Noored üllatasid mitmeti

Heili Vaus-Tamm

TALLINNA KAMMERORKESTRI ja TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI solistide kontsert JÜRI ALPERTENI dirigeerimisel Mustpeade majas 12. V.

Järgmistel aastatel on muusikaellu lisandumas mitmeid eredaid isiksusi ja säravaid pillimehi ? muusikakeskkooli solistide kontsert oli põhiväärtus laiemale üldsusele. Kõige enam hämmastas lavaline kindlus, neil oli hea mängida. Iseenesest pingeline tegevus, pilliga publiku ees tehniliselt raskete teoste esitamine, tundus nende laste ja noorte puhul hästi loomulik. Arvan, et see on väga oluline. Muusikakeskkooli solistide kontserdil ei esinenud hästi treenitud õpilased, vaid muusikast rõõmu tundvad noored inimesed. Polnud kahtlust, et nad olid valinud õige tee. Oli selge, et see, mida nad praegu teevad, tuleb neil kõige paremini välja. Kõigi mängus peegeldus mugav kontakt pilliga (järelikult hea koolitus) ja tohutu läbitud tehniline ettevalmistus.

Märkimisväärne oli, et viiest viiulinumbrist neli esitasid õpetaja Tiiu Peäske õpilased. Alates III klassi poisi, erakordselt tragi Robertiga (muide, samal õhtul esinenud kammerorkestri kontsertmeistri Harry Traksmanni pojaga) ja lõpetades XI klassi virtuoosi Kaija Lukasega. Peäske võimekas muusikutedünastia oli esindatud veel Raivo Peäske flöödiklassi õpilase ülesastumisega.

Stiilset head barokki kuulis Hortus Musicuse taustaga Neeme Punderi flöödiõpilase Liis Lulla ja Tallinna Kvarteti vioolamängija Toomas Nestori duo Marie Helen Rannat ? Liisi Assavi esituses.

Kuna Eestis kõige rohkem õpitav pill klaver selles kavas esindatud ei olnud, astusidki seekord üles noored viiuli-, t?ello-, flöödi-, klarneti- ja saksofonikunstnikud. Juba mainitud Robertiga kolmandast klassist kuni keskkooli lõpuklassini.

Juhuslikul repertuaaribaasil kokkupandu andis meeleoludelt vaheldusrikka ja stiililiselt põneva kontserdi: Vivaldist (jälle Robert) Milhaud?ni (Uku Kudu Olavi Kasemaa saksofoniklassist) ? läbi nelja sajandi ulatuv repertuaar. Aga ega saksofoniga saagi (või pole mõtet) varasemat kui XX sajandi muusikat mängida. Nii et reaalselt võttes oli kava siiski klassikakeskne ? eks keskkoolis olegi põhirõhk klassikalisel repertuaaril. Aga seda enam olid tänuväärselt kontserti ilmestavaks Sarasate ?Carmen-fantaasia? (Kaija Lukas) ja Altmanise Kontsertiino klarnetile (Helena Tuuling õpetaja Vahur Vurmi klassist).

Märkimisväärset tehnilist taset näitasid Kaija Lukas ?Carmen-fantaasiaga? ja Mozarti esitajad Martin Lumijõe (Raivo Peäske flöödiklass) ning Triin Ruubel (Tiiu Peäske viiuliklass).

Ent kõige vabamalt ja kunstiliselt küpsemalt mõjusid abituriendid Helena Tuuling ja Johannes Teppo. Samuti kammerorkestri t?ellokontsertmeistri Leho Karini mitte küll poja, aga õpilase Johannes Teppo esitatud Schumanni t?ellokontserdi ja Tuulingu mängitud klarnetikontsertiino ajal ununes, et oled õpilaskontserdil. Tehnika polnud enam ülesanne, vaid loo sügavast mõistmisest tulenev sisemine eneseväljendus. Loomingulisus ja ülim emotsionaalsus andsid aimu tugeva andega noortest.

Kõige raskemat iga, keskmist vanuserühma, esindas ainsana Egert Leinsaar jällegi õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassist.

See aga, et kõigil oli hea mängida, tulenes suuresti dirigent Jüri Alperteni rahulikust ja mõistvast, ka suuri interpreete ja soliste oma ooperiteatris väga pieteeditundeliselt järgivast juhatamisstiilist.

Tallinna Kammerorkester oli paindlik ja kõlas vähegi pikemates sissejuhatustes hästi. Mustpeade maja on sellele orkestrile peaaegu nagu kodusaal ning akustika hästi sisse töötatud.