Luule, see ei tule tuulest

Ants Soots

Et koorimuusika (koorikultuur, koorilooming, laulupeoliikumine) on meie rahvuskultuuri üks mastaapsemaid, tähenduslikumaid koostisosi, ei vaja ehk siinjuures rohkemat kommenteerimist. Seetõttu läheb vägagi korda, milline on selle žanri seisukord (kvantiteedilt ja kvaliteedilt), millised on suundumused, elujõud üldse. Eks vastuse saamiseks vaatame üle 900 koori ja sama palju koorijuhte hõlmava Eesti Kooriühingu poole. Suuresti peegeldub koorimuusika pale laulupidude näos ja teos, aga koorilaulu kui vokaalkunsti poolus ilmneb ikkagi koorikontsertidel. Suurepärase võimaluse jälgida meie kooride elu andsid kaks kooriühingu 30. aastapäevale pühendatud laia haar­dega kontserti: „Mart Saar 130” 25. novembril Estonia kontserdisaalis ja maratonkontsert 30. novembril Mustpeade majas. Olgu siinkohal kultuurilukku talletamise huvides jäädvustatud osalenud koorid-dirigendid. Mart Saare kontserdi sisu ja vormi kujundasid kunstiliste juhtidena Merike Toro ja Aivar Leštšinski. Leidlike, hoolikalt valitud ja doseeritud vahelugemistega (omaaegsed kirjakatked, mõtteavaldused Saare loomingu ja loovisiksuse kohta) täiendas muusikakava kulgu Tiia Järg talle omaste kümnesse tabavate rõhuasetustega.

Saare loomingut (23 laulu) esitas 17 koori: Eesti Koorijuhtide Naiskoor (Andrus Siimon, Õnne-Ann Roosvee), Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson), Inseneride Meeskoor (Ants Üleoja, Killu Rikker, Kuldar Schüts), kammerkoorid Collegium Musicale (Endrik Üksvärav) ja Solare (Elo Üleoja, Keio Soomelt), naiskoor Carmina (Margit Võsa), noorte naiste koor Miina (Veronika Portsmuth), noortekoor Vox Populi (Janne Fridolin), segakoorid Endla (Karin Veissmann) ja Huik! (Kaspar Mänd, Valter Soosalu), Tallinna muusikakeskkooli noortekoor (Ingrid Kõrvits), Tallinna ülikooli meeskoor (Jüri Rent ja Indrek Vijard) ja naiskoor (Linda Kardna, Killu Rikker, Aarne Saluveer), Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing, Ene Peiker, Made Ritsing), Tartu Noortekoor (Kadri ja Riho Leppoja) ning Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor ja kammerkoor (mõlema dirigent Triin Koch)

Sünnipäevale kohaselt tahaksin häälestuda pigem positiivselt, märgata muutunud (muutuvaid) asjaolusid meie koorides. Tundub, et veel mõni aeg tagasi ärevaks teinud tundemärke – kooride vananemine, koosseisude kiratsemine, uute kooriheliloojate puudus, repertuaari kaldumine pelgalt meelelahutusse, noorte vähene koorimuusika huvi, üldsuse jahe hoiak koorimuusika suhtes ning sellest kõigest tulenev koorimuusika surumine „äärelinna” (nii otseses kui kujundlikus mõttes) – võib hakata nimekirjast kustutama. Loomulikult osaliselt, möönduste ja arenguvõimalustega, aga ikkagi.

Kahel õhtul esinenud kollektiividest 28 on ju noortekoorid (või nooremapoolsed). Maratonkontserdi kava (selle kujundas iga koor ise) on ju tõsise koorikunsti taotlustega, rääkimata Saare teoste sisulisest ja kunstilisest nõudlikkusest. Suur segakoor kui nähtus, kooriliik on taas tekkimas (Estonia Seltsi Segakoor, Tartu Noortekoor, Vox Populi jt). Vähemalt eeldus, millele rajada tulevikus Mart Saare „Metsalaul”, „Jaan lä’eb jaanitulele”, „Kõver kuuseke” jt esitused, on lootustandev. Tervitatav, et esitati ka Saare 1909. aasta vihikust vähe tuntud, aga põneva helikeelega laule („Vana-aasta öösel”, „Suur kontsert”). Hea, muusikaliselt rikka ettekandega jäi meelde „Noore veljo, veeritäge!”, dirigent Triin Koch, nagu ka tema juhatatud „Päikesele”. Väärika, massiivse kõlaga lõpulaul „Luule, see ei tule tuulest”, dirigent Heli Jürgenson, oli oma vaimuga eht-saarelik. 23 laulu sadadest – muidugi on see vaid murdosa Saare loomingust, aga valik sisaldas rea kullaprooviga laule. Muidugi kahju, et meeskooride tegelik suutlikkus ei luba rinda pista mõne Saare tippteosega („Küll ma laulaks”), aga „Leelo” (A. Üleoja) ja „Hällilaul” (A. Ritsing) olid head.

Jäädvustagem siinkohal ka maratonkontserdi esinejad: Eesti Koorijuhtide Naiskoor (Andrus Siimon, Õnne-Ann Roosvee), Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson), ETV kontsertkoor (Lii Leitmaa), Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester (Sirly Illak), Haapsalu laulustuudio Do-Re-Mi mudilaskoor (Anne Pääsuke), kammerkoorid Head Ööd, Vend (Pärt Uusberg, Külli Kiivet) ja Voces Musicales (Kaspar Mänd), Musamari koorikooli lastekoor (Tiina Mee), Raadio Laulustuudio lastekoor (Kadri Hunt, Kaie Tanner), rahvusooperi Estonia poistekoor (Hirvo Surva), huvikeskuse Kullo tütarlastekoor Ellerhein (Ingrid Kõrvits), Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing, Ene Peiker, Made Ritsing), Tartu Karlova gümnaasiumi poiste mudilaskoor (Annelii Traks) ja TÜ akadeemiline naiskoor (Triin Koch).

Kui Saare autorikontserdil esineti liitkooridena, siis maratonkontserdi keskmes oli üksikkoor. Rõõmustas kooride kavavalik: igaüks püüdis realiseerida oma vokaalset ja kunstilist suutlikkust nõudliku (ja väga nõudliku) valiku kaudu. Helikeelelt ja sisult raskete partituuride elavdamise oskus on kasvanud. XX-XXI sajandi autorite esindatus mõjub kooridele arendavalt. Mainigem: Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg, Aulis Sallinen, Thomas Jennefelt, Enrico Miaroma, Knut Nystedt, üllatav noor debütant Joosep Trumm, Egil Hovland, Ko Matsushita, Kaj-Erik Gustafsson, esitajaiks Ellerhein, TÜ naiskoor, Musamari lastekoor, Head Ööd, Vend ja Voces Musicales. Päris kõrgele on oma eesmärgi seadnud ka Eesti Koorijuhtide Naiskoor; kahju vaid, et ei suudetud korrata naiskooride võistulaulmisel saavutatud taset – ju on mittestatsionaarsel töövormil omad tagasilöögid.

Alati ootame rohkemat, aga ikkagi kujuneb välja plejaad noorema põlve eesti kooriheliloojaid, mitte ainult tellitud esiettekannete näol, vaid üha enam kooride püsirepertuaaris: Piret Rips, Kadri Hunt, Margo Kõlar, Pärt Uusberg, Kristo Matson, aga ka Tõnu Kõrvits, Aare Kruusimäe, Riine Pajusaar, loodetavasti ka Joosep Trumm. Uudisteoste käekäigule soovin vaid edu! Kõik viis laulu on karakteersed, hea tekstivalikuga, kooripärased ja, mis olulisim, sõnumiga. Ettekandeliselt oli Uusbergi „Liiv, meri ning mõtted” isegi mõjusam, erutavamgi kui „Mis on inimene?” (TAM, A. Ritsing). Hea viimistluse ja muusikalise tundlikkusega köitis Tõnu Kõrvitsa „Laulud laulude laulust” (TÜ naiskoor, T. Koch).

Tunnustust väärib Musamari lastekoori nõudlik kava ja laste vokaalne võimekus. Eheduse, vahva ütlemislaadiga, hea laulutasemega jäid meelde Karlova gümnaasiumi poiste mudilaskoor (A. Traks) ja Haapsalu Do-Re-Mi mudilaskoor (A. Pääsuke). ETV kontsertkoor (L. Leitmaa) köidab oma kõlarikkuse ja elavusega, Raadio Laulustuudio lastekoor (K. Hunt, K. Tanner) aga vaimukuse ja südamlikkusega.

Keerukate partituuride elavdamisel on kõige suuremad edusammud kahel kooril, Voces Musicalesel (sel kontserdil juhatas Jaanika Kuusik) ja Head Ööd, Vend (P. Uusberg, K. Kiivet). Nende kava mõnetist mõtlikkust, sissepoole suunatud kompositsioonide olemust täiendas TAMi ja Estonia Seltsi Segakoori ütlemiskindlus ja sõnumi resoluutsus eesti klassikat lauldes.

Olla pidevas muutumises, aga jääda iseendaks, tahta areneda ja püüda täiuslikkuse poole – seda soovi need kontserdid kinnitasid!