Leelo Kõlar 28. XI 1927 – 1. I 2023

Meie hulgast on lahkunud väljapaistev pianist, tunnustatud klaveripedagoog, viljakas muusikakriitik ja -publitsist ning klaveriõpikute koostaja Leelo Kõlar.

Leelo Kõlar sündis 28. novembril 1927 koolimuusikaõpetuse uuendaja, helilooja ja kirjamehe Riho Pätsi ning lauljanna Made Pätsi perekonnas. Esimesed muusikatunnid sai Leelo Kõlar isalt. Õpingud jätkusid Erika Franzi juures ning Tallinna Konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis. Hiljem täiendas ta end Moskva Konservatooriumis Maria Grinbergi juhendamisel.

1950. aastal Riho Päts arreteeriti süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja saadeti vangilaagrisse, Made Päts vallandati konservatooriumist ning vahetult enne lõpueksameid eksmatrikuleeriti ka Leelo Kõlar. Peagi sõitis Leelo Kõlar järele oma abikaasale, Kirovi oblastisse eriasumisele saadetud Erich Kõlarile. Isegi seal, äärmiselt kitsastes oludes, jätkasid mõlemad musitseerimist.

Kui 1956. aastal lubati viieliikmeliseks kasvanud Kõlarite perel Eestisse naasta, alustas Leelo Kõlar aktiivse ja laiahaardelise muusikutegevusega. Leelo Kõlarist sai aastakümnete vältel sadade laste ja noorte teejuht suurde (klaveri)muusikasse nii tänu tema tööle klaveriõpetajana kui ka Eesti Filharmoonia mudilaskontsertide sarja juhi ja esinejana aastail 1986–1991. Aastatel 1956–1992 oli Leelo Kõlar Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klaveriõpetaja ja pikaaegne klaveriosakonna juhataja. Aastatel 1990–1994 töötas Leelo Kõlar ka Soomes Ida-Helsingi muusikakoolis. Õpetajana oli Leelo Kõlar energiline ja innustav ning õhutas iseseisvalt lahendusi otsima. Kõiges pidas ta oluliseks loomingulist lähenemist ning toetas pilliõppes improvisatsiooni ja omaloomingu osa.

Leelo Kõlari arvukate õpilaste hulka kuuluvad Anne Kruup, Kadri Ploompuu, Tiiu Loopere, Reet Vanaselja, Merike Vaitmaa, Anne Tüür, Anne Endjärv, Tiina Muddi, Mailis Põld, Tiina Vurma, Marika Vurma, Maire Oidekivi, Maia Takker, Maarja Vaitmaa, Kai Tomingas jpt.

Paralleelselt esines Leelo Kõlar kontsertpianistina, valmistades 1970. aastate keskpaigani ette igal hooajal uue soolokava. Viimasega neist tuli Leelo Kõlar publiku ette 2017. aastal oma 90. sünnipäeva tähistamiseks! Kadrioru lossis kõlasid tollal Ester Mägi, Mart Saare, Edvard Griegi ja Jean Sibeliuse helitööd targalt väljakujundatud ja varjundirikkas interpretatsioonis.

Leelo Kõlar on avaldanud klaveriõpetuse metoodika alaseid kirjutisi, koostanud klaveriõpikuid ning teinud paljude aastate jooksul hinnatud ja oodatud täienduskoolitusi ja meistrikursusi. Sagedasti osales ta ka erialakonkursside žüriis.

Leelo Kõlari elu jooksul koostatud klaveriõpikud on „Klaveriõpik“ (kaas­autor Riho Päts, 1975), „Algus – klaveri­õpik algajatele“ (1994), „Pianosta lentoon I–III“ (kaasautor, Helsingi 1992–1995), „Väikesed klaveripalad lastele“ (1996) ja „Klaverisõber“ (2008) ning lastelaulikud „Aastaringis: mudilaste laulik“ (1966), „Lastelaulud“ (1989) ja „Muusikalised mängud“ (1995).

Terase, heasoovlikult konstruktiivse ja värvikalt sõnastatud muusikakriitika paremiku koondas Leelo Kõlar 2017. aastal ilmunud kogumikku „Äraspidi tuultes“. Oma isa elu ja pärandi väärtustamiseks pani ta kokku ülevaate „Riho Päts sõnas ja pildis“ (1981) ning 2019. aastal (koos Inge Raudsepa ja Kristi Kiiluga) „Riho Päts ajapeeglis“. 1999. aastal ilmus tema populaarne raamat „Klaverijutud“. 2000. aastal tuli välja Leelo Kõlari sooloplaat „Ricordanza“.

Leelo Kõlar on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu asutajaliige ja auliige. 1982. aastal omistati talle Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus. 1997. aastal pälvis Leelo Kõlar Valgetähe medali, 2002. aastal Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi ja 2013. aastal Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Bruno Luki preemia. 2022. aastal andis Eesti Interpreetide Liit Leelo Kõlarile tunnustuspreemia pikaajalise tegevuse eest.

Leelo Kõlari neli last – Ele, Kaja ja Paap Kõlar ning Mikk Targo – on valinud samuti muusikutee ning tõusnud oma valdkonnas tunnustatud tegijate sekka.

Leelo Kõlar on oma eesmärgi­kindluse, erakordse pühendumuse ja kirgliku muusikaarmastusega jätnud Eesti klaveri-ilma sügavad jäljed. Õpetanud aastakümneid noortele pianistidele süvenemist muusikateosesse ja interpretatsioonikunsti detailidesse, ütleb ta ühes intervjuus järgmist: „Aga tegelikult kõige parem muusika on hoopis vaikus. Õppigem armastama vaikust. Vaikus juhatab meid kuulama ja tähele panema üllatavaid asju. Vaikus õpetab meid iseennast ära tundma“ (Leelo Kõlar 2017).

Leelo Kõlari ärasaatmine on pühapäeval, 8. jaanuaril kell 15 Kadrioru kunstimuuseumis (Kadrioru loss, Weizenbergi 37, sissepääs alates kell 14.30). Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.

Tallinna Muusika- ja Balletikool

Eesti Klaveriõpetajate Ühing

Riho Pätsi Koolimuusika Fond