„ReVerb 2” – Casale’ist Reinvereni

Elis Vesik

Ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Tammo Sumera (helindus) 29. IV Kumu auditooriumis. Sel, kel õnnestus Resonabilise kontserdile jõuda mõnigi minut varem, oli tore võimalus kaasa lüüa ühes väikses interaktiivses mängus. Muidugi eeldusel, et kaasas on vähegi nutikam telefon või arvuti, millele Tarmo Johannese loodud rakendus andis võimaluse ruumis helisid tekitada. Tekkis huvitavaid kombinatsioone ja, mis ehk olulisemgi, kohe alustuseks väga hea publikusünergia.Kõige erksamalt tõusid kontserdi kavas esile millegipärast just kontserti raaminud teosed. See tundub igati loogiline teoste asukoha loogikat silmas pidades, ent ometi usun, et meeldejäävuse aspekti taga olid ka tõesti head lood ning täpne esitus.

Kontsert algas Emanuele Casale’i looga „Studio 2b” altflöödile ja fonogrammile (2002). Need kaks tahku teoses, „elus” ja salvestatud heli, suhestusid omavahel väga selgelt ja mänguliselt. Kujundlikult öeldes oli see justkui liblika ja tema püüdja mäng. Liblikas, lõbusa ja meelitleva kergusega lendlemas sinna-tänna, ning püüdja, kes üritab teda enda valdusesse saada. Siis aga, kui püüdjale tundub, et liblikas on peaaegu käes, põikab väle meelitleja tema haardeulatusest välja. Ja nii ikka ja jälle. Heli esitlemise erinevad laadid olid selles teoses väga hästi kombineeritud ja tämbrilised nüansid hästi läbi mõeldud, nii et kuulajal avanes võimalus seda mängulisust tõesti aduda.
Casale’i teos oli kahtlemata dialoogis pärast kontserdi vaheaega kõlanud Jonathan Harvey teosega „Ricercare una melodia” flöödile ja live-elektroonikale (1984). Taas oli eri allikate materjal väga oskuslikult kompositsiooniks põimitud. Briti helilooja Harvey on üks tuntumaid spektraalmuusika heliloojaid, kelle muusika on seotud paljuski ida spiritualismiga. Nagu Stockhausenit, kellega Harveyl oli õnne kokku puutuda, on neid heliloojaid peale tehnoloogia-armastuse sidunud muu hulgas soov ühendada omavahel ratsionaalne ja müstilis-intuitiivne maailm, eelduseks ka kübeke reaalsustaju ja tugev dialoogivõime ümbritsevaga.
Kontserdil sai esiettekande Victor Lazzarini teos „Peeglid” ansamblile Resonabilis ja live-elektroonikale. Tegemist on brasiilia heliloojaga, aga rohkemgi ütleb asjatundjatele ehk fakt, et ta on ühe tähtsama vabavaralise helisünteesi programmi Csounds põhiarendaja. Lazzarini teos kõlas ootamatul kombel veidi rabedalt: fonogrammi materjal haakus raskesti live’is ettekantuga ja esmapilgul ei vormunud veenvat kunstilist tervikut. Tekkinud harmoonilised kõlakobarad olid küll huvitava kõlaga, ent elektrooniliselt tekitatud muusikaline materjal on natuke kaheldava väärtusega. Ehkki seda laadi reaalajas sündivate teoste puhul tuleb alati arvestada tõigaga, et selle taga on märgatavalt rohkem, kui palja kõrvaga üldse aduda annab.
Resonabilise kontserdil oli kaalukalt esindatud eesti heliloojate muusika, näiteks Toivo Tulevi maagiline teos pealkirjaga „Why” ehk „Miks” Resonabilisele ja live-elektroonikale sufi poeedi ja suure õpetaja Pir-o-Murshid Hazrat Inayati sõnadele (2013). Teose kompositsiooni võlu peitus detailide delikaatses doseerimises: teose tekstuur ja energia kasvas vähehaaval ning teos oli täis kauneid kujundeid, ilusaid kõlanüansse.
Malle Maltise „Kandlekirjade” (2013. aastal valminud kandleteose versioon kandlele ja fonogrammile) muusikaline materjal hargnes tasahilju tuhandeks mustriks, sellele vastukaaluks lihtsad, ent superreaalsed loodushelid otsekui varaküpsest kevadhommikust. Teos tundus meeltele otsekui meditatsioon, vaikne virgumine talveunest, et avasüli tervitada saabunud kevadet.
Otsekui fantastiline unenägu haaras endasse Jüri Reinvere „The Empire of May” ehk „Maiimpeerium” (2010) Resonabilisele ja live-elektroonikale. Teos kuulub helilooja enda luulele loodud teoste tsüklisse ning selle tekst viitab kaudselt inglise romantilisele luuletajale John Keatsile. Reinvere on suutnud maalida ruumi, mis elab kuulaja ümber kaunis reaalselt. Tundub, nagu imaks see võimsalt ja kontrollimatult endasse ka esitajad. Esitus oli väga lummav, raske oli vaid teose lõpus reaalsusest kostva nipsu peale sellest toredast unest ärgata.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht