Kunstilise juhi ülesanne on eelkõige luua tervik, kasutades selleks vahetekste, videoklippe või midagi muud ning loomulikult tuleb võimalikult orgaaniliselt selle kõige vahele pikkida nominentide ja preemiasaajate tseremoniaalsed hetked. Igal aastal on gala seega eelkõige kunstilise juhi nägu, kuid traditsioonilised osad hoiavad esil ka kooriühingu tavad.

Küllike Joosingu kujundatud galal leidus uutmoodi elemente. Näiteks üllatasid seekord videoklipid, kus avati isiksuste tausta või nende teemasid meeldivalt vabas õhkkonnas ning teine­kord võrdlemisi ootamatu nurga alt. Mitmed saalis viibinud dirigendid, korraldajad ning teiste valdkondade esindajad tõdesid, et neile pakkus meeldiva üllatuse Eesti presidendi Alar Karise videolõik, kus ta ametliku kõne pidamise asemel meenutas hoopis oma lõbusaid ja kohati üldse mitte eeskujulikke koorilauluga seotud tempe. Huumoriga kostitasid video vahendusel kuulajaid ka Raul Talmari kalapüügi­pajatused ning sõdurpoiste kooriproovi imiteeriv loendus. Videoklippide autor Laura Lisete Roosaar oli igatahes lubanud mõttel lennata.

Kuna auhindade jagamine tekitab tihtipeale omajagu arusaamatusi, siis püüdis kindlasti tähelepanu kooriühingu muusikanõukogu esimehe Heli Jürgensoni toimkonna tööülesandeid ning preemiakandidaatide valimise põhimõtteid selgitav videoklipp. Kuna tegu on võrdlemisi emotsionaalse teemaga, mõjus selgitav, liigsete emotsioonideta tööprotsessi kirjeldus omamoodi vaherahuna. Eriarvamusi ei saa sellega aga kunagi välistada, kuna võitjaid valides pole võimalik joonlauda kasutada. Kõik nominendid on juba võitjad – iseasi, kas nad ka ise alati ennast nii tunnevad.

Püüdsin galal osalenud koorivaldkonna esindajatelt mõningaid muljed püüda ning küsisin, kes jäi esinejatest enim silma, üllatas või esile tõusis. Sageli toodi välja Kärdla põhikooli mudilaskoor, mis mõjus kas või juba päritolu tõttu eksootiliselt. Nende dirigent on Raili Kaibald, kes edendab juba kümme aastat Hiiumaa koorilaulukultuuri: ta on Kärdla muusikakooli laulu- ja solfedžoõpetaja, Kärdla kammerkoori juht ning 2017. aastast Kärdla põhikooli mudilas- ja lastekoori dirigent. Kooriühingu galal oli ta nomineeritud aasta dirigendi-muusikaõpetaja kategoorias. Kontserdil esinenud mudilaskoor jättis väga hea mulje: lauldi kindlalt, puhtalt ja kauni kõlaga.

Palju kiidusõnu ja tähelepanu pälvis ka Tallinna Ülikooli meeskoor (dirigendid Indrek Vijard ja Külli Kiivet), kelle esitatud Pärt Uusbergi „Nad vaatavad üksteise otsa“ (tekst Ernst Enno) andis meeskoorile võimaluse demonstreerida pehmet ja sooja kõlavärvi. Nii mõnigi kuulaja tõi välja, et koori kõlakultuur on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Kahest laulust koosneva ploki lõpetas koor efektse ja hoogsa Gustav Ernesaksa lauluga „Jaanid käes (õlletegu)“.

Koorikollektiivide seas paistsid silma kaks omanäolist solisti. Karl-Markus Kaiv jätkab õpinguid EMTA klassikalise laulu erialal, kuid tema laulmine sai hoo sisse Tartus Tiia Puhveli juhendamisel. Tiia Puhvel pälvis aasta koostööpreemia tegevuse eest nii soolo- kui ka ansambli­lauluõpetajana ning kooride hääleseadjana. Solistina astus üles ka Puhveli praegune õpilane Magnus Lõhmus, kes samuti publikut kohe võlus. Mõlemad soolonumbrid mõjusid koorinumbrite hulgas hea vaheldusena ning nii juhendajat kui ka lauljaid tuleb kiita kõrgel tasemel esituse eest.

Kontserdil astus üles ka noore dirigendi preemia pälvinud Karin Tuul (Kuulpak) ning tema loodud kammerkoor Encore. Erilisena mõjus Tuule enda looming, mida koor esitas ebakindlast ajast hoolimata kvaliteetselt. Eriti jäi kõrvu Veiko Tubina tekstile loodud „Vaata ja sa näed“. Kuna Karin Tuul tegutseb nii helilooja kui ka dirigendina ning oli nomineeritud mõlemas kategoorias, tekib paralleel Pärt Uusbergiga.

Kontsertkooride arvestuses jäi otsustajaile silma kammerkoori Head Ööd, Vend (dirigent Pärt Uusberg) aktiivne ja kaalukas kontserttegevus. Kahju, et ei Pärt Uusberg, kes pälvis aasta dirigendi tiitli, ega kammerkoor Head Ööd, Vend ei ilmutanud end galal. Aasta koor ja dirigent, mis on auhindade kulminatsioon, jäid kontserdiosas kajastamata.

Galal esinenud kollektiivide kvaliteedi üle ei saa aga nuriseda. Viiruse kiiret levikut arvestades on omamoodi ime, et esinejaid üldse leidus. Samuti oli näha tavapärasest väiksemaid koosseise, mis tegi iga laulja rolli hulga vastutus­rikkamaks. Kõlakvaliteedile võivad aga sellised muudatused teinekord avaldada hoopis head mõju.

Ütlematagi on aga selged mõned harrastus­kooride ja -orkestrite üldisemad murekohad. Kas ja kuidas on piiran­gute tõttu tekkinud lüngad võimalik tasa teha? Kui suur kaal neil pikas perspektiivis on? Kas kollektiivide arv võib märkimisväärselt väheneda? Kas laulupeod on ohus?

Galakontserdil rõhutati õigusega helget meeleolu, muremõtete veeretamiseks kuulajaile naljalt põhjust ei antud. Kokkutulnud nautisid õhtut, kus domineerisid innustavad ja rõõmsad uudised, kaunis muusika ja tasemel esinejad.

Toetust ja lootust väljendasid kõnedes ka kultuuriminister Tiit Terik ja kooriühingu esimees Hirvo Surva, kes avaldas oma mõtteid taas lennukalt värsi­vormis. Selline väljenduslaad sobib Survale, kuna mõtted jõudsid just sellises vormis väga selgelt kuulajateni. Temagi ei heietanud liigselt rasketest aegadest, pilk oli suunatud tulevikku. Vestluses väljendas Surva loomulikult optimismi kõrval ka muret koorivaldkonnale osaks saanud kahju üle. Praegu ei julge aga keegi eriti spekuleerida, kui ulatuslikuks need osutuvad. Esimesi hinnanguid võib tõenäoliselt anda noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistuse ajal, kuid täiskasvanute kooride kitsaskohad tulevad põhjalikumalt välja alles järgmisel üldlaulupeol.

Harrastuskooride lauljatele mõjuvad viimase kahe aasta tühimikud laastavalt. Peale selle, et oskused ununevad, võib ka lauluharjumus katkeda. Keerulistel aegadel laulja motivatsioon väheneb, kuna kooril on raske seada eesmärke, korraldada üritusi ja neil osaleda. See tekitab olukorra, kus harrastuslaulja teeb laulmisest näiteks pausi või leiab hoopis uue hobi, mis võib halvimal juhul viia isegi koori lagunemiseni. Kutselistel kooridel selliseid probleeme üldjuhul ei ole – eriti haavatav ongi just harrastajate sektor, mis hoiab aga üleval laulupeoliikumist. Tuleb mõelda, kuidas motiveerida lauljaid, et koosseisud ei laguneks ning võimalikult suur osa vahepeal loobunutest naaseks laulmise juurde.

Kategooriaid jagus veelgi. Panuse eest kultuuriruumi tunnustati Lehtse Kammerkoori (dirigendid Tiiu Tikkerber ja Jaanus Väljaots) aasta koori tiitliga. Koor tõi möödunud aastal 40. tegevusaastapäeva tähistamiseks lavale Boris Kõrveri opereti „Ainult unistus“, mida mängiti sügisel neli korda.

Aasta dirigendi-muusikaõpetaja tiitli pälvis Eve Paap, aasta orkestridirigendiks valiti Aavo Ots ning aasta korraldajana tunnistati naislaulu seltsi tegev­sekretäri Marika Murumaad, kelle korraldada oli ka aasta teoks valitud kontsert „Eesti Lauljate Liit 100“.

Kui küsisin pärast kontserti publiku hulgas, milline kultuurisündmus on 2021. aastast enim meelde jäänud, mis mõjus või puudutas eriliselt, siis toodi mitmel korral esile just kontsert „Eesti Lauljate Liit 100“ 24. oktoobril EMTA suures saalis. Peale kuue alaliitude valitud esinduskoori etteaste kõneles lauljate liidu ehk praeguse kooriühingu ajaloost Riina Roose, kes uuris koos Heli Jürgensoniga teemat põhjalikult ning töötas välja kontserdiidee.

Eelmainitud sündmuse kõrval meenutati läinud aastast eredana ka näiteks „Nargenfestivali“ raames peetud Pärdi päevi (kunstiline juht Tõnu Kaljuste), ERSO ajalooliselt esimest ülesastumist Hiiumaal Kärdla kirikus (dirigent Olari Elts) ja 20. augustil Tallinna lauluväljakul peetud iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud öölaulupidu „Vaba Eesti!“. Ehk motiveeriksid nii lauljaid kui ka dirigente taas igaühe eredad kultuurielamused?

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht