“Messias” noorte muusikute pilguga

Tiiu Levald

Händeli “MESSIAS”: Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja solistid Risto Joosti dirigeerimisel Tallinna Metodisti kirikus 29. XII.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

“See üldse enim esitatud oratoorium on saanud omamoodi müüdiks, ajastu kultuuri monumendiks. Veelgi enam, tal on midagi öelda kogu õhtumaise kultuuri kohta…” Tsiteeritud lõik on võetud Toomas Siitani kontserdikava annotatsioonist. Sealt saame teada palju huvitavaid fakte: et oratoorium on kirja pandud 20 päevaga (!); et see on kolmas suurvorm, kus Händel kasutas ingliskeelset teksti; et esiettekanne toimus alles seitse kuud hiljem ja seda hoopis Iirimaal, Dublinis heategevuskontserdil, toomata autorile midagi sisse! Ja ometi saabus sealtpeale tunnustus ning selle suurteose võidukäik.

Läbi sajandite on teose ettekandel tehtud palju muutusi seoses esitajate koosseisuga. Kui Händel esitas oma teost esialgu teatrisaalides umbes 30-liikmelise koori ja sama väikse orkestriga, siis tänu teose ettekannetele suurtes kirikutes on koosseisud kasvanud kolossaalseks: lauljaid 2765 ja orkestrante 460! Kõnealusel õhtul kuulsime püüdlust minna tagasi Händeli aega – koor Voces Musicales on kammerliku koosseisuga, Tallinna Barokkorkester mängib barokiajastu pillidel ning aldi vokaalpartiid laulsid kontratenorid.

Kuna teos kulgeb mõtisklustena meile teada oleva Jeesuse loo üle ja puudub selline dramatism nagu Bachi “Johannese passioonis”, siis on dirigendil raske, kuid põnev ülesanne – kuidas teha nii kauakestev heliteos (üle kahe tunni) atraktiivseks meie rahutule ja pidevalt kuskile mõttetult tormavale publikule.

Ettekanne algas hea energiaga laetud Sinfonia’ga orkestrilt ning külalistenor Niall Chorell esitas oma retsitatiivi ja aaria “Kõik orud” hea stiilitundega. Tema tenorihääl on küllaltki baritonaalne ja ilmselt seisab sellel noorel lauljal ees hea tulevik, kui ta jätkab õpingutel tooni parema fokuseerimise otsinguid. Väga meeldiva mulje jättis noormees Taanist, bass Jacob Bloch Jespersen. Kõik tema esitatud retsitatiivid ja aariad olid esitatud äärmise sugestiivsuse ja vokaalse kõrgkvaliteediga. Eriti mõjusad olid aaria nr 11 “Rahvas, kes käib pimeduses”, kus oli kuulda uskumatuid värve ja hääle sügavust, ning aarias nr 40 demonstreeris laulja perfektset stiiliomast koloratuurtehnikat, mida bassilauljate puhul ei kohta just sageli.

Järgnevalt tõi kontratenor Ivo Posti, kes jätkab enesetäiendamist Haagi kuninglikus konservatooriumis, kuuldavale avara kõla ja väga kauni kõrgregistriga aaria “Aga kes suudab”. Aaria “Siioni sõnumitooja” ei pääsenud vahest nii mõjule, kuna tessituur nõuab lihtsalt madalamat hääleliiki. Pärast suurt hingelist tasakaalu pakkuvat Sinfonia Pastorale’t orkestrilt, mille kõla on kõrvupaitavalt mahe, sai kuulda  ülemheliderikast soprani kolme retsitatiivi ja aariat “Rõõmutse, Siioni tütar”. Sopran Kädy Plaas on hetkel EMTA üliõpilane, kuid laulnud end Nargen Operaga ja kontsertettekannetega juba tuntuks küll. Meil on nüüd väga perspektiivne ja suure töövõimega muusik, kes tragilt asub iga uue ülesande kallale – peaasi, et ta ei kiirustaks ennatlike vokaalpartiidega! “Messiase” esimene osa lõppes soprani ja aldi kauni dueti ning kooriga, kus kuulaja võis nautida süvenenud ja pika hingusega fraasi.

Teine pool algas Händeli loomingu ühe kaunima aariaga “Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud” ja selle esitas seekord Risto Joost. Olin teda ennegi kuulnud laulmas kontratenorina ning imetlenud selle hääle sooja tämbrit, tenoraalset kirkust, kuid seekord lisandus äärmine kontekstis olek, maitsekas da capo kaunistuste laulmismaneer – ei midagi ülepakutut, tema laulmises oleks nagu kontsentreerunud kogu teose kontseptsioon. Ilmselt siin peitubki ka tema koori kõlaline kvaliteet: soe, mahukas ja samas kerge ja õhuline koloratuurides. Kõrvu jäi eriliselt helisema koor “Te, väravad, tõstke oma pead”, see oli nagu klaaspärlimäng.

Antud kammerlikku kontseptsiooni sobisid hästi pea kõik tempovalikud. Vahest aarias nr 38 oleks oodanud väljapeetumat tempot, kuid kuna oli kuulda ilmset väsimust soprani vokaalses positsioonis, siis oli see küllap õige valik. Sopranile on see suurvorm üldse suurte pretensioonidega – näiteks aaria nr 45 “Ma tean, et mu Lunastaja elab” on jällegi üks kaunimaid Händeli loomingus ja see eeldab suurt vaimustust, kirglikku veendumust ja väga säravat soprani hääle maksmapanekut, et veendunult kuulutada teose kreedot. Praegu on noorel lauljal selle kõige kujundamiseks veel arenguruumi ja see on ka loomulik.

Igal juhul oli sellel õhtul õnn kuulata suurepärast muusikat väga noorte kunstnike hingestatud interpretatsioonis.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht