Pealelend – Monika Mattiesen, festivali „Afekt“ kunstiline juht

MARIA MÖLDER

19. – 26. X leiab esimest korda aset nüüdis­muusika festival „Afekt“, mis toob siia hulga maailmanimega eksperimentaalseid heliloojaid ja ansambleid.

Kuidas sai eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“ ja mis on uues kontseptsioonis teisiti?

Tahaksin kõigepealt öelda paar sõna eesti heliloojate festivali kohta. Festival sündis Tartus. See on meil ainulaadne pretsedent, et üks linn algusest peale toetab nüüdismuusika festivali. Festivalipaigaks valiti Jaani kiriku varemed, et seda kontserdipaigana tutvustada. Mina juhin festivali alates 2003. aastast.

Nüüdismuusika festival „Afekt“ on selle festivali otsene jätk. Nimevahetus oli tingitud sellest, et festival kasvas aastatega Euroopa nüüdismuusika festivalide sisu peegeldavaks üksuseks. Nüüdisheliloojad ja ansamblid mujalt riikidest käisid siin Lääne-Euroopa suundi tutvustamas, seega eestikeskne nimi ei õigustanud end enam. Ka nihkus toimumise aeg maist-juunist oktoobrisse, kuna suur osa potentsiaalsest publikust oli ülikoolilinnas sel ajal hõivatud õppetöö ja eksamitega. Oktoober on nüüdismuusika festivali korraldamiseks parem aeg nii Tartus kui ka Tallinnas.

Festivali uue nime leidsime 2015. aastal korraldatud nimekonkursil. Et saada teada, kuidas mõjub nimi rahvusvahelises muusikaringkonnas, katsetasime seda paljude festivalikorraldajate ja muusikute peal. Sõna „afekt“ taga on väga mitmesuguseid tähendusvälju. Kõige esimene, mis inimesele afektiga seostub, on psühholoogiast pärit meeleline seisund, kus afekt on seotud segadusega. Võiks uurida ja mõista ka filosoofide seletust: afekt asetab rõhu kehalisele ja tunnetuslikule kogemusele, kus emotsionaalse skaala kõik tunded on seotud ja otseses ühenduses muusikaga. Kunstniku loodud afekte nimetatakse aegruumilisteks üksusteks – iseseisvate kunstiteoste tajuvälja üksusteks.

Tahame hoida kätt Lääne-Euroopas toimuva pulsil. Eesti ei ole provints, vaid selles kontekstis konkureerimisvõimeline ja me toome selle konteksti koju kätte. Sellepärast kutsume siia elavaid klassikuid nagu helilooja Georg Friedrich Haas, nüüdismuusika legende nagu ansambel Klangforum Wien ning oma põlvkonna tipptegijaid nagu Ensemble Adapter ja sopran-helilooja Agata Zubel. Selle aasta festivali teema on visuaalsus muusikas ja me keskendume teatraalsusele instrumentaalmuusikas. Festivali peaheliloojad on Georg Friedrich Haas ja Toivo Tulev. Vastavatud Eesti Rahva Muuseumis saab näha Haasi valgusrežiipõhist kammerooperit „Atthis“. Et leida Eestis Haasile võrdväärne partnerhelilooja, oli valik väga kiire ja kerge: Toivo Tulevi loomingu mastaapsuses ja muusikast mõtlemises võib leida Haasiga kokkupuutepunkte. Festivali külastab ka üks oma põlvkonna juhtivaid heliloojaid Simon Steen-Andersen, kellelt kuuleme multi­mediaalset klaverikontserti.

Tooksin esile Berliini ansambli Adapter, kes on maailma nüüdismuusikafestivalidel regulaarne külaline ja esineb ka meil elektroakustilise programmiga. Festivali tähtsündmuseks võib pidada ka festivali omaproduktsiooni Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Elblagi Kammerorkestriga, sel kontserdil soleerib teiste hulgas poola helilooja ja sopran Agata Zubel. Nende koostöös tuleb ettekandele Liisa Hirschi uudisteos.