Mullusel koorimaastikul kõrgub Tartu

Kaie Tanner

Eesti Kooriühingu aastakontsert 31. I Estonia kontserdisaalis Aastapreemia laureaadidAasta koor – Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch) ja Tallinna Reaalkooli Segakoor (dirigent Eve Karp).Aasta dirigent – Triin KochAasta dirigent-muusikaõpetaja – Niina EskoAasta puhkpilliorkester – Lõuna-EestiNoorte Puhkpilliorkester (dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn)Aasta orkestridirigent – Arno AntonAasta noor dirigent – Darja Selivanova (Pastušenko)Aasta kooriplaat – Tartu Akadeemilise Meeskoori CD „Eesti laul“Aasta toetajad – Tartu linn ja OÜ Viljandi ÕhumeisterAasta korraldajad Kaie Tanner (Eesti Kooriühingu vastutav sekretär) ja Maret Oja (Alo Mattiiseni muusikapäevade korraldaja)Aasta tegu – festival „Gustav Ernesaks100“

Kooriühingul on aastast 2004 kombeks korraldada jaanuarikuus aastakontsert, kus tõstetakse esile eelmise aasta paremaid ja antakse välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Kümnele tiitlile kandideeris kokku 65 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust  konkurssidel, panust oma ümbruskonda ning seletamatut miskit, mis teeb laulust Muusika.

Esitajate arv pole valimise juures oluline, ometi hakkas silma, et osa kandidaate esitati rohkem kui üks kord. See teeb heameelt, sest on ehk märk, et inimeste ja institutsioonide märkamisvõime on paranenud ja paraneb veelgi. Ja kuigi tiitli saab vaid murdosa esitatuist, võivad teised koorid-dirigendid oma saavutuste hulgas uhkelt märkida ka oma nominendistaatust.  Välja pandud auhinnad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii saavad aasta koor ja orkester tellida teose enda valitud Eesti heliloojalt ning aasta dirigendid valida meelepärase täienduskoolituse väljaspool Eestit.

Aasta toetajatele ja aasta teo tegijaile anti üle kutsed kõigile 2009. aasta suurematele koorisündmustele, aasta korraldajad sai kinkekaardi tervisekeskusesse jne. Aasta kooriplaadi tiitli saajale pani preemia  välja Eesti Rahvusringhääling, aasta dirigendile Eesti Koorijuhtide Liit ja aasta korraldajale Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Kolmes kategoorias oli esiletõstetuid rohkem kui üks: nii on lisaks kahele aasta koorile ka kaks aasta korraldajat (professionaalses ja vabatahtliku töö kategoorias) ning kaks aasta toetajat (riigivõi munitsipaalasutuste ja erafirmade kategooria). Aasta dirigendiks valiti Triin Koch, kes juhatab nii Eesti parimat kammer- kui ka parimat  naiskoori: kaks Tartu ülikooli koori – kammerkoor ja akadeemiline naiskoor – tõusid mullu üleriigilistel võistlustel tema käe all veenvalt esikohale. Aasta dirigendiks-muusikaõpetajaks sai Niina Esko, kes on Kuusalu keskkooli muusikaõpetaja ja koorijuht ning töötab mudilastega ka „Lasteekraani” muusikastuudios. Aasta orkestridirigendi tiitlit kannab Rõngu pasunakoori ja Otepää puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton. 

Konkursivõidud, suurvormiettekanded ning kõrgetasemeline kontserttegevus tõid aasta kontsertkoori au Tartu ülikooli kammerkoorile (dirigent Triin Koch). Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Tallinna reaalkooli segakoor (dirigent Eve Karp). Ei juhtu just sageli, et aasta dirigendi ja aasta koori tiitel lähevad samasse kohta. Tegelikult ongi seda seni ette tulnud vaid ühel korral – aastal 2003, mil aasta dirigendiks sai  Hirvo Surva ning aasta kooriks tema Revalia kammermeeskoor. Meenutuseks, tolsamal korral tunnistati Triin Koch aasta nooreks dirigendiks. „Muidugi on mul praegu hea meel ja see on suur tunnustus,” ütles aasta dirigent ja ühtlasi aasta koori dirigent Triin Koch. „Ma ei suudaks vist omalt poolt väga palju rohkem, kui teen praegu, aga annan endast maksimumi. Ja kui sellele järgneb tulemus, siis on vist hästi.” Triin Koch teadis juba 16aastaselt väga selgelt,  et temast saab koorijuht. Praegu kuulub ta Eesti noorte dirigentide paremikku. Lisaks oma kooride juhatamisele õpetab ta ka kooridirigeerimist Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ning on mentorkoorijuhina läbi sõitnud pea kogu Eesti. 2007. aasta noorte laulupeol juhatas Koch neidudekoore, eeloleval laulupeol seisab naiskooride ees. Ometi peab ta enda dirigenditöö tunnustamisest olulisemakski ühele oma koorile, TÜ kammerkoorile  osutatud tunnustust. Teine aasta koor, Tallinna reaalkooli segakoor on seniste pärjatute hulgas üks väheseid koolikoore. Nimelt ei saa aasta kooriks pelgalt konkursivõidu ega -võitudegi põhjal (kuigi möödunud aastal võideti oma kategoorias kaks konkurssi) – sellele peab lisanduma kontserttegevus ning muidu agar muusikaelus kaasalöömine. Kuna reaalkooli segakoor sai tiitli panuse eest kultuuriruumi, siis luges nende  puhul ka koorilauljate esinemine kõikvõimalikes (oma koori ja kooli) ansamblites ning kaasalöömine reaalkooli orkestris Rea:lmažo:r (palju gümnaasiumiõpilastest koosnevaid orkestreid te Eestis teate?). Koori dirigent ja reaalkooli muusikaõpetaja Eve Karp õpetab veel noori muusikapedagooge EMTA koolimuusika instituudis ja tema kaasabil on kokku pandud mitu koolilaulikut.

Aasta koore hinnatakse kahes kategoorias  juba viiendat aastat, sest väga raske oli omavahel võrrelda kõrgel tasemel kontsertkoori ning noorte koolitamisega tegelevat koolikoori või oma ümbruskonnas kogu kultuurielu eestvedajatmaakoori. Lihtsam (õiglasem) oli teha kaks kategooriat ja nii jäigi. Traditsiooniliselt andis kultuuriminister Laine Jänes üle tänukirjad konkurssidel edukalt osalenud kooride ja puhkpilliorkestrite dirigentidele, keda oli mullu rekordiliselt 47. Esimest  korda said koorijuhid ka kingituse: Gustav Ernesaksa aasta lõpul valminud CD „Mu isamaa on minu arm” (Eesti Rahvusmeeskoor). Eesti Kooriühing andis aastapreemiad välja kuuendat korda. Loodetavasti on see tava, mis jääb. Sest märkamist pole kunagi liiga palju.