Kuhu liigub muusika?

EINIKE LEPPIK

Noorte heliloojate ümarlaud ja audiovisuaalne kontsert „Põnevate kõlade maailm“ 9. XII Balti meedia- ja filmikooli kinosaalis.

Muusika ja teiste kunstiliikide süntees on olnud õhus juba sajandeid, terviklikust ja kõiki meeli erutavast kunstiteosest mõtles ka Wagner, kes kasutas 167 aastat tagasi oma esseedes mõistet Gesamtkunstwerk. Nüüd oleme jõudnud aega, mil audiovisuaalne lähenemine muusikale ja kunstide süntees on peaaegu iseenesestmõistetav. Viimastel kümnenditel on heli-, video- ja valgustehnoloogia areng olnud eriti intensiivne ning sellest lähtuvalt on sirgumas peagi esimene põlvkond heliloojaid, kes on üles kasvanud juba uue suhtumisega muusikasse. Neile pole kunstivaldkondade ja stiilide ühendamine uus avastus või õpitud oskus, vaid loomulik loomeprotsess.

Selles valguses sai Tallinna ülikooli ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös 9. detsembril teoks noorte heliloojate ümarlaud ja audiovisuaalne kontsert „Põnevate kõlade maailm“.

Esitatud elektrooniliste, elektro­akustiliste ja audiovisuaalsete teoste kompositsioonitehnikad ja loodud elemendid varieerusid töödeldud harfihelidest olustikusalvestiste ja sünteesitud heliklastriteni. Kontsert andis pedagoogilisest vaatenurgast laia pildi elektro­akustilise ja audiovisuaalse loomingu õppest meie kompositsiooni­hariduses. Kavas oli 2014. ja 2015. aasta TLÜ korraldatud koolinoorte digitaalse heliloomingu konkursi (osalejad vanuses 12–18) paremaid võistlustöid, TLÜ üliõpilaste loomingut, aga ka EMTA audiovisuaalse ja elektroakustilise kompositsiooni eriala tudengite värskemaid ruumiheliteoseid. Kuna kontsert hõlmas eri vanuses ja tasemel muusikalise ettevalmistusega autoreid, siis teoste kvaliteet kohati kõikus, kuid sellest hoolimata sai ülevaate, mis suunas noorte loominguline energia liigub. Eriti oluline oli koolinoorte kaasatus, sest nemad ongi üles kasvanud uues ja ülikiiresti muutuvas keskkonnas, mis on digihelist ja visuaaltehnoloogia võimalustest mõjutatud palju enam kui muusikamaailm veel kümmekonna aasta eest. Kuuldu põhjal on tore tõdeda, et kooliõpilased valdavad hästi helitöötlusprogramme, suudavad orienteeruda helikategooriates, on avatud eksperimentaalsele muusikale ja olustikulistele keskkonnahelidele ning nende digitaalne helilooming pole mõjutatud üksnes popmuusikast.

Kontserdile eelnenud heliloojate vestlusringist võtsid osa TLÜ tudengid Joonas Alvre, Anne-Lys Kuldmaa-Pärisalu, Leila Lükko ja Elina Lait ning digitaalse heliloomingu konkursil osalenud õpilased Johannes Veike ja Taavi Luik. Läbiv teema oli tulevikumuusika visioonid. Arutleti muusika seoste üle teiste kunstiliikidega, ka pakkusid osalejad välja oma nägemuse muusikast saja või kahesaja aasta pärast.

BFMi helidisaini tudeng Joonas Alvre tõdes, et ootab tulevikus inimese tajude veelgi täiuslikumat ja kõikehaaravamat mõjutamist heli ja visuaali terviku kaudu, sellega seoses ka suuremat fookust muusika ruumilisele dimensioonile. Muusikatudeng Anne-Lys Kuldmaa-Pärisalu tõi esile muusika otsese toime kehale ja psüühikale, tema visioonis võiks tulevikus kasutada heliravi näiteks valuvaigistina ja meditsiinis laiemaltki. Muusika ja inimese vaimse ning füüsilise heaolu seos on kindlasti teadlastele valdkond, mida annab veel põhjalikumalt uurida. Selles temaatikas ka omajagu new age’i ilminguid, mis ühiskonda mõjutavad ja tasakaalustavad. Elina Lait rääkis kosmilistest helidest ja nendest genereeritavatest eri tüüpi ajulainetest, mille kuulamine mõjutab aju positiivselt, parandades näiteks keskendumisvõimet. See on valdkond, mida küll praegu juba tuntakse, kuid mille tähtsuse tõus on ilmselt veel ees. EMTA õppejõud Malle Maltis lisas omalt poolt tähelepaneku, et muusika loojate hulk üha kasvab ning ühel päeval võime end leida olukorras, kus muusika tegijaid on sama palju kui kuulajaid. Helide üleküllastusest tulenevalt hakatakse ehk enam hindama ka vaikust ja selle vorme.

Generatiivse kunsti ja muusika aspekti tõi vestlusesse kunstiteadlane Raivo Kelomees. Tema nägemuses võib tulevikus osa loomeprotsessi etappidest teha arvuti ning kunsti- või muusikateosest saada inimese ja masina dialoog, kuid inimlik puudutus ja tulemi autoriseerimine ei kao kindlasti.

Ümarlauas jäid domineerima positiivsed väljavaated: üldise nägemuse kohaselt liigub muusika veelgi enam digimaailma ning selles kontekstis on arvuti inimese kõrval kesksel kohal nii looja kui ka esitajana, muusika stiililine gamma tiheneb ja seguneb, samuti muutuvad veelgi mitmekülgsemaks helisageduste kategooriad ja muusika kasutusalad.

Maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega ja prognoosimine on üsna tänamatu tegevus, aga unistus tõelisest Gesamtkunstwerk’ist elab edasi, transformeerub ja realiseerub, kuid pole täiuseihaluses kunagi lõplik. Nii võime uskuda, et ka 167 aasta pärast räägitakse kunstiliike liitvast ideest, kuid siis ilmselt juba teistsuguse sõnavaraga ja meile kujuteldamatutes ruumilistes dimensioonides.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht