Risto Joost – üle kümne aasta muusikajuhi kogemusi

Priit Kuusk

Fakte ja kommentaareVärskelt rahvusooper Estonia dirigendi ja peakoormeistri ametisse kutsutud noorel dirigendil ja lauljal Risto Joostil (s 1980) on juba üle kümne aasta muusikajuhi kogemusi. Esimest uusteostki juhatas ta juba Tallinna muusikakeskkooli lõpetamisel 1998. aastal, selle oli kirjutanud koolivend Timo Steiner. Oma koori Voces Musicales asutas aastal 1999, 2002 tulid juurde instrumentalistid – Ensemble Voces Musicales. Aastast 2000 on teda pidevalt nähtud  esinduskollektiivide dirigendipuldis ning sageli ka koos oma koori ja ansambliga meie olulisematel festivalidel nagu Eesti muusika päevad, „NYYD”, „Klaaspärlimäng”, EMTA sügisfestival, Tartu Jaani kiriku päevad jt, lisaks rida muid projekte ja kaalukaid ettevõtmisi. Peaaegu kõik esinemised on salvestatud, paljud neist plaatidelgi ilmunud. Teda on vaja olnud ka meie muusikaelu mõnel otsustavamalgi hetkel, mil tarvis juba  kogenud meistrikätt. Risto Joost on kõikjal suurepäraselt toime tulnud.

Mõni festival on teda lausa ekspluateerinud: nii dirigeeris ta 2008. aasta Eesti muusika päevadel (EMP) „Sümfoonilisi hääli” nelja uusteosega (samasugune täispikk uudiskava ERSO ga ka 2007), Jüri Reinvere autoriõhtut ja tegeles Tõnis Kaumanni „Kaubamajaga”. 2006. aastal tegi ta EMPil Vocesega Helena Tulve autorikontserdi, varem olid juba olnud René Eespere, Tõnu Kõrvitsa  ja Peeter Vähi õhtu. Selle aasta EMP kavas oli tema juhatada Erkki-Sven Tüüri autorikontsert muusikakeskkooli orkestriga. Meelde tuletada oleks palju. Muudest teostest rääkimata – ka tema juhatusel esiettekandele tulnud Eesti uudisteoste arv ulatub vähemalt poolesajani. Meie noorema põlvkonna heliloojatelt on ta pea kõigilt uusteose välja toonud, neist paljudelt mitugi. Näiteks osales Märt-Matis Lill 2003. aastal Pariisis rostrumil  teosega „Taeva jõgi”, mille Joosti juhatusel oli salvestanud Tallinna Kammerorkester. Mirjam Tally nüüd maailma lennanud teose „Turbulence” kaks versiooni esitas ja salvestas (2007, 2008) samuti tema. Risto Joost: „Ettekande õnnestumisel saavad otsustavaks dirigendi emotsionaalne valmisolek, inspiratsioon ja kirg. Kui ise suudad asja positiivselt ja entusiastlikult nautida, jõuab see ka teisteni, muusikute ja kuulajateni”. 

Eestis juba tuntud, nõutud ja hinnatud dirigenti teatakse ka välismaal. Ebaõiglane oleks kaugemalt tahta kuulsate maailmakollektiivide ja -solistide pikka rida. Ometi võib tuua võrdluse: Paavo Järvi juhatas oma esimese avaliku kontserdi 22aastasena Trondheimis ja oli 26, kui asutas Torontos väikese orkestri Lyra Borealis, ning hakkas alles 28aastasena sagedamini esinema Toronto kammerorkestriga. Risto Joosti käe all on tänaseks mänginud (ka  laulnud) juba tosina jagu väliskollektiive. Teda on tunnustatud eelkõige naabermaadel Lätis (juhatanud või solistiks olnud kuue kollektiivi ees) ja Leedus (Leedu Kammerorkester jt), samuti esinemistel mitme orkestri-kooriga Soomes, eriti aga Rootsis ja Taanis (sh mõlema maa raadiokoor) ning kaugemalgi: Šotimaal, Iisraelis ja Hollandis. Mitmed ülesastumised avanevad järgnevas. 19. detsembril tuleb Riia Jaani kirikus taas  esinemine segakooriga Latvija (koos gregooriuse laulu ansambliga Schola Cantorum Riga), kus jõulukavas vaid gregooriuse laulud (saksofoni saatel). Kuulsa läti kooriga on ta üles astunud mitu korda nii Pärti kui Bachi juhatades, lisaks veel Läti Rahvusliku SO , Sinfonietta Rīga ning barokkansambli  Sansara ees. Uue aasta algul juhatab Joost kolmandat hooaega järjest Helsingborgi SO d. Ka sealset koostööd peab ta huvitavaks. 11. novembril möödus Stockholmis Berwaldi hallis kontsert Rootsi Raadio ja Kungsholmi muusikagümnaasiumi kooridega. (Rootsi Raadio koori on ta ka ette valmistanud suurvormide esituseks Tõnu Kaljuste ja Jukka  Pekka Saraste juhatusel.) Joost on Stockholmis teatud: 2006. aastal jõudis toonane kuningliku muusikakõrgkooli orkestridirigeerimise eriala magistrant finaali Eric Ericsoni noorte kooridirigentide konkursil. 2005. aastal oli ta seal alustanud (lõpetas 2008. a kevadel) ja pääsenud kümne hulka sadadest Jorma Panula klassi soovinuist.

Enne seda, aastal 2003, oli talle suurim elamus osalemine Esa-Pekka Saloneni meistrikursusel, kus ta sai juhatada Tšaikovski  IV sümfooniat. 28. oktoobril dirigeeris Joost tähelepanuväärset Eesti muusika kontserti Leedu Filharmoonias Vilniuse kui 2009. aasta Euroopa kultuuripealinna programmis: kavas „Viva Musica Via Baltica” kõlamas Tormise „Raua needmine”, „Pikse litaania” ja „Piiskop ja pagan”, Arvo Pärdi viis teost (sh „De profundis”, „Da pacem Domine”, „Pilgrim’s Song”) ja Toivo Tulevi kaks oopust, peategelasteks Eesti Rahvusmeeskoor  ja kuulus Leedu Kammerorkester, ka soliste Leedust. 15. – 22. oktoobrini juhatas ta Madalmaade Kammerkoori viiel kontserdil, neist kaks esinemised XX sajandi koorimuusika šedöövreid tutvustavatel „Tenso päevadel” Amsterdamis. Joostile langes au avada festival Madalmaade kooriga uues, kaasaegse muusika jaoks püstitatud Muziekgebouws, kõrval laulmas Cappella Amsterdam Daniel Reussi juhatusel (kontserdi  kandis üle Hollandi Raadio 4). Festivali lõppkontserdil esines koor Šostakovitši poeemidega. Joost juhatas festivalil noorimana kõrvuti tuntud dirigentidega nende oma kooride ees: lisaks D. Reussile (kes juhatas seal ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori) veel Laurence Equilbey ja Accentus Prantsusmaalt, Sigvards Kļava ning Läti Raadio koor, Grete Pedersen ja Norra Solistide Koor. Madalmaade koori kava Amsterdamis ja veel kolmes Hollandi linnas  (Arnhem, Enschede, Den Bosch) koosnes väga keerukatest teostest nagu Messiaeni „Cinq rechants”, Jolivet’ „Epithalame” ja Schönbergi „Friede auf Erden”. Selle koori tunnustuseks meenutagem, et oktoobri algul tõid nad Pederseni juhatusel Amsterdamis ja Utrechtis maailmaesiettekandele Helena Tulve teose „I Am a River”. See oli koori tellimus spetsiaalse naisheliloojate kava jaoks. Arvo Pärdi sünnipäevakuul ja Vocese 10.  aastapäevaks ilmus Risto Joosti esimene autoriplaat „Pilgrim’s Song” (ERP Music) Pärdi loominguga: „Pilgrim’s Song”, „Magnificat”, „Summa”, „Nunc dimittis” ja „Te Deum”, esitajaiks Voces Musicales ja Tallinn Sinfonietta. Aastapäevakontserdil Estonias 19. septembril kõlasid Pärt, Bach, Tulev ja Mahler. Nädal varem oli koor Risto Joostiga võitnud II koha Harald Anderséni konkursil Helsingis (kavas ka osi Tormise „Jaanilauludest”). 

„Arvo Pärdi muusika partituur näib esialgu visuaalselt lihtsana, aga selle juurde asudes pöördub see päris oluliseks katsumuseks nii tehnilistes elementides kui muusikalise ettekande mõttes. Selle taustal peitub kogu esituse raskus just lihtsuses, mis ongi Pärdi muusika võlu ja on seotud eelkõige kõla, tooni puhtuse ning sellest tulenevate sisuliste liinidega. Arvan, et Pärdi muusikas on kõige olulisem tasakaal vaikuse ja muusika vahel, mida  iseloomustaks enim vaid üks sõna „rahu”. Aga see peab olema rahu, mis kõneleks. See ongi kõige raskem … Arvo Pärt käis ka proovides, ta oli väga toetav ja koostöö äärmiselt meeldiv! Tervikuna tuli soliidne plaat, kuigi rahuldavate muusikaliste näitajate taustal on esituse tehniline kvaliteet madalam, kui oleks soovinud,” arutleb dirigent.  Värskeim ilmunuist on Ukraina-Soome helilooja Fridrich Bruki plaat „In the Finnish Mode” Tallinn Sinfoniettaga. Pisut varem ilmus René Eespere teine autori-CD „De spe” (ER P), millel on üheksa teost (EFK ja TKO ); esimene Eespere tuli TKO ga 2007 (Bella Musica). Joosti ja Eespere sidemed ulatuvad aastasse 2003, mil ta juhatas Eespere Teise flöödikontserdi esiettekannet EM Pil.  EM TA sügisfestivalil septembri lõpul dirigeeris Joost taas Age Hirve ooperit „Tuleloitsijad”. Suvel sündis „Klaaspärlimängul” Peeter Vähi menukas autoriõhtu Tartu Jaani kirikus, sama kava („Also sprach Nietzsche” ja „Supreme Silence”) avas 19. augustil ka XII Riia vaimuliku muusika festivali, kus esinesid RAM, Arsis ja Helen Lokuta. Riias käinud meenutavad, et kontsert võeti sealgi väga hästi vastu.

Dirigenditööga paralleelselt on kulgenud  Risto Joosti esinemine lauljana (kontratenor). Ta ütleb, et dirigeerimine ja laulmine täiendavad teineteist. Nii osales ta enne Vähi autoriõhtut „Klaaspärlimängul” kontratenorina Vocese inglise vanamuusika kavas ja oli Händeli „Jephtha” üks soliste Haapsalu vanamuusikafestivalil. Nimekas läti kooridirigent Sigvards Kļava kutsub teda oma projektidesse juba mitu korda aastas: näiteks laulis ta detsembris 2008 Lätis Kļava käe all Bachi „Magnificat’is” ja asus paar päeva hiljem Eestis Bachi „Jõuluoratooriumi” juhatama. „Lauljana on mul tulnud rohkem esitada varajast muusikat. Aga Londonis Steve Reichi festivalil laulsin Theatre of Voices koosseisus (dirigent Paul Hillier) Reichi „Proverbi”, ja selle kõrval ka Perotinuse ning Machaut’ teoseid. Enne olid kontserdid Bachi „Johannese passiooniga” koos Šoti KO ga, Buxtehude festival Oslos; salvestanud olen ka Alberto Iglesiase filmimuusikat, ohtralt  vanamuusikat (sh Ockeghem, Tallis, Taverner), esinemisi on olnud paljudel maadel. Olen laulnud ka Purcelli soololaule, Bachi, Telemanni ja Vivaldi soolokantaate.” Allan Vurma hindab teda lauljana: „Risto Joosti iseloomustab suur musikaalsus, tema esitatud karakterid on värvikad ja kaasakiskuvad ning samas muusikaliselt täpsed. Lauldava teksti fraseerimine kannab hästi edasi mõtet.” Esinemisi, enda proovilepanekut on nii  noore muusiku kohta tõepoolest kuhjaga. 2007. aastal ilmunud EMBL i I köide (lk 179) ei anna Joostist enam kaugeltki õiget ettekujutust – nii palju on ta korda saatnud kolme aasta jooksul pärast leksikoni ilmumist…

Tänavu märtsis juhatas ta aga taani kammerkoori Musica XV-XVI sajandi kavaga Helsingøris ja Kopenhaagenis. Aprillis laulis Sigvards Kļava juhatusel Riias ja Cēsises Bachi „Lihavõtteoratooriumis”, kuu algul toimusid tema käe all  aga Pärdi „Passio” kolm esitust Eestis (Voces Musicales). Samal kuul oli Joost oma Vocesega andnud kaks kontserti Tel Avivi kevadfestivalil „Rishon LeZion”: Palestrina vaheldumisi Arvo Pärdiga (kõlas kaheksa Pärdi teost), teises kavas veel rohkem Tormist, sh „Raua needmine”, „Vepsa rajad” ja „Ingerimaa õhtud”. Sel kevadel, oma 29. sünnipäeva eel, tuli juhatada veel Tüüri „Wallenbergi” Estonias, Vanemuise SO d Tartus, Tallinn Sinfoniettat ja EM TA ooperistuudio  „La finta giardiniera’t” Estonias. „Ma olen teinud koostööd ka silmapaistvate solistidega, nagu möödunud aastal viiuldajad Vadim Gluzman TKO ga ja Isabelle van Keulen Soomes Kesk-Pohjanmaa kammerorkestriga. Selle tuntud orkestri juurde Kokkolas on mind mitmel korral kutsunud Juha Kangas, nii nagu ka solistiks Turu Linnaorkestriga tema juhatatud Mozarti Reekviemis.” Risto Joost ütleb, et kõik Eesti dirigendid on  teda positiivselt ning eeskuju andvalt mõjutanud. Neeme Järvi omakorda kiitis tema tööd koormeistrina viimatise „Joonase lähetamise” aegu: „Koori juhatas Risto Joost, ma väga hindan teda. Ta on professionaalne noor inimene, kes tahab asju hästi teha” (Eesti Päevaleht 20. VII ). Joost on käinud ka Järvi suvekursusel Pärnus. Mujalt on teda eriliselt köitnud dirigent John Eliot Gardiner (nii plaatidel kui elavas esituses), nagu ka Daniel Barenboim Beethoveni  interpreedina dirigendi ja pianistina.

Mida arvab Risto Joost meie praeguse muusikaelu tasemest? „Leian, et oleme oma asjadega tegelikult väga kaugele jõudnud, ainult stabiilsuse saavutamine võtab veel aega.” Kuigi Risto Joosti on palju kutsutud juhatama just uut muusikat, arvab ta, et nüüdismuusika pole talle eraldi eesmärk: „Tähtis on muusika kvaliteet, sõltumata ajastust. Minu jaoks on väga oluline ja huvipakkuv uute teoste regulaarne  tellimine ja ettekandmine … Esimene kokkupuude uusteose partituuriga tekitab hasardi – kõige põnevamad, huvitavamad ja inspireerivamad on tõesti avastused seal”. Omalaadne tõik on, et suure korvpallifännina on Joost tegutsenud ka korvpallitreenerina ning veab siit otseparalleele oma dirigenditöösse: „Leida kiireid ja efektiivseid lahendusi, mis ka mängijatele loogilisena tunduksid … seda sain tunda, kui olin kaks aastat Kalevi korvpallikoolis treener”. 

Viimased meeldejäävamad esinemised nii dirigendi kui lauljana? „Kindlasti Vivaldi galakontsert barokifestivalil Andres Mustoneni juhatusel, Mozarti „La finta giardiniera” EMTA ooperistuudioga, Dowlandi ja Toivo Tulevi kava sarjas „Vocalissimo” gamba-ansambliga väikeRing, Vivaldi ooperi „Il Giustino” ettekandmine Sansaraga, iga järgmine Tüüri „Wallenbergi” etendus (olen juhatanud seda Estonias kahel hooajal).”  Nüüd ooperiteatris koosseisulisena tööle asunud, tuleb kokkupuuteid ooperirepertuaariga rohkem. Joost on ka ise laulnud kahes ooperis, need on Vivaldi „Il Giustino” ning Fääri helilooja Sunleif Rasmusseni „Hullu mehe aias”. Kahte lavastust on ta Estonias juba dirigeerinud, neist „Wallenbergi” hindab vägagi silmapaistvaks: „„Wallenberg” on esitamiseks päris komplitseeritud teos – Tüüri ooper on aga eriliselt intensiivne ja hariv, ning müüte  kummutav. Wallenbergi osa on üks geniaalsemaid rolle üldse kaasaegses ooperimuusikas. Tore, et selline ooper just Eestis on sündinud”.