See õnnis hetk

Kaspars Putniņš: „Imetlen eesti muusikas sageli kergust ja mängulisust, millega käsitletakse tõsiseid teemasid.“

ANNELI IVASTE

Dirigent Kaspars Putniņš, kes tunneb end Eestis muusikas koduselt, vaatab praegusele eesti muusikale väljastpoolt.

Viimase nelja aasta jooksul on Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) teie juhatusel esiettekandele toonud tosin uudisteost. Mis ahvatleb teid nii palju uusi lugusid tellima?

Eestis on suurepärased heliloojad ja nad kõik on isemoodi käekirjaga. Ma ei ole siin kohanud ühtegi heliloojat, kes ei taha uute kõladega katsetada ega koostööd teha. Töö uute lugudega on alati huvitav ja intensiivne protsess. Kuna olen ise alati nii asjas sees, ei oska ehk päris adekvaatset hinnangut anda, aga minu meelest on uued teosed alati väga head. See annab mulle energiat teostega edasi töötada.

Miks peate uudisloomingu tellimist ja esitamist oluliseks?

Uute teoste esitamine on väga tähtis – ja mitte ainult seetõttu, et oleks uut repertuaari. Motivatsioon on palju sügavam: on olemuslikult tähtis rääkida nüüdisaegses helikeeles, olla heliloojatega samal lainel ja väljendada sõnumit, mis on aktuaalne praegu. Enamasti esitame ju 50, 100 või 300 aastat tagasi kirjutatud heliloomingut. Peamine on kontakt praeguse ajaga, tunnetamine, millised protsessid toimuvad just siin ja praegu, meie ajal, meie mõtetes ning suhetes. Pean väga tähtsaks, et see kõik oleks tõlgitud ka muusikakeelde.

Suhted heliloojatega peavad olema vahetud ja tihedad, mitte formaalsed. Sel juhul rikastab loomeprotsess kõiki asjaosalisi, sest ka koor avastab enda kohta tänu helilooja kujutlusvõimele uusi nüansse. Meil on luksus töötada heliloojatega, kes tunnevad koori väga hästi ja loovadki konkreetsele koos­seisule. Koostöö on väga tihe ja suhtlus usalduslik.

Ja loomulikult mulle lihtsalt väga meeldib, kui partituuri kirja pandud idee, emotsioon või energia materialiseerub. See on õnnis hetk.

Kaspars Putniņš: „Tähtis on muusikateose meisterlikkus, kompaktsus, kontsentreeritus, originaalsus, kirg ja energia. Need tunnusjooned teevad muusikast hea muusika.“

Peeter Langovits

Millised on olnud kõige õndsamad hetked?

Suhtun kõigisse uutesse teostesse nagu oma lastesse. Otsin muusikas sügavamat mõtet. John Cage on öelnud, et kõik helid meie ümber on muusika ja isegi siis, kui ta ei otsi mõtet, vaid kõla, väljendub tema muusikas sügavam tõde. Püüan leida muusikas universaalseid teemasid ja enamikus EFK tellitud teostes on need peidus.

Näiteks Helena Tulve „Lost“ ei ole lihtne teos, tekstil ja muusikal on seal eriline suhe: muusikas on spontaansust, samal ajal on see väga loogiline ja kompaktne. Mulle meeldib see ideede kooslus ja viis, kuidas ta kasutab muusikalisi elemente, et need mõtted lahti muukida. Mulle väga sümpatiseerib Märt-Matis Lille „Unejõgi“, kus ka ilma tekstita saab jõuda teatud sagedusele, kus räägitakse tõeliselt olulistel teemadel.

Väga huvitav helikeel on Ülo Krigulil ja Mirjam Tallyl, mõlema väljenduslaadis võib leida teatud mängulisust. Toon veel näiteks Galina Grigorjeva teose „The Dark Night of the Soul“, vaimustava muusika keskaegsest Hispaaniast pärit Ristija Johannese tekstile. Aastaid olen koostööd teinud Toivo Tuleviga, kelle uut teost ootan praegu suure huviga. Seda loetelu võib pikalt jätkata …

Kas hea muusika kriteeriume saab ka üldisemalt välja tuua?

Tähtis on muusikateose meisterlikkus, kompaktsus, kontsentreeritus, originaalsus, kirg ja energia. Need tunnusjooned teevad muusikast hea muusika.

Ma ei näe Eestis üldiseid muusikatrende: kõigi heliloojate lähenemine on isikupärane, igaüks tahab arendada välja oma käekirja ja luua oma universumi. Imetlen eesti muusikas sageli kergust ja mängulisust, millega käsitletakse tõsiseid teemasid.

Millist rolli mängib rahvus praeguse üleilmastunud maailma muusikas?

Rahvus on kindlasti oluline, aga küsimus on selles, kuidas ja mil määral see väljendub. See sõltub sellest, kui oluliseks peame oma rahvuslikku identiteeti teistesse gruppidesse kuulumise kõrval ehk millisele kohale asetame oma päritolu skaalal kosmopoliitsus versus rahvuslik päritolu.

Olen ju autsaider, ei mõista keelt, nii et ei saa kõigist allhoovustest aru. Aga mulle tundub, et Eestis on leitud hea tasakaal eelmistelt põlvedelt päritud kogemuste ja maailmas toimuvate arenguprotsesside vahel, neist võetakse aktiivset osa.

Kõlab üsna valdurmikitalikult. Mis teeb eestlase loodud muusikast eesti muusika?

Kindlasti on elemente, mille järgi saab kohe esimesel kuulmisel nimetada muusikat rahvuslikuks, aga rahvuskultuuri või -muusika osa olemine võib väljenduda väga erinevalt. Mulle kõlab näiteks Arvo Pärdi muusika väga eestlaslikult – ja mitte ainult seetõttu, et tean, et ta on eestlane, vaid ka tema materjalikäsitlus ja see, kuidas ta juhib kuulajad läbi aja ja ruumi, on eestipärane. Siin leian sarnasusi ka Veljo Tormise loominguga: ta võtab publiku endaga kaasa ja viib kannatlikult läbi ruumi. Eestipärasusega seostuvad minul just see ajas ja ruumis kulgemine ning õige ajastus.

Arvo Pärdi looming lummab inimesi kogu maailmas tema rahvusest sõltumata. Mis teid tema muusikas puudutab?

Ma ei ole erand, kui ütlen, et tema muusika on fenomen, mis viib inimesed teatud seisundisse. Tal on unikaalne võime viia inimesed kuhugi ruumi, et kogeda midagi autentset, sügavat ja olulist. Enda sisemise avastamise ja spirituaalse transformatsiooni kaudu on ta leidnud võimaluse väljendada end väga autentses helikeeles, mis on ilus ja aus, lihtsalt haarab endasse ja puudutab väga-väga sügavalt.

Mainisite Veljo Tormist, kelle muusikas on sõna suure väega. Rahvusena identifitseeritakse end eelkõige keele kaudu ning koorimuusikas on tekst eriti oluline. Kuidas tõlgendate eestikeelset muusikat?

Annan endast parima, et tungida eesti keele nüanssidesse, alati on abi tõlkest. Õnneks on eestlased ja lätlased naabrid, nii et meie mõtteviis on sarnane, kuid mitte-eestlasena ma keelest sadat protsenti kätte ei saa. Muidugi on interpreteerimisel oluline ka keele poeesia ja kõla, ometi me näeme kõik asju isemoodi – isegi kui tegemist on emakeelega, tõlgendame erinevalt. Loomulikult on proovikivi töötada keelega, milles ma ei ole kodus, aga koorijuhid ja lauljad ongi koolitatud töötama eri keeltes ja keeltega.

Olete EFKga esitanud palju koorile ja elektroonikale kirjutatud uudisteoseid. Kas otsite uusi kõlavärve?

Elektroonika kaasamine ei ole midagi uut, seda on kasutatud juba vähemalt 50 aastat, aga see ei ole kunagi olnud peavool. Elektroonika annab uusi võimalusi, kuid küsimus on selles, miks seda kasutada. Kahtlemata on instrumendist endast olulisem eesmärk, mida selle kasutamisega soovitakse saavutada. Minu meelest tasub alati katsetada uusi võimalusi, kuna selle tulemusena võib sündida midagi põnevat.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht