Maarjamaa Leonard Bernstein

Eri Klasi elutöö oluline märksõna on „koostöö”. Ligi pool sajandit Estonia teatris – kas see võiks olla Eri Klasi elutöö? RO peadirektori nõunik Arne Mikk: Estonia ajaloole tagasi vaadates annab see aeg välja mitme mehe elutöö: lugematud proovid, etendused, kontserdid, gastrollid Pariisi, Stockholmi, Moskvasse, Leningradi, Taškenti, Savonlinna, Karlsruhesse. Eri Klasi särav isiksus on kõikidele ettevõtmistele andnud alati väga positiivse impulsi ning loonud tõelise peretunde. Omaette elutöö on ka tema muusikaline tegevus üle maailma. Mitte iga mees ei ole saanud seista rohkem kui saja orkestri ees, mitte iga mees ei ole Estonia kõrvalt tegutsenud suurte kollektiivide juhina Stockholmis, Helsingis, Moskvas, Tamperes, Amsterdamis jm. Üle 20 aasta on tegutsenud tema poolt ellu kutsutud Eesti Rahvuskultuuri Fond, mis igal aastal jaotab suuri summasid andekatele noortele ja tõstab elutööpreemiate kaudu esile ka teenekaid kultuuriinimesi. On nii liigutav, et väga paljud nimetavad seda organisatsiooni lihtsalt Eri fondiks. Kui ma võrdleksin Eri Klasi mõne maailmakuulsa dirigendiga, siis on see kindlasti Leonard Bernstein. Ühelt poolt sellepärast, et Eri dirigendikarjäär algas muusikaliga „West Side’i lugu” ja teiselt poolt kannab Bernsteini raamat pealkirja „Rõõm muusikast”. Nad mõlemad tunnevad tõesti suurt rõõmu nii Beethovenit kui bluusirütme juhatades ja naudivad siiralt koos heade sõpradega ühiselt veedetud hetki. Suur tänu ja palju õnne, Eri!

Kas Birgitta festivali võiks hinnata kui Eri Klasi elutööd?

Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Kui Eri Klasi aastakümnete-pikkust tööd ja kogemust mitmete ooperiteatrite kunstilise eestvedajana võtta kui valmistumist Birgitta festivaliks, siis võib viimast kaheksat aastat, kui maestrol on oma muusikateatri festival, tõepoolest tema elutööks pidada. Tema töö- ja loominguline mõju eesti kultuurile on muidugi ikka kaugelt laiem kui ühe festivali kunstiline eestvedamine.

Tegelikult on seda, kuidas ta rakendab oma elu- ja töökogemust Birgitta festivali kokkuseadmisel, väga huvitav ja inspireeriv lähedalt näha. Kui tulin 2010. aastal Tallinna Filharmooniasse, polnud järgmise, kultuuripealinna aasta festivaliks laual tegelikult ühtegi ideed. Kuivõrd Eri sõitis kohe minu tööleasumise järel Moskvasse etendusi andma, läksin temaga viivitamata kaasa ning kahe päeva jooksul sõna otseses mõttes tormasime läbi kõik olulisemad ooperiteatrid selles metropolis, et läbi rääkida, vaadata etendusi ja proove ning festivali kava võimalikult ruttu kokku seada. See oli kogemus, mida ma ei unusta: kõikides külastatud teatrites tervitasid valvuritädidest peadirektoriteni kõik Erit nagu vana tuttavat ja seejuures väga suure lugupidamisega. Soov teha maestro Klasi ja tema festivaliga koostööd oli siiras. Kava sai kokku ja ideid jagus veel edaspidisekski.

Ma arvan, et tema elutöö oluline märksõna ongi „koostöö”. Ka Birgitta festivali puhul on mulle meeldinud tema „jonnakas” suund, et lavastustes peavad osalema meie omad anded: solistid, koorid, meie enda Tallinna Kammerorkester jne. Just meie endi parimate jõudude koostöö Birgitta produktsioonis arendab meie oma muusikateatrit, mõtlemist sellest ja meie kultuuri laiemalt. Just muusikateatri areng ja meie annete edu välismaal on olnud Eri Klasi elutöö keskmes.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi käivitamine 1991. aastal ja selle nõukogu juhtimine tänaseni – kas seda võiks nimetada maestro Eri Klasi elutööks?

ERKFi tegevdirektor Toivo Toomemets: Jah, kindlasti – pealegi on seda kõike tehtud hinge ja suure armastusega.

Meeldiv on tõdeda, et paljuski tänu Eri Klasile on kasvanud nii Eesti Rahvuskultuuri Fond rahaliselt kui ka usaldus fondi vastu. Mille muuga võikski seletada nii rohket nimeliste allfondide juurdekasvu ning annetajate soovi investeerida Eesti kultuuri tänasesse päeva ja tulevikku. Ja mis kõige tähtsam: nende aastate jooksul on meil olnud võimalus toetada kultuuri ja haridust ligi nelja miljoni euroga. Suurem osa sellest on läinud stipendiumidena üksikisikutele loome- ja teadustööks, õpinguteks ja täiendusõppeks, aga ka paljud kultuuri- ja haridusasutused on saanud märkimisväärset tuge oluliste ürituste korraldamisel.

Võib olla kindel, et see kõik on andnud suure emotsionaalse laengu ka maestro teistele töödele ja tegemistele.

---

Eri Klas

Sündinud 7. VI 1939. aastal Tallinnas muusikute perekonnas. Alustanud muusikaõpinguid pianistist ema Anna Klasi juhendamisel, õppinud viiulit Tallinna lastemuusikakoolis ning koorijuhtimist Tallinna muusikakoolis Arvo Ratassepa ja konservatooriumis Gustav Ernesaksa käe all. Dirigendiks sirgunud Leningradis Nikolai Rabinovitši ja Moskvas Boriss Haikini suunamisel.

Aastast 1965 seotud Estonia teatriga (sh 1975–1994 peadirigent, a-st 1994 audirigent ja a-st 2005 RO Estonia nõukogu esimees). Töötas 1959.–1965. aastani ERSO löökpillimängijana, olnud Stockholmi kuningliku ooperiteatri (1985–1990), Århusi SO (1991–1996), Hollandi Raadio SO (1996–2003) ning Moskva Novaja Opera peadirigent (2006–2011) ning Tampere FO (1998–2006), a-st 2002 Tallinna Filharmoonia ja a-st 2005 Birgitta festivali kunstiline juht. Juhatanud rohkem kui sadat sümfoonia- ja teatriorkestrit enam kui 40 maal, toonud esiettekandele A. Schnittke, A. Pärdi jpt heliloojate uudisteoseid. Aktiivne Eesti muusika ja kultuuri tutvustaja kogu maailmas.

Autasustatud Rootsi Põhjatähe I järgu rüütliristi (1989), Soome Lõvi I järgu komandöri medali (1992), Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Tallinna vapimärgi (mõlemad 1999), Venemaa Sõpruse ordeni (2010), Balti Tähe kultuuripreemia (2012 Peterburis) jpt aunimetuste ja preemiatega.