Kuidas õpetada noori muusikat kuulama?

Selline küsimus kujunes läbivaks liiniks Tenso* aprillikuisel konverentsil Portugalis Portos, kus teemasse „Mida saavad kammerkoorid teha noorte kaasamiseks kontsertidele?“ mahtus väärt mõttearendusi.

Anneli Ivaste

Tenso konverentsi ettekanded ja seminarid läksid sujuvalt üle elavaks aruteluks,  mida soosis perekondlik õhkkond.

Tenso konverentsi ettekanded ja seminarid läksid sujuvalt üle elavaks aruteluks, mida soosis perekondlik õhkkond.

Erakogu

Oma kümnendat tegevusaastat tähistav igas vanuses inimestest nii päeval kui öösel tulvil nüüdisaegse arhitektuuriga Casa da Música kontserdihoone oli haridusteemade aruteludeks igati soodne keskkond. Kokkusaamisele kogunesid mänedžerid, dirigendid, heliloojad ning mõned lauljadki Euroopa sellistest professionaalsetest kooridest nagu The Sixteen, Norra Solistide Koor, Madalmaade Kammerkoor, Iiri Rahvuslik Kammerkoor, Helsingi Kammerkoor, Horvaatia Raadio koor, Portugali Casa da Música koor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, osalesid festivalijuhid Belgiast ja Hollandist, Soome produktsioonifirma Kipinä ning klassikalise muusika telekanal Brava.

Ettekanded ja seminarid, mida juhtis karismaatiline Neil Wallace Rotterdami De Doeleni kontserdimajast, läksid sujuvalt üle elavaks aruteluks, mida soosis perekondlik õhkkond, osalejate mõõdukas hulk ning ühine kõiki erutav publiku järelkasvu teema.

Mõni näide ettekannetest. Koori The Sixteen haridustegevuse viis suunda hõlmasid kõiki vanusegruppe, alates beebidest, kellele korraldati ooperiseiklusi Purcelli ja Monteverdi muusika seltsis, kuni gümnasistide omaloomingu võistlusteni. Koori esindaja Jessica Tompkins näitas ka videot koolilaste pärastlõunakontsertidest, kus umbes kümneaastased lapsed laulsid imekspandava loomulikkusega koos koorilauljatega vanamuusikat. Peale tugeva treeningu on selles tõenäoliselt „süüdi“ ka briti muusika sajanditevanune traditsioon. Lastele anti võimalus ka koori juhatada, kusjuures täpselt nii, nagu väike dirigent viipas, koor ka kõlas (meelde tulevad mr Beani dirigeerimiskatsetused puhkpilliorkestri ees.)

Soome Kipinä haridusprojektide firma väga põhjalikus ettekandes toonitati eelkõige kaasamise ja isetegemise kogemuse tähtsust, et tekiks huvi ja side muusikaga. „Kasutame mitmesuguseid vahendeid, improvisatsiooni, grupiülesandeid. Näiteks õpime noortega ära mõne lihtsa muusikalise materjali ning siis improviseerime sellel teemal, sest nii ollakse ka ise aktiivne loomingulises protsessis,“ selgitas Jussi Rauvola. Õpilaste kõrval on Kipinä sihtgrupiks ka muusikaõpetajad, keda suunatakse loominguliselt õpetama, andes neile selleks n-ö praktilised tööriistad.

Assumpció Malagarriga tutvustas Barcelona kontserdimaja L’Auditori suurejoonelist haridusprojekti „Cantània“, mille jaoks kirjutab üks tuntud hispaania helilooaja igal aastal uue muusikateose. Seda õpitakse nii koolides, peredes kui ka suurtes ühisproovides aasta jooksul ning lõpptulemusena sünnib tuhandeid noori-vanu kaasav lavastatud kontsertetendus, mida esitavad profid koos publikuga nii laval kui ka auditooriumis. Katalooniast 26 aastat tagasi alguse saanud ettevõtmine on nüüdseks laienenud üle Hispaania ning kanda kinnitamas ka teistes Euroopa riikides – Belgias, Saksamaal.

Paralleele ja erinevusi. Viimane haridusprojekt tundus mõneti Eesti laulupeo ja selle ettevalmistusprotsessi mikroversioonina. Eesti paistab Euroopas kahtlemata silma oma sügava laulupeo­traditsiooniga ning meile tundub loomulik, et koolides tegutsevad koorid. Mitte igal pool pole pilt nii roosiline: näiteks Portugalis koorimuusika traditsioon puudub, Belgia ja Hollandi koolisüsteemis ei peeta põhikooli astmes muusikaõpetajaid vajalikuks ning nii mõneski muusikakõrgkoolis kogunevad koorijuhid vaid mõne projekti tegemiseks paariks prooviks-kontserdiks. Seetõttu tekitasid näited suurtest ühislaulmistest kõigis konverentsil osalejates vaimustust ja järele-teha-tahtmist. Siiski tekkis küsimus: kas see toob inimesed ka kontserdisaali? Paraku jagati kogemust, et hobikooride lauljad ei näi olevat teistest aktiivsemad kontserdi­külastajad. Pigem on ühislaulmised ja selleks valmistumine väärtuslik sündmus omaette, mida märkis ka konverentsil Kölni muusikakõrgkooli professor Robert Göstl, küsides: „Mida soovitakse saavutada, kas seda, et tuldaks kuulama professionaale, või juhatada inimesed võimaluse juurde aktiivselt ise musitseerida, mis on sügavamgi kogemus?“

Ühe valupunktina tuli kõneks teema, et professionaalset koorimuusikat peetakse instrumentaal- või ka lavamuusika kõrval justkui teisejärguliseks. Seda n-ö Tuhkatriinu sündroomi arvati tingivat koorilaulu enda tugevus, mis ühtlasi näib ka selle nõrkusena: laulmine on nii endastmõistetav ja kättesaadav, et kooris võib osaleda igaüks, mistõttu laulmisoskus tundub justkui vähem väärtuslik kui mõne pilli valdamine, mida peab aastaid õppima. Siit kerkis ka küsimus, kuidas õpetada hindama kõrgel professionaalsel tasemel esitatud koorimuusikat?

Haridusprojektide kõrval arutati põgusalt ka sisekommunikatsiooni küsimusi ehk koostööd oma lauljate ja tiimiga. Siin sekkusid filosoofilistesse aruteludesse profilauljate pragmaatilised igapäevamured ehk teatud ressursside (aeg, motivatsioon, energia, raha) kohatine vähesus. Lahendus tundus vähemalt aruteludes lihtne: töötama peaks inimestega, kes on avatud, valmis kaasa mõtlema ja panustama ka tavapärasest pisut erinevas kontserdiformaadis. Seetõttu on hoolimata kesisest eelarvest kaasatud paljude kooride juurde inimesi tegema spetsiaalselt noorteprojekte.

Casa da Música haridusprojektides jäi kõrva eelkõige rütmi suur osatähtsus nii hobilauljate kaasamisel kui eelkõige kontakti leidmisel väikelastega. Mudilased reageerisid väga erksalt rütmi- ja liikumiskombinatsioonidele, mida näitlevad muusikud etendustel tekitasid kõikvõimalike käepäraste vahenditega (purgid, topsid, pliiatsid). Ka konverentsist osavõtjad said omal nahal tunda rütmi suurt jõudu, momentaanselt haaravat ja vabastavat mõju, kui temperamentsed portugallased korraldasid näitlikus töötoas mitmeid rütmide-helide-liikumiste-harjutusi, mis panid proovile ka vilunud muusikud.

Arutlustes mainiti teisigi võimalusi luua huvitavaid sündmusi, mis peaksid noorte tähelepanu köitma: intervjuu heliloojaga enne kontserti, vestlused, video kasutamine, kontsertide lavastamine, lauljate paigutamine publiku keskele, ümber, taha, rõdule jm. Kõik need vormilised variatsioonid aitavad suunata lapsi muusikat aktiivselt kuulama. Kuid kuulamisharjumus, sisemine valmisolek ja vajadus kuulata ei teki ühe haridusprojektiga, selleks on vaja järjepidevust ning professionaalide suurt pühendumist ja süvenemist. Kui noortele pakutakse mõtestatud terviklikke programme, parajate  annustena õigele  sihtgrupile, siis jõuab ka sõnum kohale, olenemata vanusest. Lapsi ei tasu alahinnata: nad kogevad sügavaid tundeid ja eksistentsiaalseid probleeme nagu täiskasvanud ning tajuvad neid instinktiivselt ka muusikas, kui tekib kuulaja ja muusika vahetu side.

Nagu enamik Euroopa profikoore on ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor algatanud mitmeid haridusprojekte. Seitse aastat tagasi alustati tasuta kontserdisarju koolides, tehtud on esseekonkursse, korraldatud õpilaste hulgas küsitlusi, antud kontserte koos Otsa kooli ja muusikakeskkooli õpilastega. Järgmisel hooajal plaanitakse kahte ettevõtmist: koos amatöörkooridega valmistatakse ette ning esitatakse ühisel kontserdil Kaspars Putniņši juhatusel Rahmaninovi „Koguöine jumalateenistus“ ning tutvustatakse Ida-Virumaa venekeelsetes koolides Eesti muusikat.

Lisaks praktilistele nõuannetele ning kogemuste vahetamisele jäi konverentsilt õhku hulk küsimusi, aga filosoofilistki mõtteainest väärtuste ja põhitõdede kohta. Kuid süvenemiseks ja taasavastamisteks ongi vaja korraks astuda kõrvale argikiirustamisest, et enne tegutsemist tuletada meelde, miks, kellele, mida ja kuidas teha.

*Euroopa professionaalsete kammerkooride ühendus Tenso loodi 2003. aastal eesmärgiga arendada dialoogi heliloojate, dirigentide, õpilaste, publiku ja kooride mõttevahetust, teha koostööd vokaalmuusika arendamiseks, korraldada seminare ja meistriklasse muusikahariduse edendamiseks, tellida uusi heliteoseid ning tutvustada neid publikule. Igal aastal korraldab üks Euroopa linn koorifestivali ehk Tenso päevad, mille raames toimuvad kontserdid ja töötoad, kuhu on kaasatud ka hobikoore.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht