Tšello-Järvid Kadrioru lossis

Toomas Velmet

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: TEET JÄRVI (tšello), MARIUS JÄRVI (tšello) ja MARI JÄRVI (klaver) Kadrioru lossis 14. V.  

Järjekordne “Akadeemiline kammermuusika” tõi meile külla põneva kavaga tšelloduo Teet ja Marius Järvi Soomest. Ega see nišš instrumendile loodud muusikas liiga lai just ole, kuid artistid olid leidnud hästi huvitavad teosed XVII – XIX sajandist ja veel René Eespere “Febrariumi” (2004), kus lisandus ka klaver Mari Järvi esituses.

Tšelloduosid on kirjutanud peamiselt selle eriala spetsialistid-virtuoosid ja üsnagi palju on selles loomingus töid, mis ei ületa erialase huvi piire, nagu näiteks Jean Baptiste Breval (1756 – 1825) või Franz Christoph Neubauer (1760 – 1795). Kuid tšelloduo kui loominguline üksus on pakkunud tõsist huvi ka sellistele loojatele nagu Antonio Vivaldi, François Couperin (le grand) ja Luigi Boccherini ning nende autorite teosed väärivadki tõsist tähelepanu.

Teet ja Marius Järvi aga alustasid “aegade algusest”, ajaloo “esimesest tšellistist” Domenico Gabriellist (1651 – 1690), kelle seitse ricercar’i soolotšellole on mõnedes allikates (Arnold Schering) fikseeritud kui esimesi näiteid sellele instrumendile loodust. Ettekandele tuli lihtne, kuid hästi karakteriseeritud Kaanon kahele tšellole D-duur. Suurepärane teos, mis häälestab kuulaja kahe tšello tämbrimaailma, ei peagi lisama, kuivõrd hästi selline muusika “istub” lossisaali. Lihtne ühetaktise viivisega kaanon sulandus isa-poja esituses sedavõrd ühtseks, et tundus pigem ühe kui kahe tšello teosena.

Haydni kaasaegne Luigi Boccherini on vähemalt ühes valdkonnas produktiivsem olnud kui Haydn ise ja see žanr on keelpillikvartett, kuid ütleme nii, et see on pelgalt kvantitatiivne märk. Tšellovirtuoosi Boccherini tohutust loominguvaramust ei puudu ka duod ning ühe nendest, op. 10 D-duur esitasid Järvid kohe järgmisena. Väärib tähelepanu, kui palju soojust ja mängurõõmu leidsid või pigem andsid interpreedid sellele Boccherini suurele kolmeosalisele teosele, mis on olemuselt rohkem ikkagi õukondlik, jääb helitööna pigem oskuste demonstratsiooni piiridesse kui neid ületab. Küllap interpretatsiooniline meisterlikkus oligi see faktor, mis kujundas eriti meeldejäävaks keskmise Adagio osa, sest ega autori tugevaks küljeks ei saa ju aeglaselt kulgevat muusikat nimetada.

Trio koosseis kaks tšellot ja klaver on päris erakordne kooslus, ei meenugi midagi olulist peale mõne seade, kuid kindlasti on see järgimist vääriv üritus. René Eespere “Februarium” on tõeline kammermuusika, seda just teose sisukusele apelleerides. Autori selgitust järgides on tegu aasta viimase kuu (nüüd küll teine kuu) rituaalse enesepuhastusega, kirgastumisega ja see on leidnud küll väärilise väljundi süvenenult kaasahaarava oopuse näol, milles ei puudu kõigi kahtluste ja otsingute kõrval ka enesesse süüvimise dramatism. Igatahes on eesti muusika seda laadi väärtmuusika poolest nüüd palju rikkam.

David Popper (1843 – 1913) võiks oma loominguga liigituda eelnimetatud Brevali ja Neubaueri liigasse, kui ei oleks olemas tema viieosalist Süiti kahele tšellole G-duur op. 16. Popper on nn tšello Paganini, kellest ei pääse ükski tšellist, kes pürib professionaaliks. Sellele vaatamata on kontserdil ette kantud Süit teos, mida väga vähesed julgevad puudutada ning veel vähesemad avalikkuse ette tuua. Kõrgklassi kuuluv erialane meisterlikkus on üks, aga ainult üks tingimus, mis lubab teose ette kanda. Hoopis keerulisem on teose sisuliste väärtuste vormistamine. Siin saab tuua paralleeli sellise teosega klaverimuusikast kui Balakirevi “Islamei”. On nii mõnigi pianist selle tulevärgiga välja tulnud, kuid mõni üksik on haaranud kuulajat muusikaga.

Popper on sedavõrd keerukam ülesanne, et vajab kahte võrdväärset partnerit. Järvide esitus hävitas kuulajas sportlik-saavutusliku huvi ning sundis tunnistama, et Popper on tõepoolest ka helilooja ja üldse mitte halb, isegi mitte keskpärane.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht