Kõrvaklapisport koduarestis

Kui kuulatud lauljate veebisessioonid professionaalsuse, sisukuse ja muusikalise taseme järgi pingeritta seada, oleksid Kadri Voorand ja Kurt Elling esimeste seas.

MARJE INGEL

Kadri Voorand LIVE 28. V rahvusooperist Estonia veebiplatvormil Elisa Stage. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand.

Veebikontserdid on moodi läinud. Facebookis ringi lapates või seal mõne sõbraga juttu puhudes popsab iga natukese aja tagant mulle teavitus, et see või teine jälgitav kanal hakkas otsevideot edastama. Püüan järgnevalt meenutada oma viimaste kuude noppeid džässi­segustest veebikontsertidest ja need mõttelisse pingeritta seada.

Esimene karantiini tõttu veebi kolinud kontsert, mida nägema juhtusin, oli ERSO 12. märtsi kontsert „Šeherezade“, mille puhul oli siiski veel ka saali lubatud sada inimest. Tol hetkel oli kontserdi­saalide sulgemine väga uus ja ehmatav nõue. Olin ise just jõudnud vabatahtlikuna osaleda Bergenis 2. – 8. märtsini toimunud eksperimentaalse muusika festivalil „Borealis“, mille suurima publikuarvuga (u 1500) kontserdid toimusid Griegi saalis. Vaid mõni päev hiljem järk-järgult jõustunud publiku arvu piirangud ning seejärel avalike ürituste täielik keeld tekitasid võõristust.

Esimese ehmatuse möödudes hakkas aga tunduma, et kultuurielu veebi kolimine võib isegi kasu tuua. Näiteks sattusin 4. aprilli varastel tundidel kuulamissessioonile „Cocktails with Kurt Elling“, mis polnud küll otseselt kontsert, aga sellegipoolest nauditav värske plaadi ja Ellingu laulutekstide uuendatud kogumiku topeltesitlus, mis ühtlasi hõlmas põnevaid sissevaateid tema laulutekstide sünni tagamaadesse. Elling oli üksi eetris oma kodustuudiost, vedas jutulõnga intelligentselt ja huvitavalt ning värskelt plaadilt vahele mängitud muusikanäidete tõttu polnud suurt lugu sellestki, et ta enamasti ei laulnud – ta esitas vaid tunni lõpuks laulukese ukulele saatel, mida mängis samuti ise. Mais käivitas Elling kokteilitundide sarja, kus pakkus iga nädal samasuguses formaadis juttu ja muusikat.

Osalt samuti džässilembene lauljatar Norah Jones on oma koduste veebikontsertide ajalised raamid hoidnud kitsana ja piirdunud veerandtunni või paari­kümne minutiga. Nii palju kui olen jälginud, oli tema esimene „karantiinisessioon“ juba märtsis ja koosnes vaid ühest laulust „Patience“, mis mõistagi sobis olukorraga ideaalselt. Sattusin nägema ka üht tema interneti teel koos musitseerimise katsetust Kandace Springsiga, kes hakkas mulle meeldima mõne aasta tagusel „Pori Jazzil“. Mõlemad kurtsid, et tunnevad suurimat puudust just teiste muusikutega koos mängimisest. Ühises Facebooki otsevideos tuli lauljataridel siiski piirduda vabas tempos esitatud ballaadiga, sest eri geograafilistest punktidest teele saadetud heli jõudis pärale väikese viivitusega ega oleks kindla meetrumiga palade puhul võimaldanud täpset sünkroonis püsimist.

Kandace Springsi veebi soolokontserdid algasid samuti märtsis. Hea pianistina ei peljanud Kandace oma kavadesse põimida ka klassikat: ta ühendas näiteks Beethoveni „Kuupaistesonaadi“ ja Screamin’ Jay Hawkinsi bluusiloo „I Put a Spell on You“, mida väga nautisin. Springsi kontserdid jäid pikkuselt samuti umbes paarikümneminutiseks ja teenisid sama eesmärki kui Ellingu ja Jonesi veebisessioonid: kõigil neil oli hiljuti välja tulnud uus album, mille tutvustamiseks mõeldud kontserdid selleks broneeritud saalides tuli tühistada või edasi lükata, niisiis püüti tutvustustööd teha veebikontsertide kaudu. Geograafiliselt kaugel viibivale kuulajale oli see selgelt kasulikumgi kui kohaleminekut nõudev kontsert.

Madeleine Peyroux’ trio veebikontserdiga 30. mail ma nii rahule ei jäänud. Billie Holidayga kohati äravahetamiseni sarnase laulumaneeriga Peyroux’ etteastest ootasin kõrget taset, aga paraku mõjus see muusikaliselt kvaliteedilt ebaühtlasena ja meenutas ajuti kõrtsis taustaks musitseerimist. Jäi mulje, et triol puudus oma helindaja ning lugude seadedki ei olnud selle koosseisu jaoks läbi mõeldud ja viimistletud, vaid lihtsalt ette võetud ja ära mängitud nende jõududega, kes parasjagu saadaval.

Kadri Voorandi esimene veebikontsert, mida 29. aprillil nägema juhtusin, tuli Anne & Stiili kanalilt. Kadri oli omas elemendis ning musitseeris vahetult ja vabalt oma Kasispea kodust. Veelgi väärtuslikumaks tegid elamuse paar uut lugu. Sarnaselt oma Ameerika kolleegidele nentis ka Kadri, et tunneb isolatsiooni tingimustes enim puudust kaasmuusikuist.

Järgmine Kadri Voorandi veebikontsert oligi 28. mail juba koos duopartneri Mihkel Mälgandiga ning enam mitte kodust vaid Estonia ooperiteatrist, kuhu oli Kasispea hõngu kaasa toodud Lahemaa loodust vahendavate videoklippidena, mida näidati laulude vahele. Olles harjunud Kadri esinemiste sujuvalt voogava inspiratsiooni ja improvisatsioonidega oli seda etteastet jälgides natuke kahju, et sujuvus sai rikutud paari uuesti alustatud lauluga, mis tekitasid peaproovi, mitte ehtsa kontserdi tunde. Kontserdiõhkkonna säilimise huvides oleks kahtlemata olnud parem väikestest konarustest mitte välja teha ja jätkata ilma neile lisatähelepanu tõmbavate „valestartideta“, mis õnneks jäid kontserdi esimesse poolde. Tagantjärele oskan ainult oletada, et peale kontserdi oli see näiteks DVD salvestus, mistõttu sooviti, et kõik salvestatu oleks perfektne. Professionaalile kohaselt kogus Kadri end mõistagi silmapilkselt ning tervikmulje nende komistuste tõttu ei kannatanud. Kontserdi korraldamiseks just mai lõpus andis ettekäände „In Duo with Mihkel Mälgand“ vinüülketta üllitamine. Algselt Eestis CDna ilmunud plaadimaterjali täiendati rahvusvahelise tiraaži ja vinüüliversiooni tarbeks juba vokaalansamblile Estonian Voices seatud Eva Talsi ja Jaan Tätte lauluga „Kättemaks“. Peale tuttavate laulude kõlas rahvusvahelises esiettekandes Kadri uus, juba Kasispea veebikontserdil kuuldud laul tööpealkirjaga „Mm, lalalaa“.

Kui kõigi eelmainitud lauljate veebi­sessioonid professionaalse hoiaku, sisukuse ja muusikaliselt kõrge taseme alusel pingeritta seada, hääletaksin Kadri Voorandi ja Kurt Ellingu esimesteks. Mõlemad olid oma etteasted läbi mõelnud ja taganud, et kuulajal oleks huvitav mitte ainult kuulata, vaid ka kaasa mõelda. Tihedas konkurentsis paigutaksin kolmandale kohale Kandace Springsi tema põnevate arranžeeringute ja kõrgel tasemel vokaalsete võimete pärast. Kokku võttes jääb üle nentida, et igas halvas leidub head ning füüsilist keha räsida ähvardava pandeemia ajal võib hing ootamatult rikkalikku kosutust leida.